Kohtuasja number
2-04-1931
Otsuse kuupäev
20.juuni 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
LS(endine perekonnanimi K, isikukood XXX, XXX) hagi A K (isikukood XXX, XXX) vastu 37 500 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
15.mai 2007
Istungil osalenud isikud
hageja LS, hageja esindaja AA ja kostja A K
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A Klt LS kasuks 15 000 EEK (viisteist tuhat krooni) ja kohtukulud 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Poolte abielu sõlmiti XXX. Pooled omandasid abielu kestel 13.05.1998 maa ostu-müügilepinguga nr XXX kinnistu XXXX Seega on nimetatud kinnistu poolte ühisvara. Poolte abielulised suhted katkesid XXX. XXX kostja võõrandas kinnistu. Tuginedes PKS § 18 lg 1 ja 2 palub hageja kostjalt välja mõista pool kinnistu müügihinnast, so. 37 500 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kinnistu XXX külas oli omandatud XXX Abielulised suhted poolte vahel lõppesid XXX, kui hageja esitas hagiavalduse Tallinna Linnakohtusse abielu lahutamiseks, mille ta küll hiljem tagasi võttis. Hageja elas oma korteris XXX, tütre juures, ainult aeg-ajalt külastas kostjat.
Kostja on ise kogu maja ehitanud ja kandnud ka kõik kulutused seoses ehitamisega. Kostja on erastanud maatüki kasutades oma ostueesõigust. Müüdud kinnitu müügihind oli 75 000 krooni, millest maja hind on 60 000 krooni. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajate GS, VA ja ZA ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte abielu oli sõlmitud XXX. Enne abielu sõlmimist oli kostja asunud ehitama aianduskooperatiivis suvemaja, seda tõendavad aianduskooperatiivi liikmekaart (t.lk 79-82) ja tunnistajate GS, VA ja ZA ütlused. Tunnistajate GS ja ZA ütlustest saab järeldada, et abielu sõlmimise ajaks oli valmis suvemaja karkass. ZA ütlusega on tõendatud, et majal oli peal ka katus. GS ei lükka seda asjaolu ümber, ta ei mäletanud kas katus oli peal või ei. PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. 13.05.1998 erastas A K ehitise aluse maa. Maa ostueesõigusega erastamise korral abielussuhte ajal, tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka. Sellisel seisukohal on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-6506. Poolte abielulised suhted lõppesid hageja väite kohaselt XXX lõpus. Kostja leiab, et abielusuhted lõppesid abielulahutuse nõude esitamisega kohtusse. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega. Selle lükkab ümber abielulahutuse menetluse lõpetamise määrus 07.09.1990, millest nähtub, et hageja on loobunud hagist, sest on kostjaga ära leppinud ning Maksu- ja Tolliameti tõend koos tuludeklaratsioonidega, millest nähtub, et pooled on ühiselt esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Tunnistaja GS ei oska öelda küll täpselt poolte abielusuhete katkemise aega, kuid kinnitab, et kuni kinnistu võõrandamiseni tegid abikaasad aiatöid koos. Poolte abielu lahutati XXX aastal. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et suvemaja aluse maa erastamine toimus poolte abielu kestel ning tegemist oli abikaasade ühisvaraga. Tuginedes tunnistajate ütlustele, oli ühisvara omandatud osaliselt kostja A K lahusvara arvelt. A K võõrandas kinnistu 13.08.2003, so pärast abielusuhete lõppemist, müügihinnaga 75 000 krooni. Ühisvara võõrandamisest saadut ei saa lugeda poolte ühisvara hulka, kuna ühisvara võõrandamine leidis aset pärast abielusuhete lõppemist. Seega saab hageja nõuet käsitleda kahju hüvitamise nõudena tulenevalt ühisvara vähendamisest ning ühisvara jagamise nõude kaotamisest. Asja arutamisel nõustus kostja hagejale tasuma 5 000 krooni. Hageja nimetatud summaga ei nõustunud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaks täpselt määrata poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistul asunud ehitise väärtust poolte abielu sõlmimise ajaga, so kostja lahusvara osa, mille arvel ühisvara moodustus. Tunnistajate GS ja ZA ütlustest saab järeldada, et vähemalt pool suvemajast oli valmis ehitatud abielu sõlmimise ajaks. Kohus leiab, et hagejale väljamõistetava kahju hüvitise suuruseks on õiglane määrata 15 000 krooni. Kahju hüvitise määramisel arvestab kohus järgmisi asjaolusid: Kinnistu müügist sai kostja 75 000 krooni. Juhul kui ühisvara võõrandamist ei oleks toimunud, siis ühisvara jagamisel oleks olnud kohtul õigus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, arvestades asjaolu, et ühisvara oli omandatud kostja lahusvara arvel. Seega ei loe kohus hageja nõuet summas 37 500 krooni põhjendatuks ning arvestades kostja lahusvara suurust poolte ühisvaras, loeb õiglaseks kahjuhüvitiseks 15 000 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 1 050 kroonija tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 kuni 5 % hagi rahuldatud osast, so 750 krooni, kokku 1 800 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.