Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus Välja mõista xxx xxx Aktsiaseltsi kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, menetlusdokumentide väljavõtete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded makstud riigilõiv 100 (ükssada) krooni

ning kohtutäituri tasu 295 (kaks sada üheksakümmend viis) krooni Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

MENETLUSE KÄIK

11.02.2007.a kohtusse saabunud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 11682,98 krooni, mis tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud 07.06.2002.a sõlmitud liisinglepingust (kapitalirent) nr. 2002/169. Lepingu kohaselt kohustus kostja hagejalt välja ostma hageja omandis oleva korteri aadressil xxx. Hageja palub muu hulgas esitatud hagiavalduses välja tõsta xxx koos kõigi temaga koos elada võivate isikute ja perekonna liikmetega hagejale kuuluvast korterist eelpool nimetatud aadressil. 26.05.2005.a. kohtusse saabunud avalduses on hageja loobunud esialgses hagis esitatud kostja väljatõstmise nõudest, kuivõrd hageja on saanud tagasi seadusliku valduse korterile aadressiga xxx. Samas avalduses palub hageja kostjalt täiendavalt välja mõista hageja poolt kantud kulud kommunaalteenuste eest summas 9317,72 krooni. Hageja on tasunud täiendavat riigilõivu summas 640 krooni, mille palub samuti kostjalt välja mõista. Kohus toimetas kostjale hagimaterjali ja vastusenõude kätte avalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 317. Avalikult kättetoimetatavate dokumentide väljavõtted avaldati 18.01.2007.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS §-s 407 sätestatud võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Dokumendid tuleb kostjale avalikult kättetoimetatuks lugeda 17.02.2007.a. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses

2-05-417 sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Menetluskulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. TsMS § 52 p 6 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni, menetlusdokumentide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni ning kohtutäituritasu 295 krooni. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni, menetlusdokumentide väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni ning kohtutäituri tasu 295 krooni. Kohus selgitab hagejale, et kuna taotlus menetlusdokumentide avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded on esitatud 2006. aastal, mil riigilõivu tasuti eelpool nimetatud toimingu tegemise eest 200 krooni, kuid teade iseenesest on avaldatud 2007.a., mil Ametlikes Teadaannetes väljavõtte avaldamise eest makstav riigilõiv on 100 krooni. Lähtudes eeltoodust on hagejal õigus vastavalt TsMS § 150 lg-le 1 riigilõivu tagastamisele enam tasutud osas. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikus vormis Harju Maakohtule.

Indrek Parrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.