Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kostja vaidles hageja taotlustele vastu, leides, et põhjendatud ning õiguspärane.

tasaarvestuse vastuväide on

18.05.2007. a toimunud kohtuistungil rahuldas kohus hageja esimese taotluse ning keeldus TsMS § 331 lg 1 alusel protokollilise määrusega tasaarvestuse vastuväite menetlusse võtmisest ning tagastas selle kostjale. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhina rahas ja võtma asja vastu. 27.03.2006. a sõlmisid pooled müügilepingu (toim lk 7) nr XXX, mille järgi hageja müüs kostjale sõiduauto XXX 3.7 ning kostja kohustus hagejale sõiduki eest koos käibemaksuga 630 000.01 krooni tasuma. Lepingu p 3.1 järgi pidi kostja kokkulepitud hinna hageja kontole hiljemalt 10 pangapäeva jooksul pärast selle kostja nimele registreerimist ja kostjale vajalike dokumentide laekumist tasuma. 29.03.2006. a vormistatud liisingulepingu nr. 0123711L lisa nr. 1 ning liisingueseme üleandmise vastuvõtmise akti kohaselt andis hageja sõiduki üle kostja poolt volitatud isikule OÜ-le (toim lk 9). 27.03. 2006. a esitas hageja kostjale arve nr. 706 summas 630 000 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 12. aprill 2006. a (toim lk 10). 20.04. 2006. a saatis hageja Finantsinspektsioonile pretensiooni ning palus Finantsinspektsioonil kasutada seaduses sätestatud meetmeid, et kohustada AS-i võlgnevust tasuma (toim lk 11). Järelduvalt poolte kirjavahetusest on põhivõlast 213 274.09 krooni hagejale hüvitatud (toim lk 13). Ainukeseks vastuväiteks, mida kostja hagiavaldusele esitas on tasaarvestuse vastuväide, mille kohus jättis 02.11.2006. a määrusega läbi vaatamata (toim lk 54). Tasaarvestuse vastuväite läbivaatamata jätmisel kohaldas kohus TsMS § 8 lg 2 alusel sama seaduse § 426 lg 2-s sätestatut. TsMS § 426 lg 2-s kohaselt, kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Johtuvalt nimetatud sätte eesmärgist vaadatakse tagasivõetud nõue läbi üksnes juhul, kui vastaspoole juba kantud menetluskulud on hüvitatud. Oma eesmärgilt on TsMS § 426 lg 2 kaitsenorm ning selle mõju laieneb ka olukorrale, kus tagasivõetud hagiavalduse asemel tasaarvestuse vastuväide esitatakse. Tsiviilasjas 2-05-13595 esitas AS OÜ vastu juba viidatud tasaarvestusel põhineva hagiavalduse. Selle tagasivõtmisel tekkis OÜ-l õiguspärane ootus, et tema menetluskulud, mille suurus on 7 965 krooni, nõude uuesti esitamisel tasutakse, mida aga toimunud ei ole.

02.11.2006. a määruses (määrus, millega kohus jättis tasaarvestuse vastuväite läbi vaatamata) andis kohus menetlusosalistele õiguse määruskaebuse esitamiseks. Seega oli kostjal võimalik TsMS § 660 lg 1 sätestatud viisil määruskaebuse esitamisega oma menetlusõigusi kaitsta. Samuti oli kostjal võimalik vaidlusalune menetluskulu hagejale tasuda ning selliselt tasaarvestuse vastuväide uuesti esitada. Kumbagi võimalust ei ole kostja kasutanud. Juba läbivaatamata jäetud tasaarvestuse vastuväite esitamine vahetult enne kohtuistungit on menetluse üldpõhimõtetega otseses vastuolus. Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon on asunud seisukohale, et menetlus ei tohi olla ülemäära pikk. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülasandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosalised kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama sätte lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalistel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku § -s 323 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Määruse, kus kohus jättis tasaarvestuse vastuväite läbi vaatamata, sai kostja kätte 12.01.2007. a (toim lk 58). Seega oli kostjal võimalik oma seisukoht mõistliku aja jooksul välja kujundada ning see kohtule ning vastaspoolele esitada. Tasaarvestuse vastuväite päev enne kohtuistungit taasesitamine on kohtu hinnangul üllatuslik, põhjustades menetluse viibimist. Eeltoodust järelduvalt jättis kohus 18.05.2007. a toimunud kohtuistungil tasaarvestuse vastuväite TsMS § 331 lg 1 alusel menetlusse võtmata. Muid vastuväiteid kostja hagiavaldusele esitanud ei ole. Hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid hindab kohus kogumis usaldusväärseks ning 416 725.91 kroonise põhivõlgnevuse olemasolu eeltooduga tuvastatuks. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist nõuda. VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse § -s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja võttis kohtuistungil hageja poolt esitatud viivise arvutused omaks, mistõttu kohus ei hakka selle käiku otsuses üle kordama. Seega tuleb kostjalt 18.05.2007. a 47 812 krooni viivist välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja

arvutuse kohaselt seega 119.80 krooni päevas (toim lk 68). Seega kuulub hageja nõue ka selles osas rahuldamisele. Hageja alternatiivsete taotluste suhtes võtab kohus üksnes põhimõttelise seisukoha. Tasaarvestuse vastuväite läbivaatamise osas jääb kohus juba esitatud seisukohale. Aegumise kohaldamise eelduseks (nagu tasaarvestuse õiguspärasuse üle otsustamise eeldusekski) on tasaarvestuse vastuväite menetlusse võtmine ning läbivaatamine, mida antud asjas toimunud ei ole. Muuhulgas kohus märgib, et tasaarvestuse vastuväites oli AS viidanud riigilõivule, mida ta tasus tsiviilasjas nr 2-05-13595 seoses esitatud hagiavaldusega. Viidatud riigilõivu väljamõistmist AS eelnimetatud tsiviilasja käigus ei nõudnud, jättes selle enda kanda. TsMS § 174 lg 5 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratud suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. TsMS § 8 lg 2 ning TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes on see tasaarvestuse vastuväite menetlusse võtmisest keeldumise täiendav alus. Eeltoodut kogumina hinnates on hagiavaldus tõendatud, õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. Kohtunik Epp Haabsaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.