Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „nimi, 2-06-2739, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Menetluse käik 09.02.2006.a esitas xxx kohtule hagi xxx vastu 23 080,80 krooni saamiseks. 07.05.2007.a esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja esindaja märkis, et kuna hagejalt 12.07.2005.a elektrikeevitusaparaat 150 A Kempi rentimisel kasutati ilmselt varastatud dokumente, loobub hageja hagist kostja vastu. Kostja esindaja teatas 23.05.2007.a kohtusse saabunud vastuses, et kostja seisukohalt on hagist loobumise avaldus põhjendatud, kostja ei vaidle sellele vastu ja nõustub menetluse lõpetamisega. Kostja taotles menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 4130 krooni. 06.06.2007.a esitas hageja esindaja kohtule hageja seisukoha kostja menetluskulude kohta. Hageja leidis, et kostja nõue hagejalt välja mõista menetluskuluna kohtule hagist loobumise avaldusele vastuse koostamise eest summas 1770 krooni ei ole põhjendatud. Hageja arvates oli kostja põhjendatud menetluskulu 2400 krooni. Samuti esitas 06.06.2007.a hageja esindaja kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p-st 2 palus hageja poole riigilõivu 750 krooni tagastamist xxx kontole nr 221001147246 Hansapangas. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kooskõlas TsMS §-ga 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. xxx tasus 07.02.2006.a arvelduskontolt nr 221001147246 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123; selgitus: „Hagi xxx vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 750 krooni. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda xxx arvelduskontole nr 221001147246 Hansapangas. TsMS § 168 lg 4 kohaselt mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, kui hageja hagist loobub, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei tinginud hagist loobumist mitte kostja poolt nõude täitmine vaid asjaolu, et hagejalt 12.07.2005.a elektrikeevitusaparaat 150 A Kempi rentimisel kasutati ilmselt kostjalt varastatud dokumente- seega ei ole ilmselt tegemist õige kostjaga.

2-06-2739 TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 25 000 krooni maksimaalselt 8000 krooni. Kohus, tutvunud kostja esindaja taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks ja hageja esindaja seisukohaga kostja menetluskulude kohta, leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 23 080,80 krooni, kostja on palunud välja mõista 4130 krooni, mis jääb kehtestatud piirmäära sisse. Kohus leiab, et ei ole võimalik arvestada hageja seiskohta selles, et osa kostja kuludest on põhjendamatud- kostja on nimetatud kulud teinud, mistõttu on tal õigus need kulud hagejalt ka sisse nõuda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus kostja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 4130 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.