2-05-13330
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-13330
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu 15 923,45 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: xxx (registrikood xxx asukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: Raimond Kesa (OÜ Reeborn; asukoht Tartu mnt 18, Tallinn 10117) Kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx 10615; xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-05-13330 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Menetluse käik 30.06.2005.a esitas xxx kohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 7798,07 krooni, intressi 125,38 krooni ja viivise 8000 krooni saamiseks. Kohus saatis kostjale kirjaliku vastuse nõude koos hagimaterjalide ja 17.04.2006.a määrusega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid toimetati kostjale politseiasutuse vahendusel 18.05.2007.a isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 191 lg 1 alusel loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 207 lg-st 1 tulenevalt vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Menetluskulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1400 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 796 krooni. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1400 krooni ning õigusabikulud 796 krooni, s.o 5% hagi rahuldatud osast. Hageja on tasunud 26.02.2007.a kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest riigilõivu 100 krooni. Kohus selgitab, et kuna kohtul ei olnud vajalik kostjale
2-05-13330 menetlusdokumente avalikult kätte toimetada, on hagejal õigus esitada avaldus menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.