Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22juunil 2007.a. kell 12.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-06-25225
Kohtuasi
ME, PP, EK ja VEEi hagi PRi, ODi ja BGi vastu mittevaralise kahju nõudes Hageja – ME (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised
Hagejad – PP (isikukood XXX, elukoht XXX), EK(isikukood XXX, elukoht XXX), V-EE(XXX elukoht XXX) Hagejate esindaja – MS (XXX) Kostjad – PR (sünniaeg XXX, elukoht XXX), OD (isikukood XXX, elukoht XXX), BG (isikukood XXX, elukoht XXX Kostjate ODja BG esindaja - OS (XXX) Menetluse liik
Lihtmenetlus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungit pidamata
Resolutsioon.
18.09.2006.a esitasid hagejad Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejad KÜ liikmed ja alates selle asutamisest juhatuse liikmed. Kostjad on alates 2005.a süüdistanud hagejaid vargustes. Ühistu iga-aastaselt (va 2002.a) toimunud revisjon ei ole hagejatepoolset ühistu varade väärkasutus või õigusrikkumist tuvastanud. 29.07.2005.a pöördus revisjonikomisjon ametlikult juhatuse poole, nõudes aruannet ühistu varalisest seisust, teotud tööde teostamisest jms. Aruannet nõuti ka perioodi kohta, mil hagejad ei olnud juhatuse liikmed, kaasnesid suulised süüdistused varguses. 29.08.2005.a toimunud üldkoosolekul märkis PR, et kiri valmis kõigi revisjonikomisjoni liikmete koostöös. Juhatus kutsus 08.08.2005.a olukorra lahendamiseks kokku revisjonikomisjoni ja juhatuse ühiskoosoleku. Koosolekul esitas juhatus revisjonikomisjonile kirjaliku vastuse. Koosolekul esitasid revisjonikomisjoni liikmed hagejate suhtes vargussüüdistuse. PR ähvardas hagejad vangi panna. Kostjad loobusid koostööst juhatusega ega soovinud täita oma põhikirjalisi kohustusi. Hagejad kutsusid kokku 22.08.2005.a ühistu koosoleku, et astuda tagasi. Üldkoosoleku trepikotta ülespandud kutsele kirjutas PR omakäeliselt ”sobirajut vorõ”. Kohaletulnud revisjonikomisjon süüdistas hagejaid taaskord varguses. 29.08.2005.a kutsus revisjonikomisjon kokku ühistu erakorralise üldkoosoleku, mille päevakorra p-ks 1 oli KÜ finantstegevuse arutamine (võimalikud finantsmahhinatsioonid). 29.08.2005.a üldkoosolekul esines PR sõnavõtuga, milles esitas konkreetsed süüdistused juhatuse liikmetele: 1) juhatuse liikmed on varastanud ühistult ca 300 ́000.- krooni; 2) elamu haldamise ülevõtmisel anti ühistule üle kasutamata jäänud remondifondi summad esmaselt ca 76-78 ́000.- krooni ja hiljem 38 ́000.- krooni, mis kanti M.E isiklikule pangakontole; 3) juhatuse liige P.P tellis elamu katuseremonditööd tema sugulasele kuuluvalt firmalt, mis oli asutatud selleks otstarbeks; 4) katuse ehitamisel on rikutud kõiki reegleid, see töö on kohutav „haltuura“, millele normaalsed inimesed ei või otsa vaadata. Katuse ehitamisel pandi 50% plekist „kõrvale“; 5) katuse ehitamisel lõigati maha olemasolev ventilatsioonisüsteem- tegelikkuses säilus endises (kehvas) seisukorras; 6) keegi on saanud toa ja saanud selle eest 14 ́000.- krooni, kuid see raha ei kajastu kuskil raamatupidamises; 7) juhatuse liige P.P on kasutanud ühistu raha enda nimele aktsiate ostmiseks; 8) majale paigaldatud uste maksumus, mis M.E suulise info kohaselt olevat kas 84 või 54 tuhat, on selgelt liiga kallis. Spetsialistide arvates on õige hind 40 tuhat; 9) PR isiklikult hoidis ära juhatuse järjekordse afääri. Nimelt plaanis E.K kütte alumise torustiku vahetamist, mis PRi hinnangul on väga heas seisus ja teenib veel 50 aastat. Nimetas EK diletandiks jakirjaoskamatuks, vihjas soovile teenida selle töö arvelt isiklikku tulu („...kõigil on selge, miks seda tööd taheti teha“). PR süüdistas koosolekul korduvalt juhatust selles, et juhatus pole vaatamata korduvatele pöördumistele võimaldanud tal tutvuda ühegi dokumendiga. Samal ajal kasutas ta esinedes dokumente, millised juhatus oli talle andnud. 31.08.2005.a panid juhatuse liikmed ühistu trepikodades avalikult välja teate gaasisuitsu ja ventilatsioonilõõride kontrolli tulemuste kohta. Antud teatisele kirjutas PR omakäeliselt solvavaid väljendeid („kirjaoskamatu” ja „sklerootiline”). Peale selle soovitas PR ventilatsiooni ja tulekorstnad välja ehitada varastatud raha eest.
