Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

lk 2 otsestesse laevajuhtimise kohustustesse ja ei määranud ega täpsustanud piisavalt laeva asukohta, anti kostja O.L. ja laeva kapten B.M. kohtu alla. Laeva kaptenit süüdistati selles, et tema , asudes 15. 12. 1995.a. tööle kuivlastilaeva Gertrud kaptenina Kuivastu sadamas rikkus veetranspordi töötajana transpordivahendi ekspluateerimise eeskirju: Kaubandusliku meresõidukoodeksi § 62 ja Rahvusvahelise meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse alaste rahvusvahelise konventsiooni eeskirjade § II/1 p. 2 6B sätteid. Rikkumine seisnes selles, et asudes laeva kaptenina laevale, määras ta laevale vale kursi, olles vahis, ei teinud kindlaks laeva tegelikku asukohta, ei teinud vajalikke mõõtmisi ja arvestusi, peale avariid ei teavitanud sellest laeva omanikku ja Veeteede Ametit, mille tagajärjeks oli laeva hukk ning millega tekitati laeva omanikule materiaalset kahju 550 000 krooni suuruses summas ja laeva liisinguvõtjale 517 000 krooni suuruses summas. Laeva tüürimees O.L. oli kohtu alla antud selles, et tema, asudes 15. 12. 1995.a tööle kuivlastilaeva Gertrud vanemtüürimehena, ei täitnud oma kohustusi vahitüürimehena, rikkudes veetranspordi töötajana Laeva ekspluateerimise eeskirju- ja ei täitnud vahitüürimehe kohustusi, mis on sätestatud vahitüürimehe juhendis p. 1.3.5 ja 1.3.6 all ning Rahvusvaheliste meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse alase rahvusvahelise konventsiooni eeskirjade § II/1 p. 6 b,c, 7a, 8a, 11b ja 24c sätteid. Rikkumine seisnes selles, et vahis oleku ajal ei kontrollinud tüürimees navigatsiooniseadmete korrasolekut, asudes vahti, ei teinud kindlaks laeva tegelikku asukohta, ei kandnud kaptenile ette ohtlikku tsooni sisenemisest, tegi omavoliliselt kursi muutuse ja ei teostanud nõuetekohast visuaalset vaatlust. Kapteni ja tüürimehe tegevus kvalifitseeriti KrK § 83 lg. 1 järgi.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

lk 3

Hageja taotles tekitatud kahju väljamõistmist kostjatelt solidaarselt ja kohtukulude väljamõistmist kostjatelt. Hagi täienduses /t.l. 112/ kohaselt on hageja 18. märtsi 1998.a. nõude loovutamise lepingu järgselt tasunud AS Triigi esindajale Otto Tammele 550 000 krooni. Hageja leiab, et laevahuku põhjustas kostja O.L.i käitumine, kes , võttes 22. jaanuaril 1995.a. kella 10 00 paiku vastu vahi kapteni vanemabina laeva ülesõidul, ei tuvastanud laeva tegelikku asukohta, Saaremaa Läänerannikule lähenedes , kella 13. 30 paiku tegi kapteni poolt määratud kurssi muutuse , millest jättis ette kandmata laeva kapten B.M.ile. Edasisel navigatsioonil ei teostanud ta visuaalset vaatlust, ega määranud laeva tegelikku asukohta, mille tagajärjel laev kell 14. 20 sõitis saaremaa läänerannikul Harilaiu madalikule koordinaatides 58 31`,0 N du 21,47`,8 E. Seoses laeva madalikule sattumisega muutus laev sõidukõlbmatuks ja hukkus. Kostja O.L.i poolt ettevaatamatu, hooletuse vormis, käitumise tagajärjel, sattus tema poolt juhitav laev madalikule ja hukkus, tuues kaasa suure rahalise kahju laeva omanikule. Hageja täiendas hagi õiguslikku alust TsK § 448, jättes kohtu otsustada, kas kohaldada üht või teist sätet.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Hageja vastuhagi ei tunnista /t.l. 129/. Hagejana saab kohtusse pöörduda vaid isik, kelle tsiviilõigusi on rikutud. Kuna vastuhagis hageja ei ole vaidlustatud tehingu pooleks, siis ei tekita, muuda ega lõpeta nõude loovutamise leping tema tsiviilõigusi ega kohustusi. Pooled ei ole vaidlustatud tehingut vaidlustanud, mistõttu esitatud vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi sel põhjusel. Sellise seisukoha võttis Riigikohus oma otsuses nr. 32-1-72-00. Kui kolmandate isikute vahel sõlmitud tehing rikub kellegi õigusi või huvisid, siis peab kolmas isik seda tõendama. O.L. ei ole tõendanud kuidas rikub AS Triigi ja T.R.e vahel sõlmitud nõude loovutamise leping tema õigusi ja seetõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata (vt. Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-161-04). Vastuhagis hageja nõue on aegunud. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 9 lg. 2 järgi arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates

lk 4 lepingu järgi lasus T.R.el kohustus tasuda AS-le Triigi 550 000 krooni, mida ta ka tegi. Seega on tegemist reaalse lepinguga, mille järgi pooled said reaalseid õigusi ja kohustusi. Seega ei ole tegemist näiliku tehinguga ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata kui aegunud ja sisutu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja O.L. oma kirjalikus vastuses /t.l. 28/ vaidles hagile vastu, sest just hageja sundis tehniliselt mittekorras laeva väljuma merele, rikkudes Rahvusvahelise konventsiooni SOLAS ja selle 1978.a. lisas toodud nõudeid. Seetõttu peaks ta ise ka kahju kandma. Kostja leiab, et ei ole materiaalselt vastutav isik, vaid vastutus peaks jääma kaptenile. Kostja leiab, et kahju hulka ei saa arvata seadmete väärtust, mis laevalt maha monteeriti ja teadmata kohta ära viidi. Samuti ei olnud laeva kerel esialgu leket. Laev hakkas lekkima alles kolmandal päeval peale madalikule jäämist, ilmselt päästjate oskamatu tegevuse tulemusena, millega lõhuti ära nr. 2 trümm ja vesi pääses sisse. Ka peaks silmas pidama, et tegemist oli rannikuvetes kasutamiseks mõeldud, 1947.a. ehitatud alusega, mis ehitati ümber 1958. aastal, maksumus 300 000 krooni. Alust kasutati avamere vedudeks ebaseaduslikult. Kostja on veendunud, et õige tegutsemisega oleks olnud võimalik laeva päästa. Kuna tegelikult oli laevahuku põhjuseks just ebaõige päästetegevus, ei pea kostja end tekkinud kahju eest vastutavaks. Kostja on seisukohal, et tema süü laevahukus t ei ole kohtu poolt tuvastatud ja teda ei ole selles süüdi mõistetud, mistõttu hageja viited kriminaalasjas tuvastatud süüle tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ei ole näidanud, millisest konkreetsest faktilisest asjaolust, dokumendist või seadusandliku akti sättest tuleneb kuivlastilaeva Gertrud vanemtüürimehe, käesolevasse protsessi kostjana kaasatud O.L.i materiaalne vastutus eelosundatud konstruktiivse laevahuku tagajärjel tekkinud kahju eest ja kelle ees kostjana kaasatud O.L. peaks seoses laevahukust tuleneva kahjuga esialgset vastutust kandma. Hagiavalduse täienduses on hageja hagi õigusliku alusena näidanud TsK § 458 või 448. Neist TsK § 458 käsitleb suurema ohu allika poolt tekitatud kahju hüvitamist. Sättest ei nähtu kostja seos mistahes suurema ohu allikaga või tema vastutus laeva kui suurema ohu allika hukkumisel tekkinud kahju eest. Samuti ei nähtu antud seadusesättest laevapere liikme vastutust laeva hukkumisega selle omanikule tekkinud kahju eest. Seega ei ole TsK § 458 iseseisvalt käsitletav hagi nõude alusena. Eelosundatud haldusala reguleerib Kaubandusliku meresõidu koodeks, mis jõustus oma põhiosas 01. 03. 1992.a. ning osaliselt 01. 01. 1996. Samuti Kaubandusliku meresõidu koodeks, milline jõustus küll 01. 10. 2002, kuid millisesse kanti üle oluline osa selle seaduse jõustumisega kehtetuks tunnistatud Kaubandusliku meresõidu koodeksi sätetest. Kostja on veendunud, et vastutus laeva kui suurema ohu allika valdamise eest lasub laeva kaptenil ning teised laevapere liikmed on kohustatud alluma laeva kapteni korraldustele ning käskudele. Ka eelosundatud seadusest ei nähtu laeva vanemtüürimehe kui kapteni abi ainuisikulist või personaalset vastutust laeva ebaõigest käitamisest või juhtimisest tuleneva kahju eest. Sama asjaolu tuleneb ka Baltic European Company kui tööandja ja O.L.i kui töötaja vahel sõlmitud töölepingust, millise sätetest tulenevalt asus O.L. ajavahemikuks 15. 12. 1995

lk 5 kuni 15. 01. 1996 tööle m/v Gertrud kapteni I abina, alludes täielikult laeva kaptenile B.M.ile.

