2-07-15013/4 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuvastas kohus, et Exx Nxxx on 01.04.2004.a. esitanud Jõgeva Maakohtule hagi Kxxxx Kxxxx vastu omandiõiguse tunnustamiseks xxxx vallas xxxxxxxx külas asuvate lauda ja aida suhtes. 29.09.2005.a. tegi Jõgeva Maakohus nimetatud asjas (tsiviilasi nr 2-04-2182) kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Exx Nxxxxvaidlustas kohtuotsuse apellatsioonikaebuse esitamisega ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus otsustas 23.10.2006 kohtuotsusega jätta apellatsioonikaebus rahuldamata ning Jõgeva Maakohtu otsus muutmata. Exx Nxxxxesitas Tartu Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonikaebuse, mille Riigikohus jättis 11.04.2007 tehtud kohtumäärusega menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 456 lg 2 p 3 järgi on seega 29.09.2005.a. Jõgeva Maakohtu otsus, Exx Nxx hagis Kxxxx Kxxxx vastu omandiõiguse tunnustamiseks xxxxxxxx külas asuvate lauda ja aida suhtes, jõustunud. Nimetatud kohtuasjas on menetluse käigus kostja Kxxxx Kxxxx surma tõttu tema asemele astunud kostjana õigusjärglane Lxxxx Kxxxx. Kohus pöörab tähelepanu, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalisele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi. Jõustunud kohtuotsus vaidlustamisele ei kuulu. Jõgeva Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-04-2182 tehtud ja käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsus on tehtud samade poolte vahel sama nõude alusel kui Exx Nxxx poolt 23.04.2007 esitatud hagiavaldus. Hagi esemeks on Exx Nxxxx omandiõiguse tunnustamine xxxx vallas xxxxxxxx külas asuvate aida ja lauda suhtes. Kohtu hinnangul on Exx Nxxx hagi esitatud ka samadel alustel. Kohus määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk hagi aluse täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Exx Nxxxx poolt puuduste kõrvaldamiseks 17.05.2007 esitatud hagi täpsustusest ei nähtu, et hagi oleks esitatud uutel alustel kui juba lahendatud kohtuasjas esitatud hagi. Hageja poolt toodud põhjendused ja ka esitatud tõendid on samad. Exx Nxxx pole hagis märkinud uute asjaolude ilmnemist, mis võiks olla aluseks vaidluse uueks menetlemiseks kohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p.4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks vaja selgeks teha, kas esitatud hagi on samadel alustel kui juba varem kohtumenetluses samade poolte ja sama hagiesemega vaidluses lahendatud hagi. Kohus kuulas pooled ära hagi menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 372 lg.3 alusel. Ärakuulamisel kohus küsitles pooli selgitamaks, milles seisneb nõue ja kas või mille poolest erineb see varem tsiviilasja 2-04-2182 lahendamisel käsitletud nõudest. Kohus selgitas pooltele TsMS § 371 lg. 1p.4 sisu. Kumbki pool kinnitas, et vaidlusalusel kohal oli varem ja on ka praegu viis hoonet. Maaomandi piir läheb läbi hoonete vahelt, õuest. Kostja Lxxxx Kxxxx avaldas, et temale kuuluvat elamut ei ole nende kahe kõrvalhoone läheduses, mida Nxxx endale taotleb. Sellega ei ole pooltel olnud vaidlust, et Nxxx hooneid kasutab. L.Kxxxx avaldab, et kõik viis hoonet on ka ostu-müügi lepingus kirjas. Ostu-müügi lepinguga on ostetud ühest hoonest osa, see, mis ei olnud ühistatud. Sellel hoonel on kaks aidatuba ja keskel kuur. Kuur ei olnud ühistatud ja see osa on ostu-müügi lepinguga ostetud. Hooneregistris on kogu hoone kirjas aidana ja Kxxxx omandina, ehkki Nxxxxxx kuulub keskmine osa ostu-müügi lepingu alusel. L.Kxxxx väitel on olemas notari juures tõend selle

kohta, mille alusel ostu-müügi leping sõlmiti, toimikutes seda pole. L.Kxxxx on nõus sõlmima teise poolega kokkulepet lauda kohta, kuna tal seda vaja ei lähe, ka ühiselt võiksid pooled seda kasutada. L.Kxxxx joonistas vaidlusaluste hoonete asendi ja jagunemise. E.Nxxxxkinnitab joonistuse õigsust. Hageja Exx Nxxx avaldab, et tema kuuleb neid asjaolusid esimest korda – et need on ühe hoone erinevad osad. Ta ei ole kohtust seni vastust saanud, kelle omand on. Kxxxx talle midagi hüvitanud ei ole, ehki Nxxx on ehitusele kulusid teinud. Kohus selgitas pooltele kokkulepete sõlmimise võimalusi ja eeliseid olukorras, kus vaidlus käib ühe hoone erinevate osade omandiõiguse üle. Exx Nxxx avaldab, et ta soovib teha menetluse lõpetamise avaldust. Ta ei soovi sellises olukorras, et kohus asja arutaks. 14.juunil 2007 esitas Exx Nxxx avalduse kohtule hagi menetlusse mitte võtta TsMS § 371 lg.1 p.4 alusel. Kohus on seisukohal, et Exx Nxxxx avaldust tuleb arvestada ja tema hagi mitte menetleda. Samas on kohus seisukohal, et Exx Nxxxx hagi menetlemata jätmise põhjusena käesolevas olukorras ei tule märkida mitte TsMS § 371 lg.1 p.4, vaid TsMS § 423 lg.1 p.2. Põhjendus: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p.4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus,... mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 423 lg.1 p.4 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 426 lg.1 sätestab hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed- loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hagejal on võimalus pöörduda uuesti kohtusse. Käesoleval juhtumil on hageja teatanud, et ta ei soovi hagi menetlemist. Selline avaldus väljendab soovi hagi tagasi võtta. Hageja on sellise soovi avaldanud enne kui kohus on jõudnud teha otsustuse hagi menetlusse võtmise või menetlusse võtmata jätmise kohta. Seetõttu on sisuliselt õige jätta hagi läbi vaatamata ja anda hagejale võimalus hagi tagasi võtta. Ärakuulamisel avaldasid pooled asjaolusid, mis võivad neile luua täiendavaid menetluslikke võimalusi. TsMS § 424 lg.1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta eelmenetluse lõpuni. Kohus lähtus määruse tegemisel TsMS § 423, § 424, § 426.