24.10.2005.a pöördus PR kirjaga TKA poole, milles esitas hagejate vastu alljärgnevad süüdistused: juhatuse liige PP tellis katuseremonditööd oma firmalt ja katuse remondiks võetud 500’000.- kr on röövitud ja varastatud. Kostja palus päästa kirjas elamu petiste käest. Pärast seda pöördus revisjonikomisjon hagejate poole kirjaga, süüdistades hagejaid 300’000.- kr varguses, nimetades pangalaenuga seotud toiminguid afääriks ja süüdistas juhatust üldkoosoleku protokolli võltsimises. Hagejate küsimustele konkreetsete süüdistuste kohta kostjad ei vasta. Hagejate süüdistamine varguses on vastavalt õigusteooriale ja –praktikale faktiväide. Seega on tegemist hagejaid teotavate andmete esitamisega. Kostja PRi väljendid „kirjaoskamatu” ja „sklerootiline” on hagejate au teotava iseloomuga, tegemist on väärtusotsustusega. Kostjate sihipärane süüdistuste esitamine on põhjustanud hagejates õigustatult hingelist valu, mille tulemusena põhjustati ka häireid hagejate kui ühistu juhatuse liikmete töös ja tipnes hagejate kui juhatuse liikmete tagasiastumise sooviga. Kostjad sekkusid oma tegevusega hagejate majandus- ja kutsetegevusse hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamise ja faktilist laadi andmete eksitava avaldamisega. Süüdistused varguses on hagejatele põhjustanud mittevaralist kahju, kahjustatud on hagejate psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Pikaajalise ja sihipärase alusetute süüdistustega ametkondlikul ja ühistu tasandil on põhjustanud ühistu liikmete ja teiste isikute seas kahtlusi ja sellele vastavat suhtumist hagejatesse. Hagejate frustratsioonist tingitud soov juhatusest tagasi astuda ja vastava seisukoha esitamine üldkoosolekule seab ilmselgelt kahtluse alla avaldusega seotud hagejate motiivid (tagasiastumise soovi võib seostada hagejate poolt süüdistuse omaksvõtmisena jms). 26.02.2007.a on hagejad täpsustanud, et hagejad töötasid suure stressi ja pinge all, neljast hagejast kolm olid sunnitud psüühilise tasakaalu saavutamiseks elukoht vahetama, hagejad K ja E kaotasid olulise töötasu juhatuse liikmena, üks majaelanik keeldus vastu võtmast kasutatud arvutit ja teine pöördus hagejate poole tunnustava lausega „Mis sellest, et varastate, peaasi, et töötate.” II Kostjate ODi ja BGi vastus OD ja BG esitasid kohtule 20.12.2006.a ühise kirjaliku vastuse hagile. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista. Kostjad on seisukohal, et konflikt KÜ juhatuse ja revisjonikomisjoni vahel tekkis seoses sellega, et juhatud blokeeris revisjonikomisjoni tööd sellega, et ei esitanud revisjoni tegemiseks ühtegi panga algdokumenti, mis omakorda tekitas revisjonikomisjonis kahtlusi, kas ühistu juhatus seisab ühistu elanike huvide eest. Revisjonikomisjon pöördus korduvalt juhatuse poole palvega vajalike dokumentide ja teostatud tööde aruande esitamiseks, kuid juhatus ignoreeris revisjonikomisjoni järelpärimisi. Kostjad on seisukohal, et antud vaidluses ei saa hagejate puhul rääkida juhatusest kui kollektiivsest organist vaid hagejatest kui juhatuse neljast liikmest. Samuti saavad kostjad antud vaidluses vastutada vaid isiklikult. Kostjad leiavad, et au ja hea nime teotamise hagi tuleks esitada otseselt isikule, kes on otseselt seotud au ja hea nime teotamisega. Kostjad leiavad, et hagiavaldusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kostjad oleksid osa võtnud hagejate au ja hea nime teotamisest ning hagiavaldusest nähtub, et kõik hagejate süüdistused puudutavad PRi käitumist. Kostjad ei pea hagiavalduses märgitud mõningaid fakte ebaõigete andmete avaldamiseks. Kostjad leiavad, et üldkoosoleku teate päevakorra punktis 1 nimetatu „KÜ finantstegevuse arutamine (võimalikud finantsmahhinatsioonid) – ei ole süüdistus. Revisjonikomisjon kirjutas võimalikest finantstehingutest kuna olukord andis alust juhatuse poolt rikkumise eeldamiseks. Kostjad leiavad ka, et revisjonikomisjoni seaduslik õigus on nõuda
