OÜ-u hagi AS-i vastu hüpoteegikande tegemise nõusoleku tuvastamiseks ja 508 750 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat SR (Advokaadibüroo XXX) Kostja: AS (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja KP (Advokaadibüroo XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
29.05.2007.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja vandeadvokaat SR
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt. 1.1 Tuvastada AS-i kohustus anda nõusolek hüpoteegikande tegemiseks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Võru kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX kinnistusraamatu neljandasse jakku esimesele järjekohale OÜ (registrikood XXX) kasuks hüpoteegisummaga 160 000 (ükssada kuuskümmend tuhat) krooni. 1.2 Välja mõista AS-lt 496 000 (nelisada üheksakümmend kuus tuhat) krooni OÜ kasuks. 1.3 Välja mõista AS-lt viivis määraga 0,25% põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni OÜ-u kasuks. 1.4 Rahaline kohustus tuleb täita OÜ arveldusarvele nr XXX Hansapangas.
Menetluskulude jaotus Välja mõista AS-lt kohtukuluna 36 010 (kolmkümmend kuus tuhat kümme) krooni OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-05-17209/34 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub pärast hagi eseme muutmist tuvastada AS-i kohustus anda nõusolek hüpoteegikande tegemiseks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Võru kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX kinnistusraamatu IV jakku esimesele järjekohale OÜ kasuks hüpoteegisummaga 160 000 krooni (tl 77-80). Välja mõista kostjalt põhivõlg 160 000 krooni, intress 8 000 krooni (vt kohtuistungi protokoll), leppetrahv 11 200 krooni, viivis 328 000 krooni (vt kohtuistungi protokoll) ja kahju 1 550 krooni, seega kokku 508 750 krooni, ja viivis 0,25 % põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ning kohtukulud so kulud õigusabile 23 010 krooni ja riigilõiv 13 000 krooni. Hageja tugineb oma nõudes AÕSRakS § 13 13 lg 1 ja 2, VÕS §§ 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1, 113 lg 1, 115, 396 lg 1 ja 397.
2.Poolte vahel sõlmiti 30.12.2004 laenuleping nr XX, mille kohaselt laenas hageja kostjale 160 000 krooni. Laenu tagastamistähtaeg oli 30.02.2005 (tl 12-13). Hageja kandis kostja arveldusarvele laenusumma 160 000 krooni miinus lepingutasu 1 120 krooni = 158 880 krooni üle 31.12.2004 (tl 25, 53). Kostja ei ole kohtuistungi ajaks laenu tagastanud.
3.Laenu tagatiseks sõlmisid pooled 30.12.2004 notariaalse pandilepingu (tl 14 -19). Pandi esemeks oli AS-le kuuluv XXX asuv ehitis koos selle oluliste osadega ja päraldistega (ehitisregistrikood XXX), suletud netopinnaga 756 m2. Lepingu p-i 3.1 järgi pandib pantija eseme pandipidajale pantija ning pandipidaja vahel 30.12.2004 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate pandipidajate nõuete summas kuni 160 000 krooni kohase täitmise tagamiseks. Lepingu p-i 3.3 järgi on pandiga tagatud ka nõudega seotus kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, leppetrahv, kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused ning lepingust tulenevad pandipidaja nõuded. Lepingu p-i 7.1 järgi oli pandipidajal õigus nõude rahuldamisele pandi eseme arvelt, kui pandiga tagatud nõuet ei ole kohaselt täidetud, p-i 7,2 järgi pantija kohustub alluma kohesele sundtäitmisele kõigi pandilepingust tulenevate pandipidaja nõuete, sh pandiga tagatud nõuete aluseks olevatest lepingutest tulenevate nõuete, rahuldamises. Pandilepingu p-i 9 kohaselt leppisid pooled kokku pandi eseme pandiga koormamises hageja kasuks.
4.Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale laenu kasutamise eest intresse 5% kuus igakuiselt, arvestuslikule kalendrikuule järgneva kalendrikuu 30-ndaks kuupäevaks. Laenulepingu Üldiste Tingimuste p-i 7 järgi lähtutakse intressi arvestamisel 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Kostja on tasunud 31.01.2005 esimese intressi maksetähtajaga 30.01.2005, summas 8 000 krooni. Pooled on kokku leppinud viivise osas 0,25% päevas õigeaegselt tasumata makselt. Hagi esitamise seisuga moodustas viivisevõlg 500 krooni, menetluse kestel on hageja viivisenõuet suurendanud. Arvestades laenu tagastamise kuupäeva, so 30.02.2005, millest on möödunud seisuga 29.05.2007 820 päeva, nõuab hageja viivist 328 000 (160 000*0,0025*820) krooni ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 0,25% põhinõudest päevas. Vastavalt lepingus kokkulepitule on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 7% laenusummalt, seega 11 200 (160 000*7%) krooni, kui kostja ei täida lepingus toodud punkte.
