Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

telefoniside kasutamise, üldkasutatavate pindade remondi ja korrashoiu, sise-ja välisvõrkude ning trasside remondi ja korrashoiu kulud. Vaidluses tuleb kindlaks teha, kas hageja on neid kulutusi kandnud, kostja osutatud teenuseid faktiliselt kasutanud ning kas tehtud kulutused olid ka tema huvides ja vajalikud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a., kohaldatakse enne VÕS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega kuuluvad kohaldamisele ka tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. Tõendamist on leidnud automaatväravate, jalakäijate ukse remondi ja valvesüsteemi täiustamise nõue – põhivõlg 30.222 krooni, viivis 7370 krooni. Hageja on teostanud eelnimetatud tööd kaasomanike enamuse otsuse alusel seoses vajadusega kaitsta garaažikompleksi kaasomanike vara võimalike varguste, röövide ja tahtlike hävitamiste (süütamine jmt.) eest. Kostja põhiliseks vastuväiteks kõikide nõuete osas on, et kostjaga ei ole töö kooskõlastatud, nõude summad pole tõendatud, viiviste osas ei ole kokku lepitud. Kostja nõustuks jalakäijate ukse remondi eest tasumisega, kui hageja esitaks talle tehtud tööde kalkulatsiooni. Kostja väide hageja nõude põhjendamatuse kohta ei ole tõendatud. Hageja nõue summas 30.222, 19 krooni kujutab endast kostja osa tasumisele kuulunud summast. See on tõendatud toimikule lisatud dokumentide osaga 1 koos arvestuse aluseks olnud dokumentide ja koondtabelitega nr. 9 ja 3a, mis on esitatud hagiavalduse lisadena. Nimetatud töid on teostatud ajavahemikul 1999 – 5. oktoober 2005. a. Tunnistaja N. P (töötas GÜ-s Paas tehnilise direktorina septembrist 2003 kuni 2004. a. lõpuni) ütluste kohaselt on temagi koos elektrikuga remontinud automaatväravaid, mis on vananenud ja tuleks ära visata. Kuna automaatväravaid ja jalakäijate koridori kasutavad kõik kaasomanikud, siis teostatud tööd on olnud vajalikud ning tehtud kõigi kaasomanike, s. h. ka kostja huvides ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 30.222, 19 krooni. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 sätestab kohustiste täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg. 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja, jättes tasumata tema poolt tarbitud teenuste, garaažibokside säilimiseks ja korrashoiuks tehtud tööde eest ca seitsme aasta jooksul, ei ole oma tsiviilkohustuste täitmisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Ka ei selgitanud kostja, millise kostja juhatuse koosseisuga tulnuks hagejal tööde teostamised kooskõlastada. GÜ Raadiku 9 registrikaardilt nähtuvalt on ühistu registrisse kantud 9. oktoobril 1998. a. Kostja põhikirja punktist 4. 6 nähtuvalt ei tohi juhatuse liikme volituste tähtaeg ületada kolme aastat. Seega esialgselt valitud juhatuse volitused lõppesid 2001. a. Kostja on teatanud ka asjaolust, et Harju Maakohtu registriosakond on 16. mail 2006. a. teinud kostjale sundlõpetamise hoiatuse, kuna juhatuse koosseis ei vasta põhikirja nõuetele. Alles kohtumenetluse käigus 27. novembril 2006. a. esitas kostja kohtule 11. novembril 2006. a. läbiviidud üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt valiti ka juhatuse liikmed. Kostja väide hageja poolt teostatud tööde kooskõlastamatusest kostjaga on kohatu. Hageja viivisenõue tuleneb TsK §-st 231 ja VÕS § 113 lõikest 1, millede kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi (viivist) kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist summas 7370 krooni. Kostja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud. Hageja on esitanud 3339 krooni põhivõla ja 604 krooni viivise nõude teostatud kanalisatsioonitööde (WC väljavoolu ummistuse likvideerimine, kaevu remont, boileri paigaldus jm.) eest perioodil 2000 – 2005. a. Esitatud koondtabel nr. 10 kajastab võla arvestust ning on lisatud seda tõendavad dokumendid (dokumendid osa 2). Kostja nõustub