KOSTJA VASTUHAGI NÕUE JA PÕHJENDUSED

lk 6 Vastavalt esitatud vastuhagile /t.l. 120/ taotleb kostja 18. märtsi 1998.a. nõude loovutamise lepingu tühisuse tunnustamist. Hageja nõude kohaselt omandas ta 18. märtsi 1998.a. nõude loovutamise lepinguga laeva konstruktiivsest hukust tulenenud nõude summas 550 000 krooni, ning loeb esitatud hagi õiguslikuks aluseks kolmanda isikuna omandatud nõudeõigust kostjate kui suurema ohuallika valdajate poolt süütegeliku käitumisega laeva omanikule tekitatud suure varalise kahju hüvitamiseks. See tähendab, et hagi aluseks on eelnimetatud leping ja lepingu alusel asjasse mittepuutuva kolmanda isiku poolt omandatud nõudeõigus mootorlaeva Gertrud kapteni ja tüürimehe vastu. Nagu nähtub 18. märtsi 1998.a. nõude loovutamise lepingust, oli lepingu objektiks AS Triigi ja Baltic European Company nimel T.R.e poolt sõlmitud liisinglepingust mootorlaeva Gertrud ja laeva konstruktiivsest hukust tulenevate AS Triigi nõuete loovutamine T.R.ele. Lepingu p. 3.3 kohaselt AS Triigi tagab ja kinnitab, et käesoleva Lepingu jõustumise järel ei esita AS Triigi mingeid käesoleva Lepingu p.-s 1.1 loetletud dokumentidest ja sündmustest tulenevaid nõudeid ega pretensioone T.R.e vastu viimase poolt käesoleva lepingu korrektsel täitmisel. Sama lepingu p. 5.1. kohaselt „AS Triigi kohustub kolme päeva jooksul, pärast T.R.e poolt esimese järelmaksu osa tasumist ning mootorlaeva Gertrud päästetud varustuse nimekirja esitamist AS Triigi esindajale tingimusteta loobuma kõikidest hagidest ja kaebustest T.R.e vastu kõikides kohtuinstantsides, vahekohtutes ja ametiasutustes. P. 5.2. kohaselt, viimases punktis nimetatud AS T riigi kohustus lõpeb automaatselt T.R.e poolt maksegraafikus toodud järelmaksete maksetähtaja esmakordse rikkumisega. Vastuhagis hageja on veendunud, et tegelikult vabanes T.R. eelnimetatud nõude loovutamise lepinguga mingitest enda kohustustest AS Triigi ees. Nõude loovutamise lepingu aluseks on AS Triigi ja Baltic European Company vaheline liisingleping. Kuna Baltic European Companyl'l tekkisid raskused 01. 09. 1995.a. sõlmitud liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmisel, taotles AS Triigi 09. 02. 1996.a. Saare Maakohtult liisinglepingust tuleneva võlgnevuse katteks muu hulgas T.R.ele kuuluva elamu ja sõiduautode arestimist sissenõude tagamiseks. Sellest järeldub, et T.R.’el oli nõude loovutaja AS Triigi ees AS Triigi ja Baltic European Company nimel T.R.e vahel sõlmitud liisinglepingust mootorlaeva Gertrud ja mootorlaeva Gertrud konstruktiivsest hukust tulenevad liisinguvõtjal lasuvad materiaalsed kohustused. Vastuhagis hageja on veendunud ̧ et 18. märtsi 1998.a. nõude loovutamise lepinguga ei omandanud T.R. AS Triigilt viimase nõudeõigust kolmandate isikute suhtes mootorlaeva Gertrud konstruktiivsest hukust tulenevate kahjude hüvitamiseks, vaid vabanes oma 01.

