20. juuni 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-39410
Tsiviilasi
KÜ hagiavaldus OÜ nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat AA (OÜ XXX) Kostja: OÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja esindaja juhatuse liige AB (IK XXX asuk XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2007. a
vastu võlgnevuse 51 189.33 krooni
RESOLUTSIOON
1.Hagi osaliselt rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt (reg kood XXX) võlgnevus 24 000 (kakskümmend neli tuhat) krooni ja viivis summas 1 262 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 43 senti Korteriühistu (reg kood XXX) kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud (s.h. riigilõiv ja õigusabikulud) 1⁄2 ulatuses OÜ kanda.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada otsuse jõustumisel OÜ poolt 22.12.2006. a tasutud riigilõiv summas 3 860 (kolm tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni OÜ arveldusarvele XXX Hansapangas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 22.12.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja varem kehtinud lepingu asemele uue mitteeluruumi rendilepingu, mille kohaselt anti kostja kasutusse mitteeluruum üldpinnaga 140 m2 kauplus-õmblusateljee pidamise otstarbel. Alates 2002. a augustist kostja enam korrapäraselt üüriarveid ei tasunud. Kuni 2004. a lõpuni tasus kostja üüri kokku 3 000 krooni. Alates 2005. a kuni käesoleva ajani on kostja küll oma võlga vähendanud, kuid põhivõlg on endiselt suur – hagiavalduse esitamise seisuga 109 092.42 krooni.
2.Kokku on hageja esitanud kostjale üüriarveid summas 235 792.43 krooni, kostja on tasunud 126 700 krooni. Hageja loeb tasutuks kostjale esitatud arved alates 31.07.2002. a kuni arveni nr XXX 31.09.2004. a ning osaliselt ka arve nr XXX 30.10.2004. a. Viimati nimetatud arvest on tasumata 3 098.78 krooni. Täielikult on tasumata kõik järgmised arved kuni arveni 2006/35 k.a.
3.Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 5.2. on hagejal õigus nõuda viivist õigeaegselt tasumata üürilt 0,5% päevas. Hageja on arvestanud viivist analoogiliselt korteriühistu liikmega 0,07% päevas. Seisuga 25.10.2006. a on viivitusintress 104 749.86 krooni, millest hageja palub kostjalt välja mõista 100 000 krooni.
4.Kohtule 17.05.2007. a esitatud hagiavalduse täpsustuses leiab hageja, et tema nõue ei ole aegunud. Kuivõrd kostja on hagejale ebakorrapäraselt teostanud makseid, siis on hageja lugenud vastavalt VÕS § 88 lg 6 esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Eeltoodust tulenevalt on kostjale esitatud üüriarved perioodi eest 2002. a juuni kuni 2003. a november (s.o. kogu võlgnevus seisuga 30.11.2003. a summas 76 084.25 krooni on tasutud). Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuab üürivõlgnevuse tasumist alates arvest 2004/28 30.10.2004. a. Nimetatud arvetest tuleneva võlgnevuse sissenõudmise menetlustähtaeg ei ole aegunud.
5.Kostja on esitanud omapoolse tabeli poolte üüriarvestusest perioodi kohta alates detsembrist 2003. a. Nimetatud tabeli kohaselt seisuga 30.10.2006. a kostja tunnistab oma põhivõlgnevust summas 61 760.80 krooni ja viivist summas 1 262.43 krooni. Seejuures on kostja ise arvestanud viivise suuruseks 34 231.34 krooni. Sellest 32 968.91 krooni oli seisuga 30.10.2006. a makstud.
6.Hageja nõustub kostjaga viivise arvestuse osas ning leiab, et viivis summas 34 231.34 krooni on mõistliku suurusega. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlg hageja ees seisuga 30.10.2006. a: 76 084.25 krooni (summa, mida kostja aegumise tõttu ei tunnista); 61 760.80 (põhivõlg, mida kostja tunnistab); 1 262.43 (viivis, mida kostja tunnistab). Kokku seega 139 107.48 krooni. Sellest on hiljem tasutud 87 918.15 krooni. Seega on kostja võlg hageja ees 51 189.33 krooni, nõude ülejäänud osast summas 157 903.09 krooni hageja loobub seoses viivise kogusumma vähendamisega ning kostja poolt oma kohustuse osalise täitmisega. Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduse kohaselt on kostjal võlgnevus alates 2002. a juulikuust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja esitas oma hagiavalduse 2006. a detsembris, s.t. hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevust alates 2003. a detsembrist kuni 2006. a detsembrini. Kostja hinnangul on aegunud hageja nõue perioodi eest 2002. a juuni kuni 2003. a november kaasa arvatud, s.o. põhivõlg 76 084.25 krooni ja viivis 1 597.77 krooni.