oma osa tehtud kuludest tasuma, kui esitatakse kalkulatsioon. Kostja keeldub viivise maksmisest, kuna lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Samas ei ole kostja esitanud vastuväiteid ühegi konkreetselt teostatud töö ega selle maksumuse osas. Hageja on piisavalt põhjendanud nimetatud tööde vajalikkust. Tööd on tehtud ka kostja huvides ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3339 krooni. Kostja vastväide, nagu välistaks viivisenõude asjaolu,et lepinguga ei ole viivist ette nähtud, ei ole õige. Võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist tuleneb ka seadusest. Hageja on arvestanud viivist summas 604 krooni. Kostja viivise suurust ei ole vaidlustanud. Hageja on esitanud nõude üldelektrisüsteemi remondiks teostatud tööde (läbipõlenud elektripirnide, juhtmete, valgustite vahetus üldkasutatava elektrisüsteemi toiteks ja nende vananenud käivitus-ja kaitsesüsteemide vahetus jm.) eest perioodil 2000. a. – 2005. a. summas 5414 krooni ja viivisenõude sellega seoses 749 krooni ulatuses. Võla arvestust kajastavad koondtabelid nr. 8 ning lisatud dokumendid osa 3. Kostja on nõus tasuma oma osa teostatud tööde maksumusest, kui hageja esitab talle vastavad kalkulatsioonid ja tööde hinna osas ei teki vaidlusi. Hageja nõue on põhjendatud ja esitatud dokumentidega tõendatud. Kõigi kaasomanike poolt kasutatava elektrisüsteemi korrashoiu ja remondi eest tuleb tasuda ka kostjal. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit teostatud tööde mittevajalikkusest temale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg. Hageja arvestatud viivistele summas 749 krooni kostja vastu ei vaidle. Hageja on esitanud nõude, mis tuleneb ehitise ja territooriumi väljanägemise korrastamisest ja ekspluatatsioonitingimuste parandamisest tulenevalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ettekirjutusest perioodil 2000 – 2005. a. summas 11.813 krooni, samuti viivisenõude 1067 krooni suuruses summas. Hageja on esitanud maksedokumendid tema poolt kantud kulude osas summas 38.479, 10 krooni, millest kostja osaks on 11.813 krooni. Võla arvestust kajastavad koondtabel 7 ning lisatud dokumendid osa 4. Esitatud dokumentidest nähtuvalt kuuluvad teostatud tööde hulka settevee äravoolusüsteemi rekonstrueerimine ja tulekahju signalisatsioonisüsteemi paigaldamisega seotud tööd, tulekustutite kontroll, tolmuimeja ja prügikonteinerite rent, vanade rehvide äravedu, on ostetud liiva jm. Hageja on põhjendanud nimetatud kulude vajalikkust kogu objekti huvides. Kostja vastuväide seisneb selles, et temaga ei ole töid kooskõlastatud, nõude summa ei ole tõendatud, aga nõustub maksma oma osa kuludest, kui esitatud kalkulatsiooni osas ei teki vaidlusi. Nõue on põhjendatud, nimetatud töid on tehtud kogu objekti huvides ja seda kasutab ka kostja. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlg välja mõista. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud ja kostjalt tuleb välja mõista ka viivis 1067 krooni. Hageja on esitanud nõude esifassaadi seinaavade klaasimiseks teostatud tööde maksumuse hüvitamiseks perioodi eest 20. märtsist 2002 kuni 28. detsembrini 2004. a. summas 44.691, 50 krooni, samuti viivisenõude summas 9070 krooni. Hageja on esitanud maksedokumendid tema poolt kantud kulude osas summas 145.609, 30 krooni, millest kostja osaks on 44.692, 04 krooni. Võla arvestust kajastavad koondarve ning lisatud dokumendid osa

galeriide seinte avad. Vastav fassaadi kujunduse muudatus on kooskõlastatud Tallinna Tervisetalituse, Tuletõrje ja Päästeameti ning Lasnamäe LOV poolt oktoobris 2002. a. Tööd on tehtud kogu objekti huvides ja hageja nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 44.691, 50 krooni. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud ja ka viivis tuleb temalt välja mõista. Hageja on esitanud nõude transpordikulude osas summas 10.694, 35 krooni, mis on tehtud kaubavedudel positsioonides 1 - 5, 13 näidatud tööde tegemiseks ajavahemikul

