Tarmo Ratase hagi Oleg Lanbergi vastu laevaavariiga tekitatud kahju 550 000 krooni hüvitamiseks ja Oleg Lanbergi vastuhagi Tarmo Ratase vastu nõude loovutamise lepingu tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13. märtsi 2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Ratase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tarmo Ratas, esindaja adv. Andres Tamm Kostja Oleg Lanberg, esindaja Meelis Pure
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata Tarmo Ratase hagi Oleg Lanbergi vastu kahju hüvitamiseks 550 000 krooni saamiseks ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Oleg Lanbergilt (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) kahju hüvitamiseks 420 000 (nelissada kakskümmend tuhat) krooni Tarmo Ratase (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) kasuks.
3.Välja mõista Tarmo Rataselt kohtukulud 1416 (üks tuhat nelisada kuusteist) krooni Oleg Lanbergi kasuks.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.22.01.1996 kell 14.20 sattus segalastilaev Gertrud Saaremaa läänerannikul Kiipsaare maaninast loode suunas asuvale Harilaiu madalikule ja hukkus. Kuna laeva madalikule sattumise põhjuseks peeti asjaolu, et ülesõidul Helsingborgist Veere sadamasse ei suhtunud laeva kapten Boris Muhortov ega tüürimees Oleg Lanberg vajaliku hoolsusega oma otsestesse laevajuhtimise kohustustesse ja ei määranud ega täpsustanud piisavalt laeva asukohta, anti O. Lanberg ja B. Muhortov kohtu alla, süüdistatuna kriminaalkoodeksi § 83 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises.
01.07.2002 kehtima hakanud karistusseadustikuga kostjate poolt toime pandud tegu dekriminaliseeriti, mistõttu kohus lõpetas 01.12.2004 määrusega kriminaalasja menetluse kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Määruse kohaselt tekitati laevahukuga laeva omanikule AS-ile Triigi kahju 600 000 krooni ja laeva liisinguvõtjale Baltic European Company’le 517 000 krooni.
2.Tarmo Ratas esitas 02.12.2004 hagi B. Muhortovi ja O. Lanbergi vastu laevaavariiga tekitatud varalise kahju 550 000 krooni hüvitamiseks. Hageja omandas 18.03.1998 nõude loovutamise lepinguga laeva konstruktiivsest hukust tulenenud nõude laeva omanikult AS-ilt Triigi. Hageja on nimetatud lepingu järgi tasunud AS Triigi esindajale Otto Tammele 550 000 krooni.
3.Hageja põhjendas nõuet sellega, et kostjad on oma süülise käitumisega põhjustanud laevaavarii ja sellega suure varalise kahju laeva omanikule, kelle ees kostjad vastutavad kui suurema ohu allika valdajad tol ajal kehtinud TsK § 458 alusel. Laevahuku põhjustas O. Lanbergi käitumine, kes, võttes 22.01.1996 kella 10.00 paiku vastu vahi kapteni vanemabina laeva ülesõidul, ei tuvastanud laeva tegelikku asukohta, tegi kella 13.30 paiku Saaremaa läänerannikule lähenedes kapteni poolt määratud kurssi muutuse, millest jättis ette kandmata laeva kaptenile. Edasisel navigatsioonil ei teostanud kostja visuaalset vaatlust ega määranud laeva tegelikku asukohta, mille tagajärjel laev kell 14.20 sõitis Harilaiu madalikule koordinaatides ς = 58o 31,0’ N; λ = 21o 47,8’ E. Kostja O. Lanbergi poolt hooletuse vormis ettevaatamatu käitumise tagajärjel sattus tema poolt juhitud laev madalikule ja hukkus, tuues kaasa suure rahalise kahju laeva omanikule. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
4.Kostja O. Lanberg hagi ei tunnistanud. Hageja reederi Baltic European Company esindajana sundis tehniliselt mittekorras laeva väljuma merele, rikkudes rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS konventsioon) ja selle 1978. a lisaprotokollis toodud nõudeid. Seetõttu peaks ta ise ka kahju kandma. Kahju hulka ei saa arvata seadmete väärtust, mis laevalt maha monteeriti ja teadmata kohta ära viidi. Samuti ei olnud laeva kerel esialgu leket. Laev hakkas lekkima alles kolmandal päeval pärast madalikule jäämist, ilmselt päästjate oskamatu tegevuse tulemusena, millega lõhuti ära trümm nr 2 ja vesi pääses sisse. Ka peaks silmas pidama, et tegemist oli rannikuvetes kasutamiseks mõeldud, 1947. a ehitatud alusega, mis ehitati ümber 1958. a maksumusega 300 000 krooni. Alust kasutati avamere vedudeks ebaseaduslikult. Õige tegutsemisega oleks olnud võimalik laeva päästa. Kuna tegelikult oli laevahuku põhjuseks ebaõige päästetegevus, ei pea kostja end tekkinud kahju eest vastutavaks.
5.Kostja oli seisukohal, et tema süü laevahukus ei ole kohtu poolt tuvastatud ja teda ei ole selles süüdi mõistetud, mistõttu hageja viited kriminaalasjas tuvastatud süüle tuleb jätta tähelepanuta. Kostja hinnangul ei ole hageja välja toonud õigusakti, mille rikkumisest tuleneb vanemtüürimehe varaline vastutus konstruktiivse laevahuku tagajärjel tekkinud kahju eest. TsK §-dest 458 või 448 kostja vastutus ei tulene. Laevaavarii toimumise ajal kehtinud kaubandusliku meresõidu koodeksi §-des 52, 57 ja 62 sätestatu kohaselt lasub vastutus laeva kui suurema ohu allika valdamise eest laeva kaptenil ning teised laevapere liikmed on kohustatud alluma laeva kapteni korraldustele ning käskudele. Kaubandusliku meresõidu koodeksist ei nähtu laeva vanemtüürimehe kui kapteni abi ainuisikulist või personaalset vastutust laeva ebaõigest käitamisest või juhtimisest tuleneva kahju eest. Baltic European Company kui tööandja ja O. Lanbergi kui töötaja vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus O. Lanberg 15.12.1995 tööle mootorlaeva Gertrud kapteni I abina, alludes täielikult
laeva kaptenile B. Muhortovile.
6.01.09.1995 liisingulepingu kohaselt oli mootorlaeva Gertrud liisinguvõtjaks (kaubandusliku meresõidu seaduse tähenduses prahtija või reeder) Baltic European Company esinduse direktori Tarmo Ratase isikus. Tulenevalt liisingulepingu p-dest 15 ja 16 lasus vastutus laeva kui suurema ohu allika valdamise ja käitamise eest hagejal kui prahtijal või reederil, kusjuures tal oli õigus anda korraldusi või teha ettekirjutusi kaptenile laeva töö korraldamisel.
7.Kostja arvates tuleb pooltevahelises suhtes arvesse võtta meresõidualaseid tavasid ja praktikat, mis alates 01.04.2001 positiveerusid mereteenistuse seaduses. Mereteenistuse seaduse § 19 piirab laevapere liikme vastutuse reederi ees süülise vastutusega, kusjuures süü tõendamise kohustus lasub reederil. Kui kahju tekkimises on süüdi nii reeder kui laevapere liige, vastutavad nad proportsionaalselt oma süü astmele. Kostja hinnangul esineb kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt reederi ja kapteni B. Muhortovi segasüü. Laev väljus 19.01.1996 Helsingborgi sadamast reederi (esindaja T. Ratas) nõudmisel ilma kehtivate meresõidudokumentideta ja mittetöötava peageneraatoriga. Vastutus eelnimetatud rikkumise eest lasub võrdselt reederil ja laeva kaptenil, kellel on ainuisikuliselt õigus reederi ohutu meresõidu nõuetele mittevastava korralduse eiramiseks. Kostja ise vastutab kõige rohkem kerge hooletuse alusel mereteenistuse seaduse § 19 lg-st 2 tulenevalt oma keskmise kuupalga ulatuses, mis oli 10 890 krooni kuus. Kui jagada vastutus reederi ja laevapere liikme vahel 50:50 ning laevapere siseselt kapteni ja kapteni I abi vahel 66:33, oleks kostja vastutuse määr laevahukuga tekitatud kahju eest 1 815 krooni.
8.Kostja meretööleping ja lepingust tulenev vastutus lõppesid 15.01.1996, kuid seoses sellega, et laev asus merel, pikenes leping laeva esimesse sadamasse, so Helsingborgi sadamasse jõudmiseni 16.01.1996. Alates sellest ajast viibis kostja laeva pardal kodusadamasse toimetatava endise laevapere liikmena, kellel puudus vastutus laeva haldamise ja käitamise eest.
9.Vastuhagis palus kostja tunnustada AS Triigi ja hageja vahel 18.03.1998 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 ja § 89 alusel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Pärnu Maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kostja B. Muhortov suri 22.04.2005 ja tema vastu esitatud nõude osas lõpetas kohus menetluse 08.03.2006 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud kahju suurust ega O. Lanbergi süüd kahju tekitamises. Kostja vastutuse kohaldamine TsK § 458 alusel ei ole põhjendatud, sest kostjat ei saa käsitleda suurema ohu allika valdajana. Suurema ohu allika valdajate hulka ei saa arvata isikut, kes juhib suurema ohu allikat töösuhte tõttu selle valdajaga. Kostja juhtis kuivlastilaeva Gertrud just seoses töösuhtega seda laeva liisinud Baltic European Company’ga.
12.Hageja on nõude alusena nimetanud 18.03.1998 sõlmitud nõude loovutamise lepingut, millega mootorlaeva Gertrud omanik AS Triigi väidetavalt loovutas hagejale mootorlaeva konstruktiivsest hukust tulenevad nõuded laeva kapteni B. Muhortovi ja tüürimehe O. Lanbergi vastu. AS Triigi oli vastavalt omandiõiguse tunnistusele tõepoolest kuivlastilaeva Gertrud omanikuks. 01.09.1995 sõlmis omanik liisinguvõtja Baltic European Company’ga liisingulepingu, mille alusel laev anti kuni 31.08.1996 liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse.
13.Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 22.01.1996 kella 14.20 paiku leidis aset kuivlastilaeva Gertrud konstruktiivne hukk. Samas ei tõenda kostja suhtes algatatud
kriminaalasja materjalid laevaavariiga omanikule põhjustatud kahju suurust. Kriminaalasja menetlus lõpetati ja kuna kriminaalasja sisuliselt ei arutatud, ei ole kohus kriminaalasja raames tuvastanud ka kahju olemasolu laeva omanikul. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et AS Triigi loovutas temale 18.03.1998 lepinguga nõude kostjate poolt laevaavariiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude alus ei ole üheselt selge, sest lepingu kohaselt loovutas AS Triigi hagejale nii kahju hüvitamise nõude B. Muhortovi ja O. Lanbergi vastu kui liisingulepingust tulenevad nõuded Baltic European Company vastu. Liisingulepingu kehtivuse ajal oli liisinguvõtjal raskusi lepingutasu maksmisega. See tähendab, et hageja ei ole tõendanud, missugune oli laevaomanikule seoses laevahukuga tekitatud kahju suurus, mille omanik hagejale loovutas, ja et loovutatud summa ei sisalda ka omaniku nõuet liisinguvõtja vastu lepingutasu saamiseks.
14.Kriminaalasja toimikus tõendab tsiviilhageja nõude suurust vaid AS Triigi tsiviilhagejaks tunnistamise määrus, milles laevaavariiga hagejale tekitatud kahju suuruseks on märgitud 600 000 krooni. AS Triigi loobus 16.04.1998 tsiviilhagist B. Muhortovi ja O. Lanbergi vastu. Hagiavaldust, kahju suurust puudutavaid avaldusi ega muid kahju suurust tõendavaid dokumente ei ole kriminaalasja toimikusse esitatud. Otto Tamm on 14.06.2005 andnud hagejale õiendi, mille kohaselt kogu loovutatud nõue 550 000 krooni oli laeva Gertrud konstruktiivse hukuga tekitatud kahju ja T. Ratas on selle summa O. Tammele täielikult tasunud. AS Triigi juhatuse liikme O. Tamme õiendit ei pidanud kohus usaldusväärseks tõendiks, sest O. Tamm laevaomaniku esindajana ei ole tõendanud kahju olemasolu ega suurust.
15.Maakohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidega tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus. Rikkudes meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga 1978. a. (International Convention on Training and Certification of Seafarers, millega Eesti Vabariik ühines 29.11.1995) peatüki II/1 reeglites 2, 6(b), 7(a), 8(a), (iii) ja 8(b) laevajuhtidele kehtestatud kohustuslikke nõudeid, ei määranud kostja kõiki tema käsutuses olnud vahendeid kasutades laeva tegelikku asukohta ja ei täpsustanud kurssi. Lisaks sellele ei teatanud ta kaptenile lähenemisest rannikualale. Samas ei ole asjas esitatud materjalidega tõendatud, et just kostja õigusvastane tegevus põhjustas laeva sattumise madalikule. Nagu selgub kriminaalasja materjalidest, oli juba kapteni määratud kurss vale ja suunaga madalikule liiga lähedale. Kuna laeva lokaatori ja asukoha määraja töö oli ebastabiilne, mida kinnitab tunnistaja A. Koha seletus selle kohta, et avarii toimumise päeval ei töötanud laeval lokaator ega laeva asukoha määraja, oli tegelikult kapten see, kes sai otsustada mittekorras seadmetega laeva merele viimata jätmise. Kapteni korraldused olid laevapere teistele liikmetele täitmiseks kohustuslikud.
16.Samuti on tõendamata asjaolu, et kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusega. Toimikule lisatud laevakaartide kohaselt oleks laev sattunud madalikule ka siis, kui oleks jätkatud kapteni poolt määratud kursil ja kostja ei oleks kursi muudatust teinud. Kuna kohus ei ole kostja suhtes algatatud kriminaalasja sisuliselt arutanud, ei ole kohus tuvastanud ka tema süüd.
17.Kostja vastuhagi nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks jättis maakohus rahuldamata, sest hagi esitati pärast seaduses ettenähtud aegumistähtaja möödumist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hageja palus kohtuotsuse tühistada tema hagi rahuldamata jätmise osas ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus jätnud alusetult tähelepanuta esitatud tõendid.
Esimese astme kohtu järeldus, et kuivlastilaeva Gertrud konstruktiivsest hukust tekkinud kahju suurus ei ole tõendatud, ei vasta tegelikkusele ega põhine kriminaal- ja tsiviilasjas esitatud tõenditel. Laevaomanik AS Triigi ja liisinguvõtja Baltic European Company määrasid 01.09.1995 sõlmitud üheaastases liisingulepingus kuivlastilaeva Gertrud hinnaks 600 000 krooni, mis moodustus lepingu p-s 10 toodud liisingutasu kogusummast 180 000 krooni ja lepingu p-s 4 (c) toodud laeva jääkväärtusest liisinguperioodi lõpuks 420 000 krooni. Liisinguperioodi esimese kvartali makse 45 000 krooni oli liisinguvõtja poolt tasutud. Seega oli laeva jääkväärtus huku ajal 555 000 krooni, mille hüvitamise nõudeõiguse AS Triigi loovutas 18.03.1998 hagejale 550 000 krooni eest. Kohus on lugenud tõendatuks, et hageja on nõude loovutamise eest lepingujärgse summa tasunud. See on tõendatud ka AS Triigi esindaja O. Tamme allkirja ning kohtumääruste ja kohtutäituri õiendiga.
20.Kriminaalasja materjalidega on tõsikindlalt tuvastatud kuivlastilaeva Gertrud konstruktiivne hukk ja dokumentaalsed tõendid selle kohta on esitatud ka käesolevas tsiviilasjas. Seega on tõendatud ka laevaomaniku varaline kahju laeva hukkumise tõttu. Asjaolu, et kriminaalasjas süüdistatavaid isikuid ei ole süüdi mõistetud ning kriminaalasja menetlus on lõpetatud seoses uue karistusseadustiku rakendamisega, ei tähenda, et laevaomanik ei ole kahju saanud või et kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega ei ole kahju tekkimist võimalik tuvastada.
21.Kohus ei ole põhjendanud, missuguse nõude peale laeva konstruktiivse hukuga põhjustatud kahju hüvitamise nõude võis AS Triigi 18.03.1998 nõude loovutamise lepinguga veel hagejale loovutada. Hageja on käesolevas asjas selgitanud, et laeva tulutuks päästmiseks kulutas liisinguvõtja Baltic European Company veel 517 000 krooni, kuid selle hüvitamist kostjalt nõutud ei ole.
22.Maakohus on esitatud ja uuritud tõenditest teinud õige järelduse, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud kostja tegude õigusvastasus, kuid asunud ebaõigele seisukohale, et kostja õigusvastase tegevuse tõttu laeva madalikule sattumine, so põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel ei ole tõendatud. Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga, mille kohaselt laev oleks sattunud madalikule ka siis, kui oleks jätkatud kapteni poolt määratud kursil ja kostja ei oleks kursi muudatust teinud. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest kandis kapten kell 10.00 kaardile kursi, mis viis Harilaiu madalale ohtlikult lähedale, so 1,1 meremiili kaugusele. Kuna taoline laev sõidab kiirusega 7-8 sõlme, siis avarii toimumise momendiks kell 14.20, oli mootorlaev Gertrud, arvates kapteni poolt kursi kaardile kandmisest, läbinud 30-34,6 meremiili. Kuna kapten puhkas, siis tulnuks ranniku lähenedes tüürimehel välja selgitada laeva tegelik asukoht merel, mis päevase aja ja selge ilma tõttu oli täiesti võimalik, sellest ette kanda kaptenile ja mitte ise määrata valet kurssi, mis viis madalikule.
23.Kohus on oma ebaõige arvamuse kujundanud kriminaalasjas tunnistajana ülekuulatud A. Koha ütluste põhjal, mille kohaselt avarii toimumise päeval ei töötanud laeval lokaator ega laeva asukoha määraja, mis otsekui välistaks tüürimehe vastutuse laeva juhtimisel. Isegi kui viidatud seadmed ei oleks töötanud − see asjaolu kuulub kohustuslikus korras sissekandmisele laeva logiraamatusse, kuid logiraamatusse seda kantud ei olnud −, oleks laeva asukoht siis tulnud määrata muul viisil, kas tuletuslikult läbitud logi ja logiraamatu andmete või peilungite abil nähtavatest maamärkidest jne. Kell 12.50 oli Kiipsaare päevamärk laeva kursil ja ainuüksi selle märgi järgi oli võimalik määrata laeva asukoht selliselt, et madalikku saanuks vältida.
24.Johtuvalt eelpooltoodust on üheselt tõendatud, et mootorlaeva Gertrud äärmise ametialase lohakusega juhtinud tüürimees O. Lanberg põhjustas oma õigusvastase käitumisega laeva sõitmise madalikule ja laeva huku ning seega on ta ka süüdi kahju
tekitamises TsK § 448 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata (vähemalt resolutsiooni osas). Menetluse edasine käik
26.Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2006 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 13.03.2006 otsus põhjendavas osas Tarmo Ratase hagis ja hagi jäeti rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus jättis kohtuotsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas muutmata. Riigikohtu 11.04.2007 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2006 otsus osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata T. Ratase hagi O. Lanbergi vastu 550 000 krooni saamiseks ja osas, millega ringkonnakohus jagas kohtukulud, ning asi saadeti tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
27.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollis ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles see saadeti Riigikohtu poolt uueks läbivaatamiseks, so Tarmo Ratase hagis Oleg Lanbergi vastu 550 000 krooni saamiseks ja kohtukulude jaotamises.
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil menetlusosalised ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks saadetud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldab Tarmo Ratase hagi osaliselt.
29.Hageja nõuab kostjalt laevaavariiga tekitatud kahju eest hüvitist 550 000 krooni, tuginedes 18. märtsi 1998. a nõude loovutamise lepingule, mille alusel ta omandas laevaomanikult laevahukust tulenenud nõude kostja vastu. Vaidluse all ei ole enam nõude loovutamise lepingu kehtivus, selles osas on kohtuotsus jõustunud.
30.Nõude loovutamise lepingu sõnastusest võib järeldada, et laevaomanik loovutas hagejale kõik kahjuhüvitisnõuded, mis tal olid tekkinud laevahuku tõttu liisinguvõtja ja muude isikute vastu. Seega tuleb esmalt teha kindlaks nõude loovutamise ulatus. Ringkonnakohus leiab, et see on tõendatud laevahuku kohta koostatud kriminaalasja toimikusse esitatud laevaomaniku juhatuse liikme 16. 04.1998 teatisega (kriminaalasja toimiku III kd, tl 78), milles ta kinnitab laevahukust tulenevate nõuete loovutamist (kaasaarvatud Saare Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagist tulenev nõue kapteni ja tüürimehe vastu), kusjuures laeva omanik AS Triigi on tunnistatud tsiviilhagejaks 600 000 krooni suuruse varalise kahju osas (kriminaalasja I kd tl 135), samuti 14. 06.2005 laevaomaniku juhatuse liikme poolt hagejale kui liisinguvõtjale antud õiendiga (tsiviilasja toimiku I kd, tl 87), mille järgi on kogu loovutatud nõue 550 000 krooni laevahukuga tekitatud kahju ja liisinguvõtja on selle summa laevaomanikule täielikult tasunud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul hagejale loovutatud 550 000 krooni suurune laevahukuga tekitatud kahju hüvitamise nõue.
31.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale laeva hukkumisega tekitatud kahju ja kui suures ulatuses.
32.TsK § 448 kohaselt on kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalusteks kahju esinemine kannatanul, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kahju all tuleb mõista muu hulgas ka vara kaotsiminekut.
33.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja tegevus oli õigusvastane. Tema õigusvastane tegu seisnes selles, et ta rikkus 22.01.1996 laeva ekspluateerimise eeskirju ja ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi vahitüürimehena, mis on sätestatud vahitüürimehe juhendi p-des 1.3.5 ja 1.3.6, samuti rahvusvahelise meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni eeskirjade § II/1 p-des 6b ja c, 7a, 8a, 11b ja 24c sätteid sellega, et ta ei kontrollinud laeva vastuvõtmisel ja vahis oleku ajal navigatsiooniseadmete korrasolekut, ei teinud vahti asudes kindlaks laeva tegelikku asukohta, ei kandnud kaptenile ette ohtlikku tsooni sisenemisest, tegi omavolilise kursi muutuse ega teostanud nõuetekohast visuaalset vaatlust.
34.Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldustega, nagu ei oleks hageja tõendanud kahju suurust, põhjuslikku seost tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel ning O. Lanbergi süüd kahju tekitamises. Iseenesest on õige, et kahju suuruse ja põhjusliku seose tõendamise kohustus on hagejal. Süü puudumist peab aga tõendama kahjutekitanu, mitte kannatanu, nagu leidis ekslikult maakohus, kuna TsK § 448 järgi kahju tekitanud isiku süüd eeldatakse.
35.Kuigi ringkonnakohus tuvastas (käesoleva otsuse p 30), et hagejale loovutati 550 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue, ei tulene nõude loovutamise lepingust iseenesest kostja kohustust hüvitada hagejale viimase poolt laevaomanikule tasutud rahasummat, sest TsK § 219 järgi on võlgnikul õigus esitada uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu. Ringkonnakohus leiab, et laevaomanikul laeva hukkumise tagajärjel tekkinud varalise kahju olemasolu on tõendatud, kuid hagetust väiksemas suuruses. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, nagu oleks laevaomanik AS Triigi ja liisinguvõtja Baltic European Company määranud 01.09.1995 sõlmitud üheaastases liisingulepingus kuivlastilaeva Gertrud hinnaks 600 000 krooni, mis moodustas lepingu p-s 10 toodud liisingutasu kogusummast 180 000 krooni (12 kuud x 15 000 krooni) ja lepingu p-s 4c märgitud 420 000 krooni suurusest laeva jääkväärtusest ning kuna 45 000 krooni oli laevahuku ajaks tasutud, oli laeva jääväärtus selle huku ajal 550 000 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kahju suuruse hindamisel aluseks võtta lepingu p-s 4c märgitud laeva maksumus 420 000 krooni (kriminaalasja toimiku II kd lk 4), mis on eeldatavalt laeva tegelik väärtus ja mille kostja peab hagejale hüvitama. Nimetatud summale liisingumaksete juurdeliitmine laeva tegeliku maksumuse määramisel ei ole millegagi põhjendatud. Ei ole usutav, et laeva üheaastase kasutamisega langeks selle tegelik väärtus 180 000 krooni, so ligi 1/3 võrra. Hageja ei ole sellist väärtuse langust põhjendanud ega tõendanud. Kostja ei ole samas tõendanud, et laeva jääkväärtus oleks olnud liisingulepingus märgitust väiksem. Kuna laev hukkus, on laeva jääkväärtus kahju tegelik suurus, sest laevaomanik jäi sellise maksumusega varast ilma. Asjaolu,
et kriminaalasja menetlus lõpetati, ei tähenda, et laevaomanikule tekkinud varalise kahju suurust ei saanud maakohus hinnata.
36.Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel. Tuvastanud kostja õigusvastase käitumise, mille kohaselt kostja ei määranud kõiki tema käsutuses olnud vahendeid kasutades laeva tegelikku asukohta, ei täpsustanud laeva kurssi, ei teatanud kaptenile rannikualale lähenemisest, on maakohtu järeldus, nagu puuduks tõendid, et just kostja õigusvastane tegevus põhjustas laeva sattumise madalikule, ilmselges vastuolus kohtu poolt tuvastatuga. Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud kostja tegude tagajärjel sattus tema juhitud laev madalikule ja hukkus, mis tõi endaga kaasa rahalise kahju tekkimise laeva omanikule. Eelmärgitud asjaolud on tõendatud kriminaal- ja tsiviilasjas esitatud laevahuku materjaliga, sh Eesti Veeteede Ameti 18.03.1996 käskkirjas nr 49 (kriminaalasja toimiku I kd lk 19), laevaavarii arvestuskaardil (sama toimiku lk 24) ja Veeteede Ameti juurdluskokkuvõttes märgituga (sama toimiku lk 2529). Kostja käitumine oli ringkonnakohtu hinnangul hooletu. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et laev oleks sattunud madalikule ka siis, kui kostja ei oleks kursi muudatust teinud ja jätkanud kapteni määratud kursil. Täitnuks kostja oma kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks laev madalikule sattunud, sest laeva vahi ülevõtmine kaptenilt toimus 22.01.1996 kell 10.00, laeva madalikule sõit alles kell 14.20. Seega oli kostjal piisavalt aega laeva asukoha kindlaksmääramiseks ja õigel ajal õige kursimuutuse tegemiseks.
37.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole oma süü puudumist laeva madalikule sõitmises, laevahuku põhjustamises ja laevaomanikul kahju tekkimises tõendanud. Asjaolu, et teda kuriteoasjas süüdi ei mõistetud, ei tähenda iseenesest tema süü puudumist kahju tekitamises. Kriminaalasjas nr 1-8/98 lõpetati menetlus seoses kostja tegevuse dekriminaliseerimisega karistusseadustiku kehtimahakkamisel (tsiviilasja toimiku II kd lk 20-23). Kui ka laeva lokaator ja laeva asukohamääraja ei oleks töötanud, millest kirjutas oma seletuskirjas Saaremaa Sadamate kaptenile madrus A. Koha (kriminaalasja toimiku I kd lk 60), ei vabasta see kostjat vastutusest, sest laeva asukoht tulnuks sellisel juhul määrata muul viisil, kas tuletuslikult läbitud logi ja logiraamatu andmete või maamärkide järgi. Kriminaal- ja tsiviilasjas kogutud materjali järgi oli ilm õnnetuse toimumise päeval selge, mistõttu oleks seda olnud võimalik teha. Oma väite kinnituseks, nagu oleks laevahuku põhjuseks olnud ebaõige päästetegevus, ei ole kostja tõendeid esitanud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja juhtis laeva madalikule sõitmise ajal. Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et ta juhtunu eest ei vastuta, kuna ta viibis väidetavalt laeval endise laevapere liikmena.
38.Ringkonnakohus märgib, et kostja kui liisinguvõtja töötaja vastutus võis olla liisinguvõtja kui tööandja ees piiratud TööK §-dega 126 - 128. See aga ei mõjuta laevaomaniku kui kannatanu ja kostja kui kahju võimaliku tekitaja vahelist õigussuhet, nagu kostja ekslikult leiab. Töötaja vastutas TsK § 448 järgi ka oma tööülesannete täitmisel kolmandatele isikutele õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju eest. Sellisel juhul vastutas tema tööandja sama kahju eest TsK § 449 järgi. Töötaja ja tööandja vastutus sama kahju eest oli TsK §-de 187 - 189 järgi solidaarne. TööK § 126 -128 saab kohaldada töötaja ja tööandja solidaarkohustise jagamisel juhul, kui kumbki neist esitab pärast kahju hüvitamist teise vastu tagasinõude TsK § 188 lg 5 alusel.
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise ja uue otsusega T. Ratase hagi osalise rahuldamise tõttu muudab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses märgitud kohtukulude jaotust. Kuna hagi jääb 23,6% ulatuses rahuldamata, peab hageja hüvitama kostjale 7380 krooni suurusest õigusabikulust võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga 1742 krooni. Hageja Tarmo Ratas ei taotlenud kohtukulude hüvitamist esimese astme kohtus ega apellatsioonimenetluses.
T. Kollom
M.Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.