2-06-17016
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2007. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-17016
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
• Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx ) • Hageja esindaja juhatuse liige Margus Prantsus • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, Harjumaa) • Kostja nõustaja Märt Piik 14.12.2007. a, kirjalik menetlus
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud xxx kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 7389.90 krooni. Menetluse kestel esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt välja mõista 24 800 krooni (tl 18). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 11.03.2006.a pukseerimisteenuseid xxx vallas Harjumaal ja Tallinnas. Poolte vahel oli töövõtuleping ning hageja on oma kohustuse (pukseerimisteenuse osutamine) täitnud. Kostjale väljastati arve nr 64/06, mille sisu ja tingimustega kostja tellimust esitades nõustus. Kostja sai arve kätte ning kohustus selle alusel hagejale tasuma 2592 krooni. Seisuga 03.07.2006.a seisab kostja sõiduk hageja hallatavas parklas ning parklatasu on
2100 krooni. Kostja põhivõlgnevus on 4696 krooni, hageja seda hagejale tasunud ei ole. Seisuga 15.11.2006.a on parklatasu suuruseks 10 260 krooni. Kostjale esitatud arve kohaselt on viiviseks 0.5% päevas. Hageja palub kostjalt viivistena välja mõista seisuga 15.11.2006.a kokku 11 948 krooni. Hagi on esitatud kostja vastu, kuna hagejale teadaolevalt oli kostja sõiduki omanik ning tellija tema seaduslik esindaja perekonnaseaduse mõttes. Samuti palus teenuse tellija esitada arve kostja nimele ja saata see kostja aadressile. Kuna tellija esitas kostja kohta õiged andmed, oli hagejal õigustatud ettekujutus, et just kostja on võlaõiguslikus suhtes kohustatud isikuks. Kostja ei esitanud pärast arve saamist ühtegi mõislikku põhjust, miks ta ei pea hageja nõuet täitma ning lubas suuliselt korraldada teenuse eest tasumise. Kostja on sõiduki võõrandanud, jättes täitmata mootorsõidukitele seatud registreerimise nõuded. Kohtumenetluse kestel on leidnud kinnitust, et kostja müüs sõiduki Kalev Orole ning viimase väitel on sõiduk võõrandatud Indrek Noodlale. Hageja on pöördunud pukseerimisteenuse tellija selgitamiseks Põhja Politseiprefektuuri ning uute tõendite saamisel võib hagejal olla alus kostja asendamiseks. Hageja on käitunud heauskselt, hagi esitamine kostja vastu on tingitud kostja poolt mootorsõidukite registreerimise korra eiramisest.
Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et pole hageja poolt osutatud töövõtulepingut sõlminud. Vaidlusalune sõiduk Ford Sierra (registreerimismärk xxx) ei kuulu kostjale. Kostja müüs 2005.a kevadel sõlmitud suulise müügilepinguga auto Kalev Orole, kellele läks üle ka sõiduki valdus. Pärast seda ei ole kostja sõidukit kasutanud. Kostja ja Kalev Oro leppisid kokku, et viimane vormistab sõiduki omaniku muutmise ARK registris ning kostja andis selleks vajaliku volikirja. Kalev Oro jättis sõiduki ümber vormistamata ja on kostjale teadaolevalt sõiduki edasi müünud Indrek Noodlale. Kostja ei ole hageja esitatud arvele allkirja andnud. Kuna poolte vahel puudub õigussuhe, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt teenustasu ja viivise tasumist. Hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud leping ei saa tekitada kostjale kohustusi. Viiviste nõue on alusetu ka seetõttu, et 05.06.2006.a koostatud arve järgi oli kohustuse täitmise tähtpäevaks 11.03.2006.a. Seega tuli kohustus täita enne arve esitamist, kusjuures ka viivist hakati arvestama enne arve esitamist. Poolte vahel puudub kokkulepe viivise määras.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja väidete kohaselt teisaldas ta 11.03.2006.a ühe mehe tellimusel sõiduauto registreerimismärgiga xxx Meriväljalt Sakku. Kuna tellijal auto äratoomise eest tasumiseks raha ei olnud, viis hageja auto Sakku, Üksnurme tänavale. Kostja ei ole hageja väidetele vastu vaielnud ning tulenevalt TsMS § 231 lg 4 loeb kohus need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtule esitatud sõiduki registrikaardist nähtuvalt on sõiduauto xxx omanikuna registrisse kantud xxx (tl 20). Liiklusseaduse § 11 lg 1 kohaselt on sõidukiomanik füüsiline või juriidiline isik, kellele sõiduk kuulub omandiõiguse alusel. Registreerimisele kuuluva mootorsõiduki liiklusregistrisse kandmist, s.h ka omaniku kohta käiva info registreerimist reguleerib mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri, mis on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.08.2004 määrusega nr 175 (jõustunud 15.09.2004.a). Nimetatud eeskirjast ja liiklusseadusest ei tulene, et
Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) andmed oleks omandiõigust loovad. Erinevalt kinnistusraamatust ei saa kolmas isik ARK kannetest kajastuvale omandiõigusele tugineda. Mootorsõidukite puhul on tegemist vallasasjadega ning tulenevalt liiklusseaduse § 11 lg 1 tuleb mootorsõiduki omandamisele rakendada asjaõigusseaduse vallasomandi tekkimise kohta käivaid sätteid. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Tunnistaja Kalev Oro ütlustega on tõendatud, et tunnistaja ostis kostjalt vaidlusaluse sõiduki 2005.a suvel ning tunnistaja sõitis autoga pärast selle ostmist (tl 24). Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja andis sõiduauto valduse üle Kalev Orole, kellel läks poolte kokkuleppel üle ka sõiduki omandiõigus. Kuna vaidlusalune sõiduauto ei kuulunud selle teisaldamise ajal enam kostjale ning hageja ei tõendanud ega isegi väitnud, et kostja oleks tellinud auto teisaldamise, ei ole poolte vahel lepingulist suhet. Kostjale väljastatud arve maksekohustust ei loo. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohustus hageja ees tuleneks mõnest lepinguvälisest suhtest. Hageja ei ole tõendaud, et ta oleks teinud midagi kostja kui soodustatud isiku kasuks, mis tooks kaasa käsundita asjaajamisest tulenevad kohustused. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks talle tekitanud oma tegevusega kahju, mille eest hagejal oleks õigus nõuda hüvitist VÕS § 1043 jj alusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhivõla osas, jääb rahuldamata ka hagi viiviste väljamõistmiseks. Kuna hageja ei ole väitnud, et kostja tellis auto teisaldamise, jätab kohus analüüsimata 05.06.2006.a arve (tl 3) ja postisaadetise väljastusteate (tl 4). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda hoolimata sellest, et kostja ei ole esitanud ARK õigeid andmeid auto omandiõiguse kohta. Hagejal oli võimalik kostjaga ka enne kohtumenetlust ühendust võtta ning kuulda kostja seletust, et on auto ära müünud. Lisaks leiab kohus, et autot ilma dokumendita isiku tellimuse alusel teisaldades ei ole hageja järginud mõistlikkuse põhimõtet ning peab kandma ka sellest tulenevat riski, s.h ka vale kostja vastu esitatud nõudest tulenevaid menetluskulusid. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.