2-06-34492/4 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

17.11.2006 esitas Osaühing xxx hagi xxx AS-i (endine ärinimi xxx Aktsiaselts) vastu põhivõlgnevuse 239 626 krooni, sissenõutavas muutunud viivise 19 249.92 krooni ja viivise 0.025 % päevas kuni põhinõude täitmiseni nõudes. Seisuga 15.11.2006 võlgneb kostja hagejale 258 875.92 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline alltöövõtuleping Kundas asuvas Aktsiaseltsile xxx rajatud haavapuidumassi tehasesse tehase tööks vajalike seadmete paigaldamiseks. Hageja alustas lepingu objektiks olevaid töid orienteeruvalt 2005.a juunis ning lõpetas tööd 2005.a detsembris. Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale perioodiliselt arved nr 153, 162, 165, 171, 177, 179, 183, 190, 192, 199, 203 ja 210. Arvete esitamise aluseks olid hageja töötajate poolt täidetud tunniarvestuslehed. Tunniarvestuslehtedel on kajastatud töötajate poolt tehtud paigaldustööde kuupäev ning viidatud kuupäeval tehtud paigaldustööde maht tundides. Tunniarvestuslehtedel märgitud ajakulu on kontrollinud ning ajakulu vastavust tegelikkusele kinnitanud kostja kui tellija esindaja oma allkirjaga. Kostja on tasunud arved nr 153, 162, 165, 171, 177, 179, 183, 190, 192, 210. Hageja esitas kostjale 05.12.2005 arve nr 199 summas 139 712 krooni. Arvest ning arve aluseks olevate tunniarvestuslehtedest lähtudes töötasid hageja töötajad perioodil 16.11.2005 kuni 30.11.2005 vaidlusalusel ehitusobjektil kokku 592 töötundi, mille eest kohustus kostja tasuma hagejale 200 krooni tunnis (ilma käibemaksuta). Tunnilehed on allkirjastatud kostja esindaja poolt. Viidatud arve on kostja poolt tasutud osaliselt. Hageja esitas kostjale 19.12.2005 arve nr 203 summas 148 680 krooni. Arvest ning arve aluseks olevate tunniarvestuslehtedest lähtudes töötasid hageja töötajad perioodil 01.12.2005 kuni 15.12.2005 vaidlusalusel ehitusobjektil kokku 630 töötundi, mille eest kohustus kostja tasuma hagejale 200 krooni tunnis (ilma käibemaksuta). Tunniarvestuslehed on allkirjastatud kostja esindaja poolt. Viidatud arve on kostja poolt tasumata. Hageja nõuab kostjalt arvetest nr 199 ja 203 tuleneva põhivõla summas 239 626 krooni tasumist. Tunniarvestuslehtede koostamine ning nende aktsepteerimine kostja poolt, samuti tunnilehtede alusel arvete esitamine ning nende tasumine oli poolte vahel tavaline. Tavaline oli ka kostja poolt hagejale makstav tunnitasu suurus 200 krooni tunnis, mida kostja on hagejale tasunud nii enne (arved nr 153, 162, 165, 171, 177, 179, 183, 190, 192, 199 osaliselt) kui ka pärast (arve nr 203) osundatud arvete esitamist ja tasumata jätmist. Hageja on seisukohal, et arve nr 199 osalise tasumisega on kostja arvet ning selle aluseks olevaid tunniarvestuslehti aktsepteerinud. Arve nr 203 aluseks olevad tunniarvestuslehed on allkirjastatud isiku poolt, kes on kostja poolseks esindajaks olnud ka enne (arvete nr 153, 162, 183 aluseks

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse tulenevalt VÕS § 29 lg 4 lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt oli kostja ülesandeks objektil varustada peatöövõtjat kohalike töövõtjatega. xxx leppis kostja nimel mais-juunis 2005 kokku hageja seadusliku esindaja xxx (edaspidi xxx), et kui kostjal objektil piisavalt tööjõudu ei ole, siis tellib hagejalt. Pooled leppisid kokku, et tööjõu hind on 200 krooni tunnis inimese kohta. Töötajate vajadusel pidi kostja hagejaga ühendust võtma, läbi räägiti 4 või 6 töötaja osas. Leping jäi ajaliselt lahtiseks (t lk 214-215). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt oli temale teada, et hageja oli neile alltöövõtjaks („Teadsin, et OÜ xxx oli meile allhankes“, t lk 173). Seega on tunnistaja xxx ja xxx ütlustega tõendatud, et pooled sõlmisid suuliselt lepingu maisjuunis 2005 kuni tööjõu vajaduse lõppemiseni. Seda kinnitab eelkõige asjaolu, et xxx leppis kokku xxx töövõtulepingu tasus ja võimalike töötajate arvus. Puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud teisi töövõtulepinguid. Kui kostjal objektil tööde teostamiseks töötajaid piisavalt ei olnud, anti tööd hageja töötajatele, kas öeldi seda suuliselt töötajatele või helistati hagejale. Seega on xxx ütlused, et kostja ei tahtnud ennast konkreetse lepinguga siduda vastuoluline, kuna leping sõlmiti tema poolt mais-juunis 2005. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt toodi tunniarvestuslehed objektilt soojakusse (t lk 173). Otseselt alltöövõtjatele ei öeldud, et nad peavad aruandeid koostama. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt viidi tunniarvestuslehed xxx soojakusse. Töid vaatas üle xxx esindaja. Sama isik, kes andis töö, võttis ka töö vastu (t lk 171). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt koostas ta töö kohta tunniarvestuslehed, need korjati kokku ja viidi soojakusse. Ta ei teadnud, kes tunniarvestuslehed kinnitab. Seda oli pärast näha (t lk 169). Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et poolte vahel oli praktika, et tööde vastuvõtmine toimub tunniarvestuslehtede alusel, mis viidi õhtul hageja töötajate poolt objektil olevasse soojakusse. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli praktika, et kes hommikul töö andis, see võttis ka töö vastu. Tõendamata on kostja väide, et hageja tegi töid objektil ka teistele alltöövõtjatele kostja vahenduseta. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt oli kostja kohustuseks objektil varustada peatöövõtjat kohalike töövõtjatega. Kostjale andis tööde nimekirja xxx OY, töid tellis xxx ja xxx (tunnistaja xxx ütlused, t lk 173). Tunnistajate ütlustest võib järeldada, et kostja aktsepteeris, kui tellijad andsid tööülesandeid otse hageja töötajatele. Kohus jätab arvestamata kohtule esitatud 10.10.2005 lisatööde teostamise akti (t lk 201-203), kuna see ei oma asjas tähtsust. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika, et tööd teostati ja võeti vastu tunniarvestuslehtede alusel. Kostja on väitnud, et xxx ja xxx ei olnud volitusi kostja poolt tööde vastu võtmiseks. Alates 21.11.2005 asus objektile tööle kostja esindajana xxx, kes vajadusel töid tellis ja neid ka vastu võttis (t lk 140-143). Kostja väidete kohaselt teavitati ümberkorraldusest ja objektijuhi vahetusest hagejat 22.11.2005 ja see oli nähtav ka objektil toimuvast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava

nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt võttis ta töö objektil üle xxx OY-lt, xxx ja xxx. Tema pidi kostja poolt kontrollima hageja töötajate poolt tehtud tööd ja tunniarvestust. Teda tutvustati kostja töötajatele, hiljem tutvustas xxx teda ka hageja osadele töötajatele. Enne xxx tööle asumist kinnitas tunniarvestuslehti xxx. Tööülesanded andis xxx GmbH, xxx ja xxx OY. Tema sai nimekirja töödest xxx OY-st ja andis need kostja töötajatele. Kui töötajaid ei olnud piisavalt, andis ta tööd hageja töötajatele. Kostja soojakus olid ka xxx OY esindajad xxx ja. Tema poolt tellitud töid hageja töötajate poolt võis olla detsembris umbes nädal. xxx AG töid käisid parandamas nii hageja kui ka kostja töötajad (t lk 173). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt teostas ta objektil töid kostjale. Töid alustas 17.06.2005, tööülesanded andis xxx AG ja xxx. Otsene ülemus objektil oli xxx. Ta ei tea, kas xxx esindas kostjat või mitte. Ta ei tea, millest sõltus, kas kirjutati lehtedele „xxx“ või „xxx“. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt pidas tema „xxx“ ja „xxx“ all silmas ühte ja sama firmat. Talle tutvustas xxx xxx. Talle öeldi, et xxx on projektijuht ja ta võib tunniarvestuse lehti kinnitada ja ta ei mäleta, et teisi oleks välistatud (t lk 171). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt töötas ta objektil alates juunist 2005.a ning paigaldas sinna seadmeid. Töid teostas ta kostjale. Pretensioone tema töö osas ei esitatud. xxx talle ei tutvustatud. Ta ei tea, millest sõltus kas kirjutati lehtedele „xxx“ või „xxx“. Seda otsustati töötajate seas. Novembris-detsembris 2005.a ei öeldud talle isikut, kellele tuleks tööd üle anda. Talle jäi mulje, et „xxx“ ja „xxx“ on üks ja sama äriühing (t lk 169). Puudub vaidlus, et arve nr 199 aluseks olevad tunniarvestuslehed on allkirjastatud xxx poolt (t lk 104-108) ja arve nr 203 aluseks olevad tunniarvestuslehed on allkirjastatud xxx poolt (t lk 110-114). Kostja seadusliku esindaja selgituste kohaselt anti nende poolt tööd üle xxx OY-le (t lk 216). Eelnevalt esitatud arvete, mis on kostja poolt tasutud, aluseks olevad tunniarvestuslehed on allkirjastatud nii xxx, xxx kui xxx poolt. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt võttis ta töö objektil üle xx OY-lt, xxx ja xxx (t lk 173). Kostja seadusliku esindaja xxx selgituse kohaselt esitas kostja tunniarvestuslehed ja nende alusel koostatud aruanded edasi xxx Oy-le (t lk 216). Tööde kaitsmine toimus xxx GmbH ees 2006.a veebruaris-märtsis (t lk 216). Hageja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud. xxx GmbH ei aktsepteerinud talle xxx Oy poolt esitatud tunniarvestusi ja vähendas maksmisele kuuluvat summat poole võrra (t lk 185-192). Nimetud muudatused on peatöövõtja saatnud xxx Oy esindajale 16.03.2006 (t lk 184). Eeltooduga on tõendatud, et xxx Oy ja kostja omasid objektil ühtset objektikontorit (ehk soojakut). Hageja töötajad arvasid, et xxx OY ja Aktsiaseltsi xxx näol on tegemist ühe ja sama äriühinguga ning nad ei oska seletada, miks osadele tunniarvestuslehtedele kirjutati „xxx“ ja osadele „xxx“. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et osadele töötajatele xxx tutvustati, kuid samas ei ole tõendamist leidnud, et hagejat ja hageja töötajaid oleks kostja poolt informeeritud uuest tööde vastuvõtjast ja tööde vastuvõtmise korra muutmisest.

Tunnistajate ütluste kohaselt viisid nad tunniarvestuslehed soojakusse ja nad ei teadnud, kes nendele alla kirjutab. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja töötajad pidid teisiti töid kostjale üle andma. Nimetatud korra järgi tegid hageja töötajad tööd ja andis tööd üle alates juulist 2005. Sama korra järgi üleantud töid on kostja aktsepteerinud ja nende alusel esitatud arveid tasunud. Seega ei ole tõendatud, et hageja seaduslikku esindajat või hageja töötajaid teavitati kostja esindajate xxx ja xxx volituste lõppemisest alates 21.11.2005. Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 118 lg 2 saab lugeda, et tunniarvestuslehed on allkirjastanud ja seega tööd vastu võtnud isikud, kellele kostja on volitused andnud. Seda kinnitab ka kostja enda käitumine. Puudub vaidlus, et kostja on xxx ja xxx poolt allkirjastatud tunniarvestuse lehed kätte saanud ja seega pidi kostja teadma, et isikud tegutsevad kostja nimel esindajatena. Kostja talus xxx Ja xxx tegevust, mida tõendab asjaolu, et nimetatud tunniarvestuslehtede alusel koostas kostja aruanded ning need esitati koos tunniarvestuslehtedega xxx Oy-le. Seega on ainetud kostja väited, et ta xxx ja xxx ei olnud antud volitusi tunniarvestuslehtede allkirjastamiseks. Kostja on väitnud, et tasumata arvetel kajastatud tööde mahus pole kostja hagejalt töid tellinud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal lasub teostatud tööde ja selle ajakulu tõendamise kohustus. Kohus on juhtinud sellele ka kostja tähelepanu, et nimetatud asjaolu tuleb kostjal tõendada (t lk 212). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ning hageja töötajate poolt koostatud tunniarvestuslehed on kostja esindajate poolt allkirjastatud. Seega saab lugeda, et kostja on hageja töötajate poolt tehtud töö ja tunniarvestuse üle kontrollinud. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Käesolevas asjas ei ole vaidlus tehtud tööde kvaliteedis, vaid tööde teostamises ja sellele kulunud töötundides. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et kostja pöördus hageja poole 18.01.2006 elektronkirjaga, mille hageja sai kätte 23.01.2006 (t lk 200). Elektronkirjas palus kostja esindaja hageja esindajalt tööde ja lisatööde loetelu ning neile kulunud töötunde. Tööd, mille osas vaidlus käib, on teostatud ajavahemikus 16.11.2005 kuni 15.12.2005. Nimetatud tunniarvestuslehed pidi kostja kätte saama samal päeval, kui need koostati, kuna töötajad viisid need kostja soojakusse. Seega pidi kostja samal ajal teada saama ka töötundide mahust. Kostjal tulnuks esitada hagejale pretensioon töötundide osas järgmisel tööpäeval, kuna sellisel juhul oleks olnud pooltel võimalik tuvastada, kas tehtud töö ja sellele kulunud töötunnid vastavad tegelikkusele või mitte. Tunniarvestuslehtede allkirjastamisega kinnitas kostja, et töö ja sellele kulunud tundide arv vastavad kokkulepitule ning kostja ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusele enam tugineda ega nõuda hagejalt tehtud töö ja sellele kulunud töötundide tõendamist. Seega kuulub põhinõue summas 239 626 krooni kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub