Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KOSTJA VASTUS

Kostja 04.08.2006.a esitatud vastuses tunnistas hagi osaliselt põhivõla 2200 krooni osas. Haginõude 13 193,97 krooni ulatuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ostis korteri aadressil xxx 2000.a. Vastavalt korteri ostu-müügilepingu p. 3.3 olid korteril võlgnevused kommunaalteenuste maksete osas 5000 krooni suuruses summas, mille kohustus tasuma ostja, st. kostja . 5000 kroonisest võlast moodustas küttevõlgnevus 4800 krooni. Kostja teatas hagejale sellest, et ta ostis korteri ja võttis enda peale küttevõla summas 4800 krooni. Hageja nõustus võla üleminekuga kostjale summas 4 800 krooni ja koostas kostjaga võlgnevuse kustutamise graafiku kokkuleppe. Kostja tasus graafiku alusel järgmised summad: 19.01.2003 – 1000 krooni, 10.11.2003 – 600 krooni, 13.01.2004 – 400 krooni, 11.05.2004 – 437,40 krooni, 11.05.2004 – 162,60 krooni, 13.06.2004 – 484,10 krooni ja 13.06.2004 – 515,90 krooni, kokku 3 600 krooni. Kõikides maksekorralduses märkis kostja, et see on graafikujärgne makse. Seega jäi kostjal tasumata võlg summas 2200 krooni, mida kostja tunnistab. Kostja leiab, et haginõue summas 13 193,97 krooni on põhjendamata. Alates 2003.a maksab kostja soojuse eest Korteriühistule xxx. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtub, et hagisumma sisaldab viivist. Kuid hagiavaldusest ei ole arusaadav, mis summas ja mis alusel nõuab hageja viivist. Kostja haginõudeid viivise osas ei tunnista. Vastavalt TsÜS § 151 lg 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teda sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Tuginedes TsÜS §-idele 142 lg1 ja 143 leiab kostja, et talle kuni 01.01.2003.a esitatud arved on aegunud ja ta palub kohaldada nimetatud nõuetele aegumist. 10.05.1007. esitas kostja hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt hagiavalduses antud võla summa ei oma dokumentaalset kinnitust, sh. millisel alusel ja põhjusel on summa arvestatud. Hageja esitas graafiku nimetades seda lepinguks AS Soojuse ja M J vahel. Kostja arvates ei oma nimetatud dokument juriidilist iseloomu ja lepinguks seda nimetada ei saa. Antud dokumendis ei ole ära toodud kontaktandmeid ega ka isiku, kes allkirjastas dokumendi, isikut tõendavat dokumenti. Sellel dokumendil on märgitud, et perekonnanimi on muudetud, kuid kinnitav fakt dokumentaalselt kajastatud ei ole. Kui AS Soojus omab täielikku alust võla sissenõudmiseks, nagu hageja väidab, siis milleks oli vaja saata oma esindajat palvega allkirjastada dokument summale, mida kostja on nõus tasuma, s.o. 4800 krooni. Kostja kinnitab, et allkirjastades dokumenti oli ära toodud ainult see summa ja ära näidatud igakuine maksegraafik. Summa, mis tekkis kõige algul, oli hageja poolt sisse toodud hiljem. Antud dokumendi teist eksemplari pole teisele poolele esitatud ja dokumendis puudub punkt, et hageja omab õigust nõuda väljamaksu kohtu kaudu. Kuna dokumendil puudub esindaja nimi ja ettevõtte tempel ja seda võib teha iga

arvutiga, arvab kostja, et dokument omab kahtlast iseloomu. Dokumendi punkti 4 kohaselt tuleb ülekanded teha kindlaks määratud päeval arvele ja kindlale viitenumbrile, ülekanded tehakse arvele selgitusega „maksegraafik“, kuid viitenumbrit ei ole ära näidatud, samuti puudub eraldi maksegraafik. Viivised on arvestatud täissummale 4800 krooni, kuid maksmata on 2200 krooni. Kostja palub kohaldada aegumist. Kostja tunnistab maksmata graafiku summaks 2200 krooni ja sellelt arvestatud perioodi viiviseid. Ülejäänud summat kostja ei tunnista. Kostja palub asi läbi vaadata ilma tema kohalolekuta.

