AS Kohtla-Järve Soojus hagi T. V.`i vastu 8 277,19 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja P. P. (isikukood X); Kostja T. V. (isikukood X).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja T. V. ́ilt (isikukood X, elukoht X) AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus 6 523 (kuus tuhat viissada kakskümmend kolm) krooni ja 10 senti ning menetluskulud 914 (üheksasada neliteist) krooni ja 20 senti.
3.Tagastada AS-ile Kohtla-Järve Soojus (arveldusarve 221011209682 Hansapangas) tema poolt 11.07.2006.a maksekorralduse nr 33 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900073591 tasutud riigilõiv 200 (kakssada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.01. juunil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest kostjale kuuluvas korteris aadressil X. Kostjale on välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
2.Hageja palus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 välja mõista kostjalt seisuga 01.04.2006.a tekkinud soojusenergia võlgnevus 8 277,19 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 krooni, omandiõiguse tõendi tasu 40 krooni ja õigusabikulud 224,20 krooni.
MENETLUSE KÄIK
3.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud. Kuna kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust, siis Viru Maakohtu 12.10.2006.a. tagaseljaotsusega eelmenetluses hagi rahuldati.
4.14. detsembril 2006.a esitas kostja kaja tagaseljaotsusele. Kostja väitel seoses hüpertoonilise haigusega ja bronhiaalastmaga läbib kostja ravikuuri ja asub arstide järelevalve all, mistõttu ei saanud ta esitada vastust hagile ega vastavaid tõendeid.
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejaga sõlminud lepingut soojusenergia tarnimiseks korterisse aadressil X. Korteri omandamisest tegutseb majas korteriomanike ühisus, kellega kostja arveldas kõikide kommunaalteenuste eest, sealhulgas hooajalise kütteperioodi eest saadud soojusenergia eest. Kