Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

juba ammu alalist töökohta ja vastavalt sellele ka rahalisi sissetulekuid. Kostja soovib asja lahendada kompromissiga. 08.06.2006 esitas hageja täiendavad tõendid ning teatab, et on nõus pidama kostjaga läbirääkimisi kompromisslepingu sõlmimiseks, kuid paraku ei ole hagejal võimalik saada kostjaga kontakti, sest kostja ei ole oma vastuses avaldanud oma kontakttelefoni numbrit ja avalikus informatsioonis ei ole samuti võimalik kostja numbrit tuvastada. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et on piisavalt hagiavalduses toodut tõendanud ning et hagiavaldus on esitatud õigetel alustel. Juhul kui kostja ei näita peale hageja vastuse saamist üles huvi kompromisslepingu sõlmimiseks, palub hageja kohtul hagiavaldus täies ulatuses rahuldada ning mõista kostjalt välja põhivõlgnevus ja viivised. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus saatis hageja vastuse koos tõenditega kostjale seisukoha andmiseks. Kostja ei ole hageja vastuse ega kompromissi sõlmimise võimalikkuse osas kohtule oma seisukohta esitanud. 30.04.2007 määrusega on kohus määranud menetleda asja lihtmenetluses ning andnud pooltele tähtaja asja menetlemiseks tähtsust omavate tõendite esitamiseks. Hageja teatas kohtule, et on esitanud kõik asjas tähtsust omavad tõendid ja jääb oma nõude juurde. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 23.12.1997 sõlmitud XXX Lepingust ja 05.03.2001.a. sõlmitud XXX-lepingust ning teatisest AS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 4 505,08 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 252,54 krooni ja viivised 2 252,54 krooni. Kostja ei ole hageja nõude suurust vaidlustanud. Kostja väitel ei ole ta enne hagimaterjalide kättesaamist saanud mingeid teateid võlgnevuse kohta, kuivõrd kostja elas öömajades, sõprade juures või üldse tänaval. 05.03.2001 sõlmitud XXX-Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud ja nõustunud XXX-lepingu lahutamatuks osaks olevate XXX-Tingimustega ja muude materjalidega, mis käsitlevad teenuseid ja XXX võrku ning kohustub neid täitma. Nimetatud tingimuste punktis 4.1.7. on sätestatud, et klient on kohustatud teenuse osutajale teatama kirjalikult oma nime ja/või aadressi muutumisest, olulistest muudatustest oma finantsolukorras ning teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Seega oleks kostja pidanud teenuse osutajat oma kontaktandmete muutumisest teavitama. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei ole arveid kätte saanud, kuivõrd kostjal lasus lepinguga võetud kohustus teavitada teenuse osutajat oma andmete muutumisest. Kohus lisab, et kasutades telefoniteenuseid ei saanud kostja eeldada, et see teenus on tasuta. Kostja kohustatud isikuna pidanuks arvete mittesaamisel ise pöörduma hageja õiguseelneja poole arve saamiseks. Kostja seda teinud ei ole.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 4 505,08 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 2 252,54 krooni ja viivistest summas 2 252,54 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 420 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 135,15 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 555,15 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.