(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-1432 (endine number 2/287-3164/05)
Tsiviilasi
AS (registrikood XXX esindaja AS, asukoht XXX) hagi LRi (R; isikukood XXX elukoht kohtule teadmata) vastu 34 588,08 krooni saamiseks
dokumendi väljavõte avaldati 13.04.2007. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja ja AS-i (ühendatud 10.07.2003 AS-iga ) vahel sõlmitud XXXX liitumislepingust nr. XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 14 794,04 krooni, viivise 14 794,04 krooni ja leppetrahvi 5 000 krooni, kokku 34 588,08 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 34 588,08 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 450 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteate avaldamise eest riigilõiv 100 krooni, kogusummas 2 550 krooni hageja kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Hageja lepinguline esindaja on 15.06.2007 taotlenud menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eest 10.04.2007 tasutud riigilõivu 100 krooni tagastamist. AS on tasunud menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu summas 100 krooni arvelduskontolt nr XXX Nordea Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, selgitusega: Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja; AS vs LR, Ametlikud Teadaanded, tsiviilasi nr. 2-05-1432. RLS § 15 lg 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Kuna menetlusdokument avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded hageja 13.04.2007, mitte hageja esindaja 10.04.2007 maksekorralduse alusel, tuleb hageja esindajale tagastada tasutud riigilõiv 100 krooni AS-i (registrikood XXX) arvelduskontole nr XXX Nordea Pangas, märkides selgituseks: LR, 2-05-1432.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.