ei ole näidanud viivise arvestust ega selle arvestamise aluseid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4227 krooni. Hagejal on õigus maksmisega viivitamise eest nõuda viivist TsK § 231 lg. 1 alusel, mis sätestab hageja õiguse nõuda rahalise kohustise täitmata jätmisel võlgnikult viivist viivitamisaja eest kolm protsenti aastas viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kostja on viivitanud võla maksmisega 7 aastat ja temalt tuleb välja mõista viivis summas 887, 67 krooni. Hageja on esitanud nõude katuse remondi eest summas 18.155, 25 krooni. Panduste ja galeriide kohale on ajavahemikul novembrist 2001 kuni 7. detsembrini 2004. a. paigaldatud uus sulavruberoidkattega katus, monteeritud on juurdeehitise kaitseplekkide renn ja uute sademetevee äravoolutorud ja pandus V korrusel. Hageja on esitanud maksedokumendid tema poolt kantud kulude osas summas 59.138 krooni, millest kostja osa on 18.155, 25 krooni. Võla arvestus kajastub koondtabelis 5 ning lisatud dokumentide osas 6. Kostja nõustub maksma tema osa kuludest, kui esitatakse kalkulatsioon ja ei teki vaidlusi hinna üle. Samas on kostja talle esitatud arved hagejale tagastanud tasumata ega nähtu, millises ulatuses kostja on nõus tasuma. Nimetatud tööd on tehtud hoone üldkasutatava osa säilimiseks ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kostja osa teostatud tööde maksumusest summas 18.155, 25 krooni. Hoone vooderdamise eest profiilplekiga on hageja esitanud nõude summas 188.054 krooni. Hageja on esitanud maksedokumendid tema poolt kantud kulude osas summas 556.869,70 krooni. Vajalikud tööd on teostatud, silmas pidades hoone välisfaktorite mõju vähendamist urbsele tellisseinale ja tellisseina korrastamiseks ajavahemikus 14. märtsist 2005. a. kuni 23. augustini 2006. a. Hageja kantud kulude ja kostja võla arvestus on kajastatud koondtabelites 1a ja 1b. Kostja on hagejale arved tagastanud ja leiab, et puudus vajadus selle töö teostamiseks. Samas kinnitab tunnistaja N. P, et garaažil ei olnud väljanägemist, üks garaažisein oli nii halvasti laotud, et valgus paistis läbi ja inimesed kaebasid pragude üle seinas. Tunnistaja väide, nagu oleks vooderdamist võimalik olnud vältida seina mustaksvärvimise ja pragude kinnimätsimise teel ning juhul, kui see poleks andnud tulemusi, siis vooderdada, on asjatundmatu. Tunnistaja A. P ütluste kohaselt on hageja teda kui kaasomaniku esindajat (AS-i Liontas osa alla 1%) teavitanud nii vooderdamisest kui muudest vajalikest töödest. Tunnistaja sõnul on vooderdamise küsimust arutatud ka linnaosavalitsuses. Maja vooderdustööd olid vajalikud ja tehtud kogu hoonekompleksi säilitamiseks ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 188.054 krooni. Tagafassaadi vundamendi hüdroisolatsiooni ja sillusriba ehituse eest hoone külgedele on hageja esitanud nõude summas 42.971 krooni. Hageja on esitanud maksedokumendid kulude kandmise kohta nende tööde eest 2005. a. jooksul summas 120.469 krooni, millest kostja osaks on 36.984 krooni. Nimetatud tööd tuli teha, et vältida sadevee sattumist hoone tagumistesse garaažiboksidesse ja sellega ka niiskuse vähendamist kogu kompleksis. Kostja vastuväide seisneb selles, et temaga ei ole neid töid kooskõlastatud. Tööd olid vajalikud ja tehtud kogu objekti huvides, mida kasutab ka kostja. Hagiavalduse täienduse kohaselt olid hagi esitamisel haljastustööd 5987 krooni ulatuses veel lõpetamata. Koondtabelist nähtuvalt on kostja osa nendest töödest 36.984 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Piirdeaia ehituse eest nõuab hageja 55.260 krooni. Hageja on esitanud dokumentide koondtabeli nr. 4a ja maksedokumendid piirdeaia ehituseks tehtud kulude kohta 2005. ja 2006. a., millest kostja osaks on 30, 7% ehk 55.260 krooni. Hageja on põhjendanud nimetatud kulude vajalikkust. Kostja vastuväide seisneb selles, et kostjaga on tööd kooskõlastamata ja hageja ei ole põhjendanud tööde vajalikkust. Tööd olid teostatud kogu objekti huvides, kaitseb ju metallist piirdeaed kõrvaliste isikute sattumist kinnistule, möödujate heidetud prügi sattumist territooriumile, hoone seinte rikkumist jm. Nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 55.260 krooni.