üldkoosoleku volitusi majanduspolitseisse pöördumiseks. Tegemist ei ole juhatuse liikmete au ja hea nime teotamisega. Kostjad leiavad ka, et PRi süüdistused oli KÜ juhatus ise oma tegevusega provotseerinud, kuna ühelgi aastal ei ole revisjonikomisjonile aasta tegevuse aruandluse ajal esitatud panga algdokumente, et oleks võimalik kontrollida juhatuse tegevust ning juba esimestest päevadest jooksis uus katus läbi. Kostjad leiavad, et kostjaid, ODit ja BGit võib antud asjas vaadelda mittekohaste kostjatena, kuna kõik hagiavalduses kajastatud süüdistused puudutavad PRi. Kostjad ei tunnita end süüdi ebaõigete andmete avaldamisega kahju tekitamises. Meneltuskulud paluvad kostjad jätta hagejate kanda. Kostja PRi vastus Kostja PRi 07.02.2007.a esitatud vastuse kohaselt toimus 24.01.2006.a KÜ üldkoosolek, kus hagi esitanud juhatuse liikmetele esitati umbusaldust ja valiti uus juhatus. Uue juhatuse esimehele tehti ülesandeks viia läbi endise juhatuse tegevuse finantsaudit, esitada kohtusse hagiavaldus nende poolt varastatud rahaliste vahendite hüvitamiseks, mis revisjonikomisjoni hinnangul on 300-500 tuhat krooni. Peale KÜ revisjonikomisjoni pöördumist majanduspolitseisse, muretsesid kostja väidetel EKja ME meditsiinitõendid haiguste kohta, mis vabastavad neid vastutusest. KÜ uue juhatuse nõudele esitada finants- ja pangadokumendid ME ja PP keeldusid. Lisaks kirjutavad endised juhatuse liikmed praeguse juhatuse esimehe kohta Justiitsministeeriumisse kaebusi, et viimane kasutab oma ametiseisundit isiklikel eesmärkidel. 2001.a KÜ üldkoosolekul väitis majaelanik VS avalikult, tutvunud varem oma abikaasa L B-R (kes kuulus sel ajal KÜ juhatusse) abil KÜ finantsdokumentidega, et KÜ tolleaegsed liikmed PP, ME ja EKon petised, varastavad KÜ raha. 2000.a KÜ esimesel koosolekul väitis ME, et oma eelmises elukohas tegeles ta korteriühistu juhtimisega ning ta oli sunnitud sealt lahkuma ja maksma trahvi 46 tuhat krooni. Veendes üldkoosolekut oma võimetes ja oskustes juhtida korteriühistut, jäid elanikud teda uskuma ja valisid KÜ juhatusse. Kostja leiab, et juhatus pettis kuue aasta jooksul korteriomanikke püüdes maja pankroti abil müüki panna. Majaelanikud kuulsid MEi ütlemas, et selles majas elab kari lambaid, kes millestki aru ei saa. Kostja vastuse kohaselt vahetati maja välisuksed metalluste vastu ja MEi sõnul maksis korteriühistu selle eest 87 ́000.- krooni. Kostja leiab, et hind on ilmselt suurendatud ja vaatamata korteriomanike koosoleku ja revisjonikomisjoni nõuetele keeldus juhatus maksedokumente esitamast, kuna see on uksed valmistanud firma ärisaladus. Korteriühistu üldkoosolek andis juhatusele nõusoleku 500 ́000.- krooni suuruse pangalaenu võtmiseks sarikate remondiks ja katusekatte vahetuseks. Kostja vastuse kohaselt moodustas juhatuse liige PP selle tarvis aktsiaseltsi ja vahetas katusekatte, mille käigus eemaldati pööningult ka ventilatsioonipüstikud ning maja oli 2 aastat ventilatsioonita. Kuna elamu on arhitektuurimälestis, siis pöördus revisjonikomisjon maja päästmiseks Tallinna linna Kultuuriväärtuste Ameti poole, kes osundasid juhatuse praaktööle. Katusekatte paigaldamisel on eiratud ehitusnorme ja –reegleid. Uus katus laseb viiest kohast läbi. Pleki alla ei ole paigaldatud isolatsioonikangast. Tööd ei olnud kooskõlastatud Kultuuriväärtuste Ametiga. Ventilatsioonipüstikud taastati alles pärast Kultuuriväärtuste Ameti ettekirjutust. Praeguse juhatuse projekteerimisbüroost tellitud elamu pööningu ja katuse vaegtööde aktis on kirjeldatud ehitusnormide rikkumised ja praaktööd. Vastavalt KÜ üldkoosoleku otsusele pidi juhatus vana tsingitud katusepleki, ca 20-25 ́000 m2, müüma vanarauaks ja saadud raha paigutama KÜ arvele. PP viis küll ära 4 autokoormatäit vanarauda, kuid raha KÜ arvele ei laekunud.
Kostja leiab, et ME, PP ja EK käsutasid KÜ rahalisi vahendeid nagu oma isiklikke. M.E laenas korteriomanike teadmata korteriühistu raha 100 ́000-110 ́000.- krooni krt 18 omanikele A , kes revisjonikomisjoni hinnangul pole seda raha tagastanud. 2005.a viimasel koosolekul sai teatavaks ka asjaolu, et KÜ endine juhatus paigutas korteriühistu rahalised vahendid väärtpaberitesse PP isiklikule arvele. Samuti ilmnes, et juhatus on esitanud arveid kütte eest aastaringselt summas 141 ́229 krooni, mitte lähtudes tegelikust tarbimisest. Vastuse kohaselt andis PP korteri 21 omanikule ND 2000 krooni, kui viimane avastas, et neljandalt korruselt imbub tema korterisse vihmavesi. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja hinnanud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad on olnud korteriühistu juhatuse liikmed, kostjad sama korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed ning alates 2005.a on tekkinud pooltevahelises suhtlemises probleemid, revisjonikomisjon on süüdistanud kostjaid algdokumentide esitamata jätmises ja korteriühistu tegevuse halvas juhtimises. Kostjad on keeldunud koostööst juhatusega (t.l. 8-9), kutsunud kokku erakorralist üldkoosolekut juhatuse finantstegevuse arutamiseks (t.l 10), hagejad on pöördunud PRi ja OD solvamiste tõttu politsei poole (t.l. 11), 31.08.2005.a juhatuse teatele on PR kirjutanud peale kommentaarid, mille kohaselt juhatus on kirjaoskamatu ja sklerootiline (tl 12-13), PR on seoses katuse remondiga kaevanud Muinsuskaitse Ametile (tl 14-15), milles esitanud andmed, et katuse remondi andis juhatuse liige P.P oma ühepäevafirmale, et remont teostati ehitusnormide rikkumisega (tl 14-15), revisjonikomisjon on pöördunud kirjaliku avaldusega korteriomanike poole, milles esitanud andmeid Hansapanga ja Tallinna Linnakohtu poole pöördumise kohta seoses juhatuse tegevusega (tl 16-17), kostja PR pöördus ka politsei poole, kuid kriminaalasi hagejate vastu jäeti algatamata (tl 50). Hagejad on leidnud, et kostjad on levitanud hagejate kohta avalikult mitmeid valeväiteid. Samas ei ole hagejad esitanud kohtule nõudeid au teotamise lõpetamiseks, hagejate au teotavate andmete ümberlükkamiseks, vaid nõue on esitatud moraalse kahju hüvitamiseks kohtu määramisel. Au teotamine ebakohase väärtushinnanguga ja ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumised, kui kahju tekitati õigusvastaselt (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kostjad on revisjonikomisjoni liikmetena hageja poolt esitatud faktiväiteid hagejate kui juhatuse liikmete suhtes esitanud. Asjaolu, et kostjad OD ja BG kostja PRi arvamusest distantseerusid, ei ole kohtu arvates veenev ja tõendatud. BG on kirjutanud küll 08.08.2005.a koosoleku protokollile, et jääb eriarvamusele, kuid milles, nimetatud tõendist ei selgu. Kuivõrd revisjonikomisjon oli kolmeliikmeline, pidanuks kostjad esile tooma ja tõendama, millistest hagejate poolt esile toodud faktiväidetest nad distantseerusid. Vaidluse lahendamisel tuleb arvestada nii seda, et revisjonikomisjon oli õigustatud kahtluste korral kontrollima hagejate tegevust kui ka seda, et hagejaid käsitleti kostjate kui revisjonikomisjoni liikmete poolt kui isikute gruppi, korteriühistu juhatust. Seega toimus väidetav au teotamine olukorras, kus kostjatel oli õigus saada andmeid, kuid neile jäi mulje, et hagejad neid tahtlikult ei esitanud. Kostjad kui faktiväidete esitajad ei ole samas tõendanud, et hagiavalduses esitatud üheksa faktiväite avaldamisel ei teadnud kostjad andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Kohus on seisukohal, et kostjatel revisjonikomisjoni liikmetena oli küll andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi, kuid kostjad ei ole toonud esile asjaolu ja tõendanud, et nad kontrollisid andmeid või asjaolusid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostjad ei ole konkretiseerinud, milliseid algdokumente hagejad ei esitanud ja tõendanud, et hagejad sellest keeldusid. Kostja
PRi poolt esile toodud asjaolud katuse vaegtööde kohta ei ole süüks pandavad hagejatele kui juhatuse liikmetele, sest hagejad ei teostanud remonttöid isiklikult. Kostja PRi poolset hagejate nimetamist kirjaoskamatuteks ja sklerootilisteks saab käsitleda isiku au teotamisena ebakohase väärtushinnanguga. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks kohtul hinnata rikkumise liiki, põhjust või ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmägi ja rikkumise raskuse vahel. Ka põhjendatud kahtlus ühistu raha mittesihipärasest kasutamisest ei anna kohtu arvates põhjust isiku au teotamiseks selliste väärtushinnangutega. Hagejad pidid tõendama, et kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist hagejad nõuavad, samuti et hagejatele tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate tegevusega (VÕS § 127 lg 4). Au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks seda, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Hagejate mujale elama asumist ei saa siduda automaatselt ebamugavustega, selliseid asjaolusid hagejad esile ei ole toonud. Samuti ei tulene hagejate esile toodust, et nende maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Korteriühistu juhatuse liikme töötasu kaotust ei saa käsitleda mittevaralise kahjuna. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanud hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Hagejate väitel on nende maine kahjustatud. Samas ei ole hagejad toonud esile konkretiseeritud andmeid, millest tulenevalt võib väita, et nende mainet ka tegelikult korteriühistu teiste liikmete või muude isikute ees kahjustati. Hagejad ei ole esitanud andmeid selle kohta, et levitatud andmete adressaadid on neid käsitlenud kui kahjustatud mainega isikuid. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS 128 lg 5). Kohus leiab, et mitte igasugune kannatus, füüsiline või hingeline valu ei saa olla mittevaralise kahju nõude tekkimise ja rahuldamise aluseks. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hageja ME ja EK poolt esitatud tõenditega (t. 96, 97) loeb kohus tõendatuks, et hagejad kannatavad närvisüsteemi ülepinge all. Hageja V.-E.E poolt esitatud tõendiga (tl 98) loeb kohus tõendatuks, et hagejal on psüühilise pingega seoses süvenevad häired terviseseisundis aastatel 2005-2006.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditest ei saa teha järeldust, et hagejatel on tekkinud sellises ulatuses püsiv terviserike ja sellest tulenevalt mittevaraline kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise määramist kohtu poolt. Hagejad pole tõendanud, et nende au oleks eriti teotatud ja et oleks tekkinud rahaliselt kompenseerimist vajavat mittevaralist kahju. Seega jääb hagi kui põhjendamatu rahuldamata. Kuivõrd hagejatel ei ole tekkinud sellist moraalset kahju, mis õigustaks hüvitise määramist kohtu poolt, ei analüüsi kohus, kas hagejatel tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate poolt esitatud andmete või kostja P.R poolt esitatud väärtushinnangute esitamisega hagejatele. Kohus ei analüüsi järgmisi venekeelseid avaldusi ja tõendeid (tl 45-49, 53-55, 57-59, 101). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostjatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos
nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.