HAGEJA SEISUKOHAD

Hageja esitas 30.01.2007.a kostja vastusele kirjalikult seisukoha, mille kohaselt kostja sõlmis 11.06.2003.a hagejaga kokkuleppe, millega ta tunnistab võlgnevust seisuga 03.06.2003.a summas 12 524,57 krooni. Kostja vähese sissetuleku tõttu leppisid pooled kokku, et kostja tasub aasta jooksul 4800 krooni igakuiste maksetena ja seejärel sõlmitakse poolte vahel uus kokkulepe, millega ajatatakse ülejäänud võlgnevuse tasumine. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud võlanõude vähendamise või kustutamise kohta. Kostja tasus maksegraafiku nõudeid vaid osaliselt ja seetõttu kokkuleppe viiendas punkti kohaselt võib võlausaldaja (hageja) pöörduda kohtu poole võlgnevuse sundkorras sissenõudmiseks. Kokkuleppe punkt kolm kohaselt graafikujärgse summa mittetasumisel ettenähtud tähtajaks, kohustub võlgnik (kostja) tasuma viivist 0,07% tasumata makse summalt iga viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus nõuda ka viivist. Kostja viitab TsÜS § 151 lg 1, § 142 lg1 ja § 143 sätetele ning taotleb hageja nõude osas aegumise kohaldamist. Kostja on osaliselt võlgnevust tasunud. Seega lähtudes TsÜS § 158 lg1 sätestatule, aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. TsÜS § 154 lg1 sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult säästetud 16993,97 krooni, riigilõivu 1250 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni. Hageja esitas 06.06.2007.a kirjalikult oma seisukohad, mille kohaselt kostja sõlmis 11.06.2003.a hagejaga kokkuleppe, millega ta tunnistab võlgnevust seisuga 03.06.2003.a summas 12 524,57 krooni. Kostja väidab, et allkirjastades kokkulepet oli seal ära toodud ainult summa 4800 krooni ning võlgnevuse summa on AS Kohtla-Järve Soojus sisse toonud alles hiljem. Hageja on seisukohal, et kostja antud väide on absoluutselt väär ning ei vasta tõele. Kokkulepe oli sõlmitud kahes eksemplaris, millest üks jäi kostjale. Seega ei saanud hageja võlgnevuse summat hiljem juurde lisada. Samuti juhib hageja tähelepanu kokkuleppe punktile 5, mille kohaselt kui võlgnik (kostja) rikub kokkulepet, võib võlausaldaja (hageja) lõpetada kokkuleppe ennetähtaegselt ja ilma võlgnikule ette teatamata pöörduda kohtu poole võlgnevuse sundkorras sissenõudmiseks.

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil 03.04.2007.a jäi hageja esindaja hagi juurde, selgitades, et viiviseid on arvestatud ainult kokkuleppest tulenevalt, mingitelt teistelt summadelt viivist pole arvestatud. Hageja on kostjale arvestanud tarnitud soojuse eest alates 2000.a veebruarist, kostja on korteri omanik alates 13.01.2000.a. Seega kostja väide, et ta on maksnud korteri müüja võlgnevust, ei ole leidnud kajastamist. Hageval perioodil küttis hageja kostja korterit ja esitas arved otse talle. Kostja võttis hagi õigeks osaliselt, selgitades, et ta on võlgnevust osaliselt maksnud.

Kohtuistungil 06.06.2007.a hageja esindaja P. Paas toetas hagi, selgitades, et lepingust tulenevate kohustuste tähtaeg hakkas kulgema aasta lõpust, s.o. 01.01.2004.a, hagi on esitatud juulis 2006. Hageja kohustus tasuda tuleneb KOS §-st 13. Hagi ei ole aegunud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. 10.05.2007.a esitatud vastuses palus kostja asi lahendada ilma tema kohalolekuta. Kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja L P ütluste kohaselt töötas ta AS-i Kohtla-Järve Soojus võlanõude inspektorina ja tegeles klientidega, kelle oli võlgnevus. Kuna tollel ajal olid inimestel makseraskused, siis sõlmiti kliendiga maksegraafik aastaks osalise võlasumma peale. Kostja tasumisele kuuluvaks summaks oli 4800, kuumaksega 400 krooni. Nende programmis oli kostja nimeks J M. Kokkuleppe sõlmimise ajal selgus, ta on nime muutnud ja see sai lepingusse kirja pandud. Antud lepingusse pole midagi juurde kirjutatud, teine eksemplar jäi teisele poolele. Tunnistaja selgitas kostjale, et tema täielik võlgnevus oli 12 524,57 krooni. Tunnistajal polnud õigust üldist võlasummat vähendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja esindaja selgitused, tunnistaja L P ütlused, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub alates 13.01.2000.a korter asukohaga xxx (tl 9, 19 - 20). Hageja esitatud tõenditest (tl. 8, 12) nähtub, et kostja võlg 14.03.2006. a seisuga oli 16 993,97 krooni. Kostja on esitatud arveid tasunud osaliselt. 11.06.2003.a on AS Kohtla-Järve Soojus (võlausaldaja) ja J M /M/ (võlgnik) vahel sõlmitud kokkulepe (tl 11), mille p 1 kohaselt võlgnik võlgneb võlausaldajale 03.06.2003.a seisuga 12 524,57 krooni. Kokkuleppe p 2 kohaselt seoses võlgniku makseraskustega punktis 1 nimetatud võlgnevuse koheseks tasumiseks võlausaldajale tasub võlgnik nimetatud võlgnevuse osaliselt summas 4800 võlausaldajale osade kaupa alates 15.juulist 2003.a kuni 15 juuni igakuiselt summas 400 krooni. Kokkuleppe p 3 kohaselt graafikujärgse summa mittetasumisel ettenähtud tähtajaks kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,07% tasumata makse summalt iga viivitatud päeva eest ning p 5 kohaselt kui võlgnik rikub kokkulepet, võib võlausaldaja lõpetada kokkuleppe ennetähtaegselt ja ilma võlgnikule ette teatamata pöörduda kohtu poole võlgnevuse sundkorras sissenõudmiseks. Kostja kirjalikke tõendeid selles, et 11.06.2003.a kokkulepe pole tema poolt allakirjastatud, samuti, et kokkuleppe tekstis on tehtud hilisemaid juurdekirjutusi, esitanud ei ole. Tunnistaja L P ütluste kohaselt selgitas tunnistaja kostjale, et viimase võlgnevus on 12 524,57 krooni. Kostja on hagi osaliselt maksegraafikust tuleneva võlgnevuse 2200 krooni ja sellelt arvestatud viiviste osas tunnistanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja, sh kostjale kuuluvat korterit kütnud. Kostja kohtule kirjalikke tõendeid selles, et alates 2003.a on ta tasunud soojusenergia tarbimise eest korteriühistule xxx, esitanud ei ole. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /---/. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti /---/. Müügilepingu korral on ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumise kohustus. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Toimiku kirjalikest tõenditest (tl 11,13, 42, 45 – 47) nähtub, et kostja on viivitanud 11.06.2003.a kokkuleppes fikseeritud maksegraafijärgsete maksete tasumisega. 15.juulil 2003.a tasumisele kuuluva summa 400 krooni on kostja tasunud 19.10.2003.a. Seega on kostja makse tasumisega viivitanud 95 (16+ 31+30+18) päeva, millelt viivis moodustab 26,60 krooni (95x 0, 28 krooni /0,07 % päevas tasumata makse summalt 400 krooni/). 15.augustil 2003.a tasumisele kuuluva summa 400 krooni on kostja tasunud 19.10.2003.a, makse tasumisega on viivitatud 64 (16+30+18) päeva, millelt viivis moodustab 17,92 krooni (64x0,28). 15.septembril 2003 tasumisele kuuluva summast 400 krooni on kostja tasunud 19.10.2003.a 200 krooni, maksmisega on viivitatud 33 (15 + 18) päeva , millelt viivis moodustab 9,24 krooni (33x0,28) ja 07.11.2003.a 200 krooni, maksmisega on viivitatud 18 (12+ 6) päeva, millelt viivis moodustab 2, 52 krooni (18 x 0,14 /0,07% päevas tasumata makse summalt 200 krooni/). 15.oktoobril 2003 tasumisele kuuluva summa 400 krooni on kostja tasunud 07.11.2003.a, maksmisega on viivitatud 22 päeva (16 +6), millelt viivis moodustab 6,16 krooni (22x 0,28). 15 novembril 2003 tasumisele kuuluva summa 400 krooni on kostja tasunud 12.01.2004.a, maksmisega on viivitatud 57 (15+31+11) päeva, millelt viivis moodustab 15,96 krooni (57x0,28). 15.detsembril 2003. tasumisele kuuluva summa on kostja tasunud 10.05.2004.a, maksmisega on viivitatud 146 päeva(16+31+28+31+30+9), millelt viivis moodustab 40,88 krooni (146x0,28). 15.jaanuaril 2004.a tasumisele kuuluvast summast 400 krooni on kostja tasunud 10.05.2004.a 200 krooni, maksmisega on viivitatud 114 päeva (16+28+31+30+9), millelt viivis moodustab 31,92 krooni (114x0,28). 15.jaanuaril 2004 tasumisele kuuluvast summast on tasumata 200 krooni, makse tasumisega on viivitatud 886 päeva (453+28+59+33+124+85+104), millelt viivis moodustab 124,04 krooni (886x0,14). Ajavahemikus 15.veebruar kuni 15 juuni 2004. tasumisele kuuluvad summad on kostja poolt tasumata, viivis moodustab kokku 1113 krooni (506,8 /118,16+110,04+101,36+92,96+84,28/ + 39,20/ 5x 7,84/ + 82,60 /5x16,52/ + 46,20 /5x9,24/ + 173,60 /5x34,72/ +119 /5x23,80/ +145,60 /5x 29,12/). Kokku kuulub kostja poolt tasumisele viivis 1388,24 (1113 + 275,24 /26,60+17,92+9,24+2,52+6,16+15,96+40,88+31,92+124,04/) krooni. Kuna hageja on viiviste arvestustes (tl 23-29) põhjendamatult jätnud kostja poolt teostatud maksed arvestamata, kuulub hagi viiviste 1291,92 krooni (2680,16-1388,24) nõudes rahuldamata jätmisele. Lähtudes TsÜS § 158 lg1 sätestatule, aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. TsÜS § 154 lg1 sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja on osaliselt võlgnevust tasunud. Seega on aegumine katkenud ning kohtul puudub alus aegumise kohaldamiseks. Kostja vastuväited 11.06.2003.a sõlmitud kokkuleppe vorminõuete osas, ei muuda nimetatud kokkulepet tühiseks ega ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 15 702,05 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1250 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabi eest 224, 20 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi 92% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 92 protsendi ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.