8.Vastavalt kostja arvestusele peab hagi esitamise päeva seisuga põhivõlg olema summas 61 760 krooni ja 80 senti, viivis 1 261 krooni ja 43 senti. Kostja teostas arvestuse vastavalt
VÕS § 88 lg 6 sätestatule, s.o. esmajärjekorras kustutatakse varasem kohustus, sellest viivis, seejärel põhivõlgnevus.
9.Alates 2006. a septembrist hakkas kostja aktiivselt kustutama oma võlgnevust: 30.09.2006. a – 4 018.15 krooni; 29.11.2006. a – 5 000 krooni; 19.12.2006. a – 5 000 krooni; 20.01.2007. a – 49 000 krooni; 26.01.2007. a kuni 3 900 krooni; 29.01.2007. a – 21 000 krooni. Kokku ajavahemikus alates 2006. a september kuni 2007. a veebruar on kostja üle kandnud hagejale 87 918.15 krooni, millega on täielikult kustutanud nii põhivõlgnevuse summas 61 760.80 krooni kui ka viivised summas 1 262.43 krooni. Kohtuistung
10.Kohtuistungil 29.05.2007. a hageja jääb haginõude juurde. Kostja poolt on tasumata 61 760.80 krooni. Tasutud on viiviseid 32 968.91 krooni, tasumata viiviseid on 1 262.43 krooni. Menetluse käigus on kostja tasunud 87 918.15 krooni. Tasutud summad läksid vanade võlgade katteks.
11.Kostja tunnistab võlgnevust 24 000 krooni ja viivist summas 1 262.43 krooni, s.o. kahe viimase aasta eest. Nõue 2003. a novembrini on aegunud. Põhisumma on hagis 109 092.42 krooni hageja ei saa nõuda 139 107.48 krooni tasumist Kohtu põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
13.16.04.2002. a sõlmisid hageja ja kostja varem kehtinud lepingu asemele uue mitteeluruumi rendilepingu, mille kohaselt anti kostja kasutusse mitteeluruum üldpinnaga 140 m2 kauplusõmblusateljee pidamise otstarbel. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2002. a augustist kostja enam korrapäraselt üüriarveid ei tasunud.
14.VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule üürilepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja väitel võlgneb kostja alates temale väljastatud arvest 2004/28 30.10.2004. a. hagejale 51 189.33 krooni. Kostja poolt 30.09.2006. a kuni 29.01.2007. a. tasutud 87 918.15 krooni on arvestatud varasema perioodi võlgnevuse katteks.
15.Hageja väitel annab VÕS § 88 lg 6 hagejale õiguse lugeda kostja poolt tasutud summad varasema perioodi kohustuse täitmiseks. VÕS § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus.
16.TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et hageja ei ole toiminud hea usus. VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Võlausaldaja teatamine peab toimuma otsese tahteavaldusena. Võlausaldaja võib võlgnikule pärast raha maksmist ka konkludentselt teatada, milliste kohustuste täitmist ta veel nõuab. Käesoleval juhul on kostja
tasunud 30.09.2006. a – 4 018.15 krooni; 29.11.2006. a – 5 000 krooni; 19.12.2006. a – 5 000 krooni; 20.01.2007. a – 49 000 krooni; 26.01.2007. a kuni 3 900 krooni; 29.01.2007. a – 21 000 krooni. Hageja ei ole kostjale kohtumenetluse eelselt esitanud ühtegi teadet selle kohta, et hageja ei nõustu kostja poolt maksekorralduste selgitusse märgituga ning loeb kohustuse täitetuks 30.10.2004. a eelneva perioodi eest (tl 92-93).
17.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja leiab, et alates perioodist 30.10.2004. a ei ole hageja nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist perioodi eest 2003. a detsembrist kuni 2006. a detsembrini. Aegunud on hageja nõue perioodi eest 2002. a juuni kuni 2003. a november kaasa arvatud, s.o. põhivõlg 76 084.25 krooni ja viivis 1 597.77 krooni. Kuna nõue on selles osas aegunud, ei olnud hageja poolt põhjendatud ka kostja poolt tasutud summat arvestada aegunud nõude täitmisena, vaid täidetu tuleb arvestada täitmiseks perioodi detsember 2003 kuni detsember 2006. eest.
18.Kostja on kohtumenetluses tunnistanud võlgnevust summas 24 000 krooni ja viiviseid summas 1 262.43 krooni (tl 98). Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 24 000 krooni ja viivis 1 262.43 krooni. Kohtukulud
19.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu pooles ulatuses, s.h. riigilõiv summas 1 500 krooni ja õigusabikulu. Hageja esindaja tasus hagi esitamisel riigilõivu 10 720 krooni. 17.05.2007. a hageja loobus nõudeosast summas 157 903.09 krooni. TsMS § 150 lg 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hageja esindajale kohtuotsuse jõustumisel 3 860 krooni (10 720-3 000=7 720/2=3 860 krooni). TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.