Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue ning põhjendused. Hagejad esitasid 14.11.2006.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagi kostja vastu. Hagejate nõuded tulenevad asjaolust, et XXX väljastati surnud OVi pärandvarale seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, millega on kogu tema vara pärijateks tema lapsed VR, AK, TV, HV, NV, EN ja EL võrdsetes osades. Pärandvada koosnes OÜ osast nr 0721 nominaalväärtusega 57525 krooni ja EVP arvest EÜP-s. 23.08.1996.a esitasid pärijad – OVi 7 last – notariaalselt tõestatud avalduse OÜ-le , milles palusid OÜ osa kanda ELi nimele. Pärijad volitasid kostjat kõigi pärijate nimel astuma OÜ osanikuks. 02.11.2005.a müüs kostja OÜ osa notariaalse müügilepingu alusel KL. Osa hind vastavalt lepingu p-le 2.1 oli 172’500.- kr. See raha kanti E.L arveldusarvele. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja saadud summat teiste pärijatega jaganud. Iga pärija osa suurus on pärast jagamist 24`642.85 krooni. Kostjale oli antud volitus astuda OÜ osanikuks kõikide pärijate nimel, st talle anti volitus pärijate esindamiseks osaühingus. Hagejad on püüdnud vaidlust lahendada kohtuvälisel teel, kuid see pole tulemusi andnud. Hageja on 20.02.2007.a täpsustanud, et nende arusaamist mööda jäid nad osa kaasomanikeks ja tegid kostjale volituse astuda OÜ liikmeks. Samuti on hagejad leidnud, et tegemist ei ole solidaarvõlausaldajatega. 06.06.2007.a kohtuistungil palusid hagejad välja mõista igaühe kasuks kostjalt 24’642,85 kr. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Tegemist ei ole pärimisõiguse tunnistuses nimetatud isikutele kuuluva varaga, vaid vastavalt kõigi isikute poolt kokkulepitule HELile kuuluva varaga. Ekslik on väide, et HELile oli antud volitus pärijate esindamiseks osaühingus. OÜ-le adresseeritud kirjast sellist volitust ei tulene. Nimetatud kirjast tuleneb, et kõik OVi pärijad olid saavutanud kokkuleppe, et O.V kuuluv osatäht nominaalväärtusega 57’525.- krooni kantakse HELi nimele. Seega andsid teised pärijad nõusoleku, et omandiõigus osatähele kuulub edaspidi kostjale. Nimetatud kokkuleppe aluseks oli asjaolu, et O.V järele jäänud, kuid seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuses nimetamata vara oli jaotatud teiste pärijate vahel. Kui ka käsitleda OÜ-le esitatud kirja volikirjana, siis tuleneb volikirja sisust ja ka volituse mõttest, et volikiri oli antud ühe eesmärgiga – võimaldada O.V kuulunud osatähe registreerimine kõige lihtsamal viisil H.L nimele. Nimetatud asjaolu kinnitab iseenesest ka fakt, et kuni kostja poolt osatähe müügini, ei omanud ükski hageja kostja vastu osatähega seotud õiguste osas mingeid nõudmisi. Volitus oli antud kostjale astumiseks OÜ liikmeks, mille realiseerimisega volitus lõppes. Arusaamatuks jääb tehingu mõte. Kui kõigi pärijate, sealhulgas hagejate soov oleks olnud osatäht jagada nii, et see kuulub võrdsetes osades kõigile pärijatele, oleks olnud kõige lihtsam viis vormistada osatäht pärijate kaasomandisse. Et aga sellist eesmärki ja soovi pärijatel ei olnud, esitatigi OÜ-le kiri, milles kinnitati, et vastavalt pärijate vahel saavutatud kokkuleppele kantakse osatäht kostja nimele. Kui hagejad käsitlevad esitatud kirja volikirjana kostja astumiseks nende nimel OÜ liikmeks, tekkis kostja astumisel OÜ-u liikmeks olukord, kus omandiõigus osatähele oli registreeritud kostja nimele. Oletades, et selline tehing oli hagejatel kostjaga kokku lepitud, oli tegemist kokkuleppega, et pärandit enne teatud tähtaja möödumist ei jagata. Pärandit ei saa jagada hiljem kui 10 aasta möödudes pärandi avanemise päevast arvates isegi juhul, kui selle jagamise tähtajas ei olnud kokku lepitud või see tähtaeg oleks olnud pikem kui 10 aastat. Pärand avanes

02.01.1995.a, müügitehing tehti aga rohkem kui 10 aastat hiljem. Seetõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub kostja jätta hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus leiab, uurinud poolte poolt esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad ja kostja on OVi pärijad, kellele 05.10.1995.a on väljastatud seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus (tl 4). Pärimisõiguse tunnistuse kohaselt pärisid hagejad ja kostja OVi vara võrdsetes osades. Pärandavara koosnes OÜ osast nr 0721 nominaalväärtusega 57’525 kr ja EVP arvest EÜP-s. Osatäht väljastati kostjale (tl 28). 02.10.2005.a müüs kostja osaühingu osa KL hinnaga 172’500.- kr, mis kanti tema arveldusarvele (tl 10-14) ja millist summat ta ei ole teiste pärijatega vaatamata hagejate soovile asja kohtuväliselt lahendada (tl 7-9), jaganud. Vaidlus poolte vahel taandub küsimusele, kas 23.augustil 1996.a pärijate poolt notariaalselt tõestatud avaldusega volitasid hagejad kostjat astuma OÜ osanikuks või võõrandasid nad nimetatud avaldusega ka oma osa kostjale. Vaidlust ei ole selles, et hagejad omandasid osa pärimise teel. Avaldusega (tl 5 ja 27) loeb kohus tõendatuks, et hagejad teavitasid OÜ-t , et nad on saavutanud kokkuleppe selles, et nende ema OVile kuuluv osatäht nominaalväärtusega 57’525.- kr kantakse ELi nimele, keda hagejad volitavad astuma OÜ liikmeks. Kohus on seisukohal, et lisaks avaldusele tuleb hinnata ka poolte esiletoodut kogumis. Asjas ei leidnud tõendamist hagejate ja kostjate kokkulepe osa kaasomandi võõrandamiseks enne 23.08.1996.a või hiljem. Kui hagejad oleksid oma osad osakus võõrandanud, poleks neil olnud vajadust volitada astuma HELi OÜ liikmeks. Asjaolu, millises sõnastuses pärijad vormistasid avalduse OÜ-le kostja vastuvõtmiseks osaühingu liikmeks või kas kostja käsitles end ainupärijana avalduses OÜ juhatusele (t. 6), ei oma tähendust nende sisesuhtes, kui kokkulepet omandi võõrandamiseks ja osa üleandmiseks ei olnud. Sellise kokkuleppe (tehingu) olemasolu ei kinnitanud kostja ka kohtuistungil. Samuti ei konkretiseerinud kostja oma vastuväidet, mille kohaselt kokkuleppe aluseks oli asjaolu, et O.V järele jäänud, kuid seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuses nimetamata vara, oli jaotatud pärijate vahel. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et tal oli kokkulepe teiste kaasomanikega omandi võõrandamiseks, samuti omandi võõrandamisest saadud raha endale jätmiseks. Osatähte käsitletakse juriidilises mõttes dokumenteeritud õigusena (TsÜS § 48) ja kostja on õigustamatult käsutanud hagejatele kuuluvat eset – kaasomandit osakust (TsÜS § 114 lg 2). Hagi asjaolduest võib järeldada, et hagejad on kostja kui õigustamata isiku käsutuse heaks kiitnud (TsÜS § 114). VÕS § 1037 lg 2 on mittesoorituskondiktsiooni eriliik, mille korral kannatanul tekib pärast käsutuse heakskiitu nõudeõigus tema eset õigustamatult käsutanud ja selle läbi alusetult rikastunud isiku vastu. Seega osa kui dokumenteeritud õiguse võõrandamisel on teistel kaasomanikel õigus nõuda kostjalt väärtuse väljaandmist vastavalt nende osale kaasomandis (VÕS § 1037 lg 2). Osatähest tuleneva õiguse harilikku väärtust hinnatakse seejuures rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3). Seega on põhjendatud hagejate nõuded kostjalt iga hageja kasuks (172’500.- : 7 = 24’642,85) 24’642,85 krooni väljamõistmiseks. Kostja vastuväited pärandvara jagamise kohta ei ole asjakohased, mistõttu kohus neid ei analüüsi. Tegemist ei ole pärandavara jagamise vaidlusega. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.