Hageja on arvestanud viivist ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 15. märtsini 2006. a. tasumata arvete eest lähtuvalt VÕS § 113 lg. 1. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole esitanud viivise arvestust ja ei nähtu, milliste tasumata arvete eest viivist nõutakse. Kostja vastuväited on põhjendatud. Hagiavaldusele ei ole lisatud viivise arvestust. Samas on hageja oma vastulauses kostjale väitnud, et arved viivistele on ühendatud toimikus käesoleva p. 12 juures. Vastuväites on aga p.12 hageja poolt annulleeritud. Kuna hageja nõue ei ole piisavalt põhjendatud ja tõendatud, tuleb nõue viiviste saamiseks 5023 krooni ulatuses jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt kantud kulutused vastavalt hagis toodud punktidele 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 13, 15, 16, 17 üldsummas 443.460, 58 krooni, millest põhivõlg on 421.131, 89 krooni ja viivised 22.328, 69 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 21.250 krooni ja hageja poolt vähemtasutud riigilõiv riigituludesse 2750 krooni ning hageja õigusabikulu 15.000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant ei vaidlusta Harju Maakohtu otsust temalt 4850, 60 krooni vee põhivõla katteks ning 4227 krooni maamaksu põhivõla katteks väljamõistmises. Ülejäänud osas leiab apellant, et otsus on täies ulatuses põhjendamata. Otsuse tegemisel on rikutud menetlusõiguse norme ja asi tuleb saata uueks lahendamiseks Harju Maakohtule. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas kohus kvalifitseeris poolte vahel tekkinud õigussuhted ning nendest tulenevad õigused ja kohustused, s. o., milliseid seadusesätteid kohaldas kohus otsuse tegemisel. Kohus nõustus põhjendusteta hageja nõudega, kuid täiesti põhjendamatult jättis kõrvale kostja väited. Täiesti alusetu on hageja nõue telefoni abonenttasude osas. Ei ole kuidagi põhjendatud ega tõendatud, et kostja oleks teenust kasutanud. Telefon paikneb hageja ruumides ning kostja seda ei kasuta. Samas kinnitas kostja, et prügiveo kohta on tal eraldi lepingud ja vee ning elektri eest tasub kostja oma mõõturite alusel. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel jõudis ta järeldusele, et hageja tehtud kulutused olid hädavajalikud asja säilimiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg. 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kuni 31. juunini 2002. a. kehtinud AÕS § 27 p. 1 kohaselt on asjale tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Alates 1. juulist 2002. a. kehtiva TsÜS § 63 p. 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Kaasomanik võib teistelt kaasomanikelt nõuda üksnes vajalike kulutuste (TsÜS § 63) hüvitamist, mida ta tegi asja säilitamiseks (näiteks parandas enda algatusel katuse ilma kaasomanike nõusolekuta, kuna elas viimasel korrusel), kui kulutused ei välju asja säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamidest. Hageja tellitud tööd on teostatud ebakvaliteetselt ning hageja esitatud kulude arvestuse alusel ei saa ilma spetsialisti arvamuseta jõuda seisukohale nende asjakohasuse ning vajalikkuse kohta. Kohtuotsuses on kõikide kululiikide kohta märgitud, et kohus nõustub hageja seisukohaga, et kulutused olid vajalikud. Samas ei märgi kohus, milleks olid vastavad kulutused vajalikud. Kohus ignoreerib tunnistaja N. P poolt antud ütlusi, et ei olnud vaja vooderdada, oli vaja ainult värvida ja praod kinni mätsida. Kostja palus kohtul ekspertiisi määrata selleks, et kindlaks teha hageja tehtud tööde vajalikkus asja säilimiseks, kuid kohus ignoreeris nimetatud kostja taotlust. Hagiavaldusest ega kohtuotsusest ei selgu, kas ja mis ulatuses on kasulikud kulutused suurendanud asja väärtust, s. t. kas ja kui suures ulatuses on kostja VÕS § 1042 lg. 1 mõttes

rikastunud. Hageja tehtud kulutused ei olnud vajalikud, seega võib neid käsitleda kasulike kulutustena. Hagiavaldusest ei ole nähtav, kas ja mis ulatuses on kasulikud kulutused suurendanud asja väärtust, s. t., kas ja kui suures ulatuses kostja rikastunud on. Hageja ei teatanud kostjale ette kulutuste tegemisest ega kooskõlastanud neid temaga. VÕS § 1042 lg. 2 p. 2 kohaselt ei ole kulutuste tegijal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Kostja on järjekindlalt väitnud, et kõik otsused tööde garaažikompleksis tegemiseks on hageja teinud ainuisikuliselt ilma kostjat sellest informeerimata ja nõu pidamata. Hageja ei ole nimetatud kostja vastuväidet ümber lükanud. Seega leiab apellant, et hagejal puudub õigus tehtud kulutusi kostjalt välja nõuda. Hageja ei tõendanud, et kulutuste tegemine oli kooskõlas kostja kavatsustega garaažikompleksi suhtes. Poolte näol on tegemist mittetulundusühingutega – garaažiühistutega, mille eesmärgiks on eelkõige tagada oma liikmetele võimalus parkida oma autot garaažiboksi, s. o. tähtis on praktiline külg, mitte aga garaažikompleksi väljavaade. Hageja on teostanud tööd garaažikompleksis ilma vastavate lubade ning kooskõlastusteta. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise, kusjuures viivise arvestus on ebaselge ning ei nähtu kohtuotsusest. Hageja ei ole esile toonud, mille alusel on ta viivised arvestanud. Hageja viivitas tahtlikult kohtusse pöördumisega, et suurendada viivist. Kostja on mittetulundusühing ning temalt viivise väljamõistmine ei oleks kohane ning mõistlik. Poolte vahel oli sõlmitud ekspluatatsioonikulude tasumise leping 2/98, mis sätestab ekspluatatsioonikulude olemuse ja selle, millises osas peavad pooled kulusid kandma. Tuli sõlmida ka kõikide kuluallikate kohta lisalepingud, mida aga tehtud ei olnud, mistõttu poolte vahel puudub kokkulepe kulude jaotamise osas. Vaidlusaluse garaažikompleks on kolme isiku kaasomandis, nimelt on kaasomanikud garaažiühistu Paas (68, 8%), garaažiühistu Raadiku 9 (30, 7%) ning AS Liontas (0, 5%). AS Liontas peab ka osa võtma kulude kandmisest ning seega ei pea kostja kandma 1/3 kuludest, vaid 30, 7%. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kostjalt mõisteti välja 4850, 60 krooni veevõla katteks ja 4227 krooni 1999. a. maamaksu katteks, samuti osas, millega hagi viivise saamiseks elektrimaksetega viivitamise eest summas 994 krooni ja tasumata arvetelt ajavahemiku eest 1. juulist 2005. a. kuni 15. märtsini 2006. a. summas 5023 krooni jäeti rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 651 lõikega 1 ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse õigsust selles osas, seega tuleb otsus selles osas, kogusummas 14.764, 60 krooni, jätta muutmata. Ülejäänud osas tuleb otsus kooskõlas TsMS § 656 lg. 1 punktiga 5 tühistada, tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule muuhulgas siis, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et vaidlusaluse otsuse on maakohus jätnud olulises ulatuses põhjendamata ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada. TsMS § 442 lg. 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda

tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Nii on põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimata. Kohus on osundanud otsuses lepingu täitmise üldsätetele, ei ole aga tuvastanud, millise õigussuhtega on tegemist. Kui pooled on kaasomanikud, nagu kohus on otsuses märkinud, siis tuleb ühisele asjale kulutuste kandmisele kohaldada AÕS § 75 lg. 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, ja § 72 lg. 4, mille kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ei ole ta pidanud neid sätteid kohaldamisele kuuluvaks, seda enam, et hageja on tuginenud neile sätetele kui oma nõuete materiaalõiguslikule alusele. Seega ei lahendanud kohus nõuet nii, nagu see oli esitatud. Kohus on otsuses märkinud, et garaažikompleksi kaasomanikeks olevad pooled on ekspluatatsioonikulude kandmiseks 21. juunil 1998. a. sõlminud lepingu 2/98 ning et

kaasomanike huvides. Asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata kulutuste vajalikkust AÕS § 72 lg. 4 seisukohast, maakohtu otsus ei sisalda. Kostja väiteid selle kohta, et asja säilimiseks ei olnud kulutused vajalikud, ei ole kohus arvestanud ega ole otsuses ka põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Sarnaseid puudusi sisaldab otsus ka kõigi teiste nõuete osas. Rea nõuete osas (näiteks kanalisatsioonitööd summas 3339 krooni, üldelektrisüsteemi remont summas 5414 krooni, ehitise ja territooriumi väljanägemise korrastamisele ja ekspluatatsioonitingimuste parandamisele kulutatud 11.813 krooni jm.) ei ole kostja pidanud kulutuste suurust põhjendatuks. Sel juhul ei piisa otsuse põhjendamiseks, kui osundada asjaolule, et hageja on esitanud võla arvestuse ja kulutusi tõendavad dokumendid, nagu maakohus pea kõigi nõuete osas on teinud, ilma et kohus oleks otsuses tõendeid analüüsinud ja märkinud, millist kulutust mingi tõendiga tõendatakse ja millest tulenevalt kohus leiab, et vaidlusaluste kulutuste suurused on põhjendatud. Ka need kostja väited, mille kohaselt on vaidlusaluseid töid tehtud mittekvaliteetselt, on kohus jätnud igasuguse hinnanguta. Samuti ei nähtu otsusest, millist kaasomanike enamust peab kohus silmas, kelle otsuse alusel on otsuse kohaselt tehtud tööd automaatväravate ja jalakäijate ukse remondiks ning valvesüsteemi täiustamiseks (30.222 krooni) või esifassaadi seinaavade klaasimiseks (44.691, 50 krooni), ega ka, millisel tõendil see kohtu järeldus põhineb või millist tähendust asja lahendamiseks omab. Kohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et asjakohatud on kostja väited, et esifassaadi seinaavade klaasimiseks tehtud tööd on tehtud projektita ja need ei olnud asja säilimiseks vajalikud tööd. Samuti ei nähtu otsusest, milline on fassaadi kujunduse Tallinna linna vastavate asutusega kooskõlastamise tähendus vaidluse lahendamiseks. Ühegi viivisenõude kohta ei sisalda otsus andmeid, mille põhjal võiks mõista, kuidas on viivisesummad leitud – millise ajavahemiku eest ja millises määras on viivist põhinõude summadelt arvestatud. Enamuse nõuete osas ei sisalda otsus mingit tõendite analüüsi ega ka põhjendust, miks kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kolleegium leiab, et otsus on sedavõrd olulises ulatuses põhjendamata, et apellatsioonimenetluses ei ole võimalik uut otsust teha. Nii rikutaks apellatsioonimenetluses määravas osas uute asjaolude tuvastamise korral poolte õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripärast tulenevalt ei ole pooltel sel juhul võimalik üldse kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale. Kohtukulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt vaidluse uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.