Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-6649
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
L. M. hagi A. L.`i vastu 12 112,33 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
L. M. (IK X, elukoht: X) A. L. (IK X, elukoht: X)
Kostja:
Resolutsioon
L. M. hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 12 112,33 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri kaasomanik. Hagejaga elab koos kostja ja nende ühine poeg. Kostja ei tööta ning kommunaalteenuste eest ei tasu. Samuti on kostja keeldunud raha andmast, et saaks tasuda kommunaalteenuste eest. Hageja on teinud ettepaneku kostja mõttelise osa müümiseks, millest viimane on keeldunud. Hageja on arvamusel, et kostja peab oma osa eest tasuma. Seisuga 01.01.2007 on hageja tasunud korteri eest 36 337 krooni. Hageja palub kostjalt välja nõuda 12 112,33 krooni ning menetluskulud. Asja käik Kohus määras 10. aprillil 2007, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja 15 päeva jooksul arvates vastuse nõude kättesaamisest.
Kohus selgitas oma teates, et vastamata jätmise korral loeb kohus seda kui poolte nõusolekut kirjaliku menetluse läbiviimiseks. Menetlusosalised vastuväiteid kirjalikule menetlusele ei esitanud, samuti ei esitatud täiendavaid dokumente.
Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 403 lg 1 kohaselt on tsiviilasja võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus tuvastas, et aadressil X on registreeritud kolm isikut: L. M., A.L. (sünd. X) ja A. L. (sünd. X). Korteriomand asukohaga X kuulub L. M.`le. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandi asukohaga X kuulub ainuisikuliselt hagejale, seega tegemist ei ole ühise omandiga ning ei saa kohaldada asjaõigusseaduses toodud ühisomandi sätteid. Vastavalt AÕS § 68 omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega on hagejal täielik või asja üle, mis toob kaasa ka kohustused kinnisasja ülalpidamisel. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud: hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. KOS § 13 kohaselt lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kohus selgitab, et korterelamutes on korteriomanik oma korteri omanik, kuid kuna elamu koosneb ühiskoridoridest jne. on omanik teiste suhtes kaasomanik selle osa suhtes, mida kõik valdavad ja käsutavad. Seega antud paragrahvi mõtte kohaselt on toodud välja need kohustused, mida majas elavad kaasomanikud on kohustatud tegema. Samuti selgitab kohus, et, kuna korteri omanik on hageja ainuisikuliselt ei saa võlgnevust nõuda kostjalt kui kaasomanikult. Seega on L. M. kohustatud tasuma korteril lasuvad maksud, kuna on korteri ainuomanik. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434, 435, 436 jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.