lk 7 tähenduses, vaid T.R.e kohustuste AS Triigi ees täitmise kokkulepe. Seega on 18. 03. 1998.a. nõude loovutamise leping oma olemuselt T.R.ele kui väidetavale nõude omandajale kolmandate isikute suhtes põhjendamatult ja vastuolus kehtiva seadusandluse sätetega fiktiivset nõudeõigust loov näilik tehing Tsiviilseaduse Üldosaseaduse § 89 mõttes ja sellest tulenevalt taotleb kostja kohtul tunnustada selle tehingu tühisust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, leidis, et T.R.’e hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: TsK § 458 järgi organisatsioonid ja kodanikud, kelle tegevus on seotud suurema ohuga lähikonnale (transpordiorganisatsioonid, tööstusettevõtted, ehitised, autovaldajad jt.) on kohustatud hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Suurema ohu allika poolt kahju tekitamise puhul esinevad vastutajatena selle allika valdajad s.o. organisatsioon või isik, kes tegelikult kasutab suurema ohu allikat nii neile kuuluva omandiõiguse või operatiivse haldamisõiguse või muudel alustel (rendileping, üürileping, volikiri, ajutine kasutusõigus). Siia hulka ei saa arvata isikut, kes juhib suurema ohu allikat töösuhte tõttu selle valdajaga (autojuht, masinist, tööpinkidel töötaja). Kuna kostja juhtis kuivlastilaeva Gertrud just seoses töösuhtega seda laeva liisinud Baltic European Company’ga, mis on tõendatud töölepinguga /kriminaalasja 1-8 I kd. lk.46/, ei saa nimetatud õigusliku aluse kohaldamine käesolevas vaidluses olla põhjendatud, sest kostjat ei saa käsitleda suurema ohu allika valdajana. TsK § 448 järgi kodaniku isiksusele või varale, sammuti organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Selleks, et tekiks kohustus kahju hüvitada peavad olema täidetud konkreetsed tingimused ja nendeks on 1) kahju olemasolu kannatanul, 2) põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo (tegevuse või tegevusetuse) vahel, 3) kahjutekitanu teo õigusvastasus, 4) kahjutekitanu süü. Kahju all mõistetakse seadusega kaitstavate hüvede hävimist või vähenemist, mida on võimalik ümber hinnata ja hüvitada rahas. Hageja on oma nõude alusena toonud 18. märtsil 1998.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingu /t.l. 6/, millega mootorlaeva omanik AS Triigi väidetavalt loovutas hageja T.R.ele mootorlaeva Gertrud konstruktiivsest hukust tulenevad nõuded s.h. nõuded süüdlaste , laeva kapteni B.M.i ja tüürimehe O.L.i vastu. On õige, et kuivlastilaeva Gertrud omanikuks vastavalt omandiõigust tõendavatele dokumentidele oli AS Triigi ( Pärna 42, Kuressaare, registri kood 45000182, kustutatud ettevõtteregistrist peale 01. 09. 1997 seoses sundlõpetamisega, ilma õigusjärgluseta). Omandiõigust tõendab omandiõiguse tunnistus /t.l.14/

lk 8 liisinguvõtja maksma laeva omanikule lepingutasu 15 000 krooni kuus. Maksmine pidi toimuma kolme kuu tasu kaupa ja liisinguvõtja võttis endale kohustuse iga maksmisega viivitatud päeva eest maksta laevaomanikule viivist 0,5 % maksmata summalt. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 22. jaanuaril 1996.a. kella 14.20 paiku liisingulepingu ese, kuivlastilaev Gertrud, sõitis Saaremaa Läänerannikul Harilaiu madalikule ja kuna laeva ei õnnestunud madalikult lahti võtta, leidis aset konstruktiivne laevahukk. Vaatamata sellele, et hageja väitel on nõude loovutamise lepingus märgitud loovutatud nõude suurus laeva omanikule kostjate poolt tekitatud kahju suurus, mille nõudeõigus loovutati hagejale ja mille suurus on tõendatud kriminaalasja materjalidega, mille arutamise käigus kohus tuvastas kahju suuruse, ei saa kohus sellega nõustuda. Vastupidiselt hageja seisukohale, kuna kohus ei ole kriminaalasja sisulise arutamiseni jõudnud, ei ole kohus kriminaalasja raames tuvastanud ka kahju olemasolu laeva omanikul. Tsiviilhageja nõude suurust tõendab kriminaalasja toimikus vaid AS Triigi tsiviilhagejaks tunnistamise määrus /I kd lk. 135/ , milles laevaavariiga hagejale tekitatud kahju suuruseks on märgitud 600 000 krooni. Sama summa on AS Triigile tekitatud kahjuna kirjas ka süüdistuskokkuvõttes /kr.asja toim.kd.III lk.7/ ja kriminaalasja lõpetamise määruses/t.l.21/. Millest tulenevalt selline summa kirja pandi, jääb selgusetuks.

lk 9 Kuna hagi aluseks toodud loovutamise lepingu kohaselt loovutas laeva omanik hagejale liisinglepingust ja laeva konstruktiivsest hukust tulenevad nõuded, ei saa lugeda üheselt tõendatuks asjaolu, et loovutatud ja hageja poolt makstud 550 000 kroonine nõue oli vaid laevahukuga tekitatud kahju, kui see seda üldse oli. Kohus nõustub siinkohal kostja esindaja väitega, et nõude loovutamise lepinguga võidi loovutada ka laeva omaniku nõue liisinguvõtja Baltic European Company vastu. Seda põhjusel, et lepingu kehtivuse ajal oli liisinguvõtjal raskusi lepingutasu maksmisega. Nagu selgub kriminaalasja materjalidest on AS Triigi 03. jaanuaril 1996.a. teatanud liisinguvõtjale lepingujärgse tasu võlgnevusest /kr.asja toim.I kd. lk 11/ summas 45 000 krooni, mille maksetähtaeg oli 15. september 1995 ja millele lisandub viivis 225 krooni päevas. 10. aprilliks 1996 on lepingujärgse tasu võlg olnud 90 000 krooni, viivise võlg 32 175.- krooni /sama toimik lk. 12/. Septembris 1996.a. on AS Triigi teinud Saare Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, väitega, et liisinglepingust tulenev võlg on 700 000 krooni /kr. asja toim I kd. lk. 13/. See tähendab, et tegelikult ei ole hageja tõendanud milline oli laevaomanikule seoses laevahukuga tekitatud kahju suurus, mille omanik loovutamislepinguga hagejale loovutas ja et loovutatud summa ei sisalda ka omaniku nõuet liisinguvõtja vastu lepingutasu saamiseks, mille maksmisega liisinguvõtjal oli kogu lepingu kehtivuse ajal raskusi (tegelikult võib öelda, et liisinguvõtja lepinguga ette nähtud lepingutasu ei maksnud). Puudub igasugune tõenduslik materjal selle kohta milline oli tekitatud kahju suurus ja milles see seisnes. Kui võtta tekkinud kahju suuruseks laeva hind, siis liisingulepingu p. 4 c) järgi määrati lepingu sõlmimise hetkel laeva väärtuseks 420 000 , millega liisinguvõtjal oli peale liisingulepingu lõppemist õigus laev ära osta. Kas sellest tuleks maha arvata laevalt ära toodud ja omanikule üle antud varustus ja kui suureks hindas omanik laeva väärtuse peale avariid võib ainult oletada. Seda enam küsitav on kahju võimalik suurus summas 550 000 krooni. Õigusvastaste tegude all mõistetakse kahjutekitanu sellist käitumist, millega rikuti seaduses sätestatud käitumisnorme. Tegevusetuse puhul peab isikul lasuma seadusega pandud kohustus teha tegusid. Ainult nende kohustuste mittetäitmine (tegevusetus) on õigusevastane. Juurdluskokkuvõttes /t.l. 10/ on märgitud, et kapten B.M. on rikkunud Eesti kaubandusliku Meresõidu koodeksi § 62 ja ei rakendanud vajalikke meetmeid laeva sõiduohutuse tagamiseks. Tüürimehe tegevuse seadusevastasust selliselt konkretiseeritud ei ole. On vaid märgitud, et ta ei hoiatanud kaptenit Saaremaa rannikule lähenemisel, muutis iseseisvalt kurssi, teadmata laeva tegelikku asukohta, kuna ei teostanud vajalikku visuaalset vaatlust. Määramata on milliste seadusenormide või eeskirjade rikkumise tüürimees toime pani. Õiendi kohaselt avarii asjaolude kohta /t.l 9/ on mõlemad, nii kapten, kui tüürimees rikkunud Kaubandusliku meresõidu koodeksi § 52 ja oma suhtumisega töökohustustesse põhjustasid laeva Gertrud sattumise madalikule. Tegelikult kehtestas sel ajal kehtinud Kaubandusliku meresõidu koodeksi § 52 laevapere koosseisu kuid ei sätesta mingeidki tegevusreegleid, vastupidiselt sama koodeksi § 62, mis kehtestab kapteni põhikohustused laevas.

lk 10 Lisaks sellele on kostja väidetavalt jätnud täitmata Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga laevajuhtidele kehtestatud kohustuslikke nõudeid (International Convension On Training and Certifikatsion Of Seafarers 1978, millega Eesti ühines 29. 11. 1995.a.) II/1 ptk Reeglid 2,6(b), 7(a) 8(a)(iii) ja 8(b). Kuna kohus ei ole kostja suhtes algatatud kriminaalasja sisuliselt arutanud, ei ole kohus tuvastanud ka tema süüd. Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidega tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus. Rikkudes eelnimetatud rahvusvahelise konventsiooni sätteid ei määranud ta, kõiki tema käsutuses olnud vahendeid kasutades ära laeva tegelikku asukohta ja ei täpsustanud kurssi. Lisaks sellele ei teatanud ta kaptenile lähenemisest rannikualale. Samas ei ole asjas esitatud materjalidega tõendatud, et just kostja õigusvastane tegevus põhjustas laeva sattumise madalikule. Nagu selgub kriminaalasja materjalidest oli juba kapten B.M.i määratud kurss vale ja suunaga madalikule liiga lähedale. Kuna laeva lokaatori ja asukoha määraja töö oli ebastabiilne , mida kinnitab tunnistaja A. K. seletus selle kohta, et avarii toimumise päeval ei töötanud laeval lokaator ega laeva asukoha määraja /Kr. asja toim kd. I lk.22/, oli tegelikult kapten see kes sai otsustada mittekorras seadmetega laeva merele viimata jätmise, vaatamata laeva valdaja, liisinguvõtja, esindaja nõudele lahkuda Helsingborgi sadamast ja viia laev Veere sadamasse. Kapteni korraldused olid laevapere teistele liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hageja nõude rahuldamine ei ole võimalik. Tõendamata on nõude loovutamise lepinguga loovutatud kahju nõude suurus, samuti asjaolu, et kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusega. Viimase juures peab kohus silmas asjaolu, et toimikule lisatud laevakaartide kohaselt oleks laev sattunud madalikule ka siis, kui oleks jätkatud kapteni poolt määratud kursil ja kostja ei oleks kursi muudatust teinud. Kohus ei ole kriminaalasja sisuliselt arutanud ja ei ole tuvastanud omanikule tekitatud kahju suurust, kahju põhjustajat ega kostja süüd. Veel enam- kriminaalasja menetluses ei ole tsiviilhagejad AS Triigi, hiljem T.R., kohtule tsiviilhagi ega kahju nõuet tõendavaid materjale esitanud, mistõttu hageja väited kahju suuruse ja selle väidetava loovutamise kohta 18. 03. 1998.a. nõude loovutamise lepinguga on jäänud paljasõnaliseks. Ka ei saa kohus pidada usaldusväärseks O. T. õiendit selle kohta, et loovutatud 550 000 nõue oli laevahukuga tekitatud kahju, sest O. T. laeva omanikfirma esindajana ei ole tõendanud kahju olemasolu ega suurust. Kostja vastuhagi nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks jätab kohus rahuldamata põhjusel, et hagi esitati peale seaduses ettenähtud aegumistähtaja möödumist.

lk 11 peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud tähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna kostja poolt vaidlustatud nõude loovutamise leping sõlmiti 1998.a. ja oli kostjale teada juba kriminaalasja materjalidest, tuleb selle vaidlustamiseks esitatava hagi aegumistähtaega arvestada 01. juulist 2002, kolmeaastane tähtaeg möödus 01. juulil 2005. Kostja (vastuhagis hageja) ei ole tähtaja ennistamist taotlenud. TsMS § 386 lg. 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise abinõu, kui hagi jääb rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus 13. detsembri 2004.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise abunõu, milleks oli kostjate B.M.i ja O.L.’i kinnisvarale võõrandamise keelumärke panemine ja vallasvara arest hagi hinda arvestades.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.