5.04.07.2005 edastas hageja täiturile sundtäitmiseks 30.12.2004 pooltevahel sõlmitud notariaalse pandilepingu. 27.07.2005 otsustas kohtutäitur OS mitte algatada täitemenetlust, kuna kostja esitas vastuväite. Hageja on tasunud kohtutäituri tasu 1 550 krooni (tl 26-28), mille hüvitamist nõuab
2-05-17209/34 kostjalt. Hageja oli sunnitud kohtutäituri poole pöörduma, kuna kostja vabatahtlikult ei täitnud oma kohustust.
6.Kohtuistungil vähendas hageja intressinõuet 8 000 kroonini ning täpsustas viivisenõuet, paludes kostjalt välja mõista seisuga 29.05.2007 viivise summas 328 000 krooni ning edaspidi viivis määraga 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et on vastavalt kokkuleppele kandnud kostjale üle laenusumma 160 000 krooni. Hageja esitatud maksekorralduse koopia ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele ning ülekantav summa ei ole seal 160 000 krooni. Tõendamata on kahju tekkimine summas 1 550 krooni. Kostja palub nõutavat leppetrahvi summas 11 200 krooni vähendada. 29.05.2007 elektroonilises vastuses leiab kostja, et hageja nõue hüpoteegi seadmiseks on pahatahtlik, kuna ta ei ole vastava nõudega varasemalt kostja poole pöördunud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, esitas nõusoleku hagi läbivaatamisega tema osavõtuta, mistõttu kohus pidas võimalikuks asja sisulist arutamist kostjata.
9.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Vastavalt VÕS §-le 3 võib võlasuhe tekkida muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tulenev kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja tarvis õiguskaitsevahendina õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kooskõlas VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
12.Hageja nõuab 30.12.2004. a laenulepingust (tl 12-13) tuleneva kohustuse täitmist. Kostja on esitanud vastuväite, et tal pole hageja ees kohustusi, kuivõrd leping on rahatu. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas laenulepingus märgitud summa on kostjale üle antud ja laenuleping sellega sõlmitud või mitte.
13.Kostja on vaidlustanud lisatud maksekorralduse leides, et see ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid. Kohus leiab, et lähtudes TsMS § 229 ja 272 on esitatud maksekorraldus asjakohane ja ei ole vastuolus seaduses tõenditele esitatud nõuetega. TsMS § 238 lg 2 sätestab, et kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või
2-05-17209/34 seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Poolte vahel ei ole kokkuleppeid tõendi vormi osas ning võlgnevuse olemasolu tõendamiseks ei ole seaduses ette nähtud tõendile kindlat vormi. Kostja vastuväited on jäänud paljasõnalisteks.
14.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on 31.12.2004 raha kostjale üle kandnud 30.12.2004 sõlmitud laenulepingu alusel, viidates makse selgituses lepingu numbrile. Seega on tõendatud, et laenuleping on sõlmitud ning laenulepingus märgitud summa on osas, millest on eelnevalt maha arvatud lepingu tasu summas 1 120 krooni, antud üle kostjale. Lepingu tasus on laenulepingus kokku lepitud (tl 12). Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud 30.12.2004. a poolte esindajate poolt allkirjastatud laenulepingu nr LH-053 (tl 12) ja 31.12.2004 maksekorralduse nr XXX (tl 25) ja kontoväljavõttega (tl 53) on tõendatud poolte vahel laenulepingu sõlmimine ja hageja poolt raha ülekandmine kostja arveldusarvele.
15.Vaidlusaluse laenulepingu järgi oli laenu tagastamise lõpptähtajaks 30.02.2005. Kostja laenu tagastanud ei ole. Kohtule ei ole sellekohaseid tõendeid esitatud. Seega tulenevalt VÕS § 101 lg 1 pst 1 on võlausaldajal st hagejal õigus õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist kostja poolt. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele laenuna saadud summa 160 000 krooni.
16.VÕS 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja väljaantud laenu eest tasuma intresse arvestusega 5% kuus. Pooled on sõlminud lepingu, järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaseks täitmiseks. Kohtuistungil vähendas hageja intressinõuet 8 000 kroonini. Kuna kostja ei ole hagejale laenu tagastanud, ei vabane ta ka lepingujärgse intressi tasumise kohustusest. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele intress 8 000 krooni.
17.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär; lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt laenulepingule (tl 12) leppisid pooled kokku viivisemääras 0,25% päevas õigeaegselt tasumata makselt. Hageja on arvestanud viivist laenu tagastamise tähtajast, perioodil 28.02.2005-29.05.2007, summas 328 000 krooni. Asjas on tõendatud kostja poolt tema lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Kui laenusaaja laenu tasuda ei suuda, siis tuleb tal kanda kokkulepitud sanktsioone. Laenuandja on oma raha laenusaajale usaldanud, eeldades, et lepingut ka täidetakse. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise osas ega taotlenud viivise vähendamist. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Seega on hageja nõue viiviste osas põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates 30.05.2007 protsendina põhinõudest so 0,25% päevas.
18.VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud lepingupool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamata pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Laenulepingust tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 7% laenusummast juhul, kui ta ei täida lepingus
2-05-17209/34 toodud punkte. Hageja nõuab leppetrahvi 11 200 krooni. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist. Tõendamist on leidnud kostja kohustuste rikkumine, kuid asjas puuduvad tõendid, et kahjustatud pool on viivitamatult teatanud leppetrahvi nõudest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et leppetrahvi summas 11 200 krooni väljamõistmine ei ole põhjendatud.
19.VÕS § 101 lg 3 ja 115 alusel on põhjendatud hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 1 550 krooni ning mida tõendab ettemaksuarve (tl 27) täitemenetluse algatamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja mittekohane lepingu täitmine on põhjustanud hagejale kahju.
20.AÕS RakS § 133 lg 1 järgi, kui ehitis või selle osa, mis on panditud käesoleva seaduse § 132 1. ja
2.lõike kohaselt või enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist kommertspandi või käsipandina, muutub maa oluliseks osaks, on pandipidajal õigus esitada notariaalselt kinnitatud avaldus pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina, alates ehitisealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui pandipidaja ja pantija soovivad pandilepingu tingimusi muuta, sõlmitakse pandiõiguse ümberregistreerimiseks asjaõigusleping. Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade suhtes võib pandipidaja nõuda pandiõiguse kandmist kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale; lg 2 järgi kui panditud ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus, on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist hoonestusõigust koormava hüpoteegina, alates hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 30.12.2004 sõlmisid kostja kui pantija ning hageja kui pandipidaja notariaalse pandilepingu (tl 1419). Pandi esemeks oli AS-le kuuluv XXX asuv ehitis koos selle oluliste osadega ja päraldistega (ehitisregistrikood XXXX), suletud netopinnaga 756m2. Hageja taotleb AÕS RakS § 133 lg 1 rakendamist. Märgitud säte annab pandipidajale õiguse nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina, kui ehitis on panditud AÕS RakS § 132
1.ja 2. lõike kohaselt ja muutub maa oluliseks osaks. Kuna asjaõigusseaduse rakendamise seadusega on pandipidajale antud õigus nõuda ehitisele seatud pandi kinnistamist hüpoteegina, siis pantija keeldumisel asjaõiguslepingu sõlmimisest võib pandipidaja esitada hüpoteegi tunnustamist ja kinnistusraamatusse kande tegemist taotleva hagi. Asjas on tuvastatud, et hagejal on poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenev nõue kostja vastu põhisummas 160 000 krooni ja kõrvalnõuetes. Kohtule esitatud pandilepingust nähtub, et poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva põhi- ja kõrvalnõude tagamiseks on hageja kasuks panditud kostja omandis olev XXX asuv ehitis koos selle oluliste osadega ja päraldistega suletud netopinnaga 756 m2 (tl 14-19). Ehitusaluse maa kohta kinnistusregistri osa avaldamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.08.2006 (tl 6465). Tuvastatud on, et pandiga tagatud nõue ei ole kohaselt täidetud. Seega on hagejal, tulenevalt sõlmitud pandilepingust ning AÕS §-st 363 ja AÕRS §-st 133 lg 1 õigus nõuda kohtuliku hüpoteegi seadmist hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX esimesele vabale järjekohale summas 160 000 krooni. Kostja väide, et esitatud nõue hüpoteegi seadmiseks on pahatahtlik, kuna hageja ei ole sellise nõudega pöördunud kostja poole enne kohtusse pöördumist on vastuolus kostja enda käitumisega, kes on pikema aja jooksul keeldunud täitmast lepingujärgset kohustust – tagastada saadud laenusumma.
2-05-17209/34
21.TsMS § 445 lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on hagis märkinud millisele arveldusarvele tuleb rahaline kohustus täita. Menetluskulud
22.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas taotluse kostjalt kohtukulude so õigusabikulu summas 23 010 krooni ja riigilõivu 13 000 krooni väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 13 000 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja kulud õigusabile vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt kuni 5% hagihinnast summas 23 010 krooni.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.