Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
07. juuli 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-5472
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi Osaühingu Xxxx vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmisekulude ja viivise ning alternatiivselt alusetult saadu väljamõistmiseks Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson (e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post [email protected])
Resolutsioon
340 266,67 eurot, võla sissenõudmiskulud 900 eurot, viivise perioodi 01.01.2016. a – 15.02.2017. a eest 1 318 400 eurot ja alates 16.02.2017. a viivise 0,1% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni ning jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Osaühing Xxxx kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2017. a otsus jõustus 15.05.2017. a. Maakohtu menetluses esitas XxxxOÜ 26.09.2016. a kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid hageja õigusabi kulud maakohtu menetluses kokku 33 tunni ja 40 minuti eest tunnitasuga 150 eurot summas 5 050 eurot (ilma käibemaksuta). Osaühing Xxxx leidis 28.09.2016. a esitatud seisukohas, et hageja menetluskulud ei ole täies mahus põhjendatud. Kostja hinnangul on hageja poolt esitatud menetluskulud ülepaisutatud ajakuluga, mis pole proportsioonis käesoleva vaidluse asjaolude, esitatud dokumentide ja vaidluse sisulise poolega. Samuti ei ole põhjendatud ühelgi viisil 150 eurone tunnihinne käesolevas õiguslikult mittekeerukas vaidluses. Ringkonnakohtu menetluses esitas XxxxOÜ 30.01.2017. a täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kokku 16 045,67 eurot, millest õigusabi kulud (nii hagiavaldusele eelnevalt, maakohtu menetluses ja ringkonnakohtu menetluses) on kokku 65 tunni ja 11 minuti eest 9 241,67 eurot, bürookulud 4 eurot ja riigilõivud 6 800 eurot. Osaühing Xxxx menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. 25.05.2017. a esitas XxxxOÜ Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning taotles kostjalt hageja kasuks menetluskulude summas 16 045,67 eurot välja mõistmist. Hageja palus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013. a, 3-2-1-65-13 p 14). Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on TsMS § 143 p 2 alusel mh dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest (nii hagiavaldusele eelnevalt, maakohtu menetluses ja ringkonnakohtu menetluses) 65 tunni ja 11
minuti eest summas 9 241,67 eurot, bürookuludest summas 4 eurot ja riigilõivudest summas 6 800 eurot. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja poolt menetluskulude nimekirjades märgitud menetluskulud on osaliselt põhjendamata. Hageja esitas kohtule hagi hinnaga 5 003 566,67 eurot ning tasus hagilt riigilõivu 3 400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 5 003 566,67 eurot tasuda riigilõivu 3 400 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu seadusega kooskõlas. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu samuti 3 400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusega maakohtu otsuse täies ulatuses, mistõttu oli tsiviilasja hinnaks ka apellatsioonimenetluses 5 003 566,67 eurot, millelt RLS lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 3 400 eurot. Seega on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt summas 6 800 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas vandeadvokaat Kaidar Sultsoni õigusabi teenuseid kokku 65 tundi ja 11 minutit. Hageja on õigusabi teenuseid kasutatud alljärgnevalt: • Hagiavaldusele eelnevalt perioodil 13.01.2016. a – 29.01.2016. a kliendikohtumisteks, laenulepingu analüüsiks, ülesütlemise avalduse koostamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks ning kliendile edastamiseks kokku 6 tundi, tunnihinnaga 150 eurot, kokku summas 900 eurot; • Perioodil 01.02.2016. a – 06.04.2016. a hagiavalduse koostamiseks, sh hagi tagamise taotluse koostamiseks (kohtulik hüpoteek), Riigikohtu lahendite analüüsiks (intressi tasumise kohustuse kestus, kohtuliku hüpoteegiga tagatavate nõuete koosseis, hüpoteegisumma määramine), hagiavalduse muutmiseks ja täiendamiseks, lõplikuks vormistamiseks, kokku 11 tundi ja 16 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, kokku summas 1 690 eurot; • Perioodil 03.05.2016. a – 21.09.2016. a kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, seisukohtade koostamiseks kostja vastusele, hagi täiendamiseks alternatiivse nõudega tulenevalt kostja vastuväidetest, menetlusdokumendi muutmiseks ja täiendamiseks, kohtule esitamiseks kokku 16 tundi ja 24 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, kokku summas 2 460 eurot; • Perioodil 21.10.2016. a – 17.11.2016. a maakohtu otsuse lugemiseks ja analüüsiks, apellatsioonkaebuse ettevalmistamiseks, koostamiseks, täiendamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 23 tundi ja 33 minutit, sellest 13 tundi ja 36 minutit tunnihinnaga 150 eurot ning 9 tundi ja 57 minutit tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 3 035 eurot; • Perioodil 14.12.2016. a – 25.01.2017. a vastustaja vastuse analüüsiks, seisukoha koostamiseks vastustaja esitatud uue tõendi vastuvõtmise kohta, seisukoha koostamiseks vastustaja apellatsioonivastusele, allkirjastamiseks ja ringkonnakohtule esitamiseks kokku 8 tundi ja 16 minutit, sellest 6 tundi ja 36 minutit tunnihinnaga 150 eurot ning 1 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 1 156,67 eurot. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud.
Kohus ei pea põhjendatuks menetlustoimingute nimekirjas märgitud õigusabikulu perioodi 13.01.2016. a kuni 29.01.2016. a eest. Kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista mh ka võla sissenõudmiskulude hüvitise 900 eurot, märkides, et on kostja poolt laenu tagasimaksmisega viivitamise tõttu kandnud võla sissenõudmiskuludena õigusabikulusid enne hagi koostamist summas 900 eurot. Hageja esitas õigusabikulude tõendamiseks Advokaadibüroo Magnusson arve nr 20160087 (tlk 21-22) ning selgitas, et sissenõudmiskuludena on arvestatud lisatud arvel esitatud kulud kuni 29. jaanuarini 2016. a teostatud õigusabi toimingute eest kokku mahus 6 tundi hinnaga 150 eurot tund, kokku 900 eurot. Seega kajastuvad hageja võla sissenõudmiskulud nii hagiavalduses kui ka menetluskulude nimekirjas. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.02.2017. a kohtuotsusega XxxxOÜ hagi ning mõistis kostjalt mh välja ka laenulepingust tulenevad võla sissenõudmiskulud 900 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja õigusabikulud perioodi 13.01.2016. a kuni 29.01.2016. a eest summas 900 eurot on kostjalt juba võla sissenõudmiskuludena Tallinna Ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud, ei kuulu nimetatud kulud õigusabikuludena kostja poolt (teistkordselt) hüvitamisele. Kohus ei pea põhjendatuks perioodil 01.02.2016. a kuni 06.04.2016. a hagiavalduse, sh hagi tagamise koostamise ning hagiavalduse muutmise, täiendamise ja lõpliku vormistamise ajakulu kokku 4 tunni ja 16 minuti ulatuses. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et hageja ei ole kohtule hagi tagamise taotlust üldse esitanudki, on nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem, kui kokku 7 tunni ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks perioodil 03.05.2016. a kuni 21.09.2016. a kostja vastusega tutvumise, analüüsi, kostja vastusele seisukohtade koostamise, hagi täiendamise ning menetlusdokumendi muutmise ja täiendamise ajakulu kokku 4 tunni ja 24 minuti ulatuses. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, on nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem, kui kokku 12 tunni ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks perioodil 21.10.2016. a – 17.11.2016. a maakohtu otsuse lugemise ja analüüsi, apellatsioonkaebuse ettevalmistamise, koostamise, täiendamise ja kohtule esitamise ajakulu kokku 5 tunni ja 33 minuti ulatuses. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, on nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem, kui kokku 18 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka perioodil 14.12.2016. a – 25.01.2017. a vastustaja vastuse analüüsi, vastustaja esitatud uue tõendi vastuvõtmise kohta seisukoha koostamise, vastustaja apellatsioonivastusele seisukoha koostamise, allkirjastamise ja ringkonnakohtule esitamise ajakulu 4 tunni ja 16 minuti ulatuses. Arvestades hageja esindaja praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, on mõistlik ajakulu seoses nimetatud menetlustoimingutega mitte rohkem kui 4 tunni ulatuses. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale vandeadvokaat Kaidar Sultsoni poolt osutatud õigusabi tunnihinnaks keskmiselt 141,78 eurot (hageja esindaja on hagejale õigusabi teenust osutanud maakohtu menetluses tunnihinnaga 150 eurot ning ringkonnakohtu menetluses osaliselt tunnihinnaga 100 eurot ja osaliselt tunnihinnaga 150 eurot), mistõttu on hageja kulud õigusabile menetluskulude nimekirja kohaselt olnud kokku 9 241,67 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuste eest (so 141,78 eurot tunnis) ületab
õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3916, p 13). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist niivõrd keerulise õigusvaidlusega, mille tõttu peaks kaaluma suurema tunnitasu põhjendatust. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, on mõistlik lepingulise esindaja tasu seega 120 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 41 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 4 920 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on varasemalt märkinud, et menetluskulude nimekirjas on õigusabikulud esitatud ilma käibemaksuta. Hageja käibemaksu hüvitamist taotlenud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista ka bürookulud kokku summas 4 eurot, mis koosnevad äriregistrist kostja üld- ja isikuandmete väljavõtte kulust summas 2 eurot ning äriregistrist kostja äritoimiku dokumendi väljavõtte (19.02.2015. a koosolek ja sellega seonduv registrile esitatud kandeavaldus) kulust summas 2 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud põhjendatud ja vajalikud. Kostjalt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele bürookulud summas 4 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 4 321,67 eurot (taotletud summa 16 045,67 eurot – taotluse rahuldatud osa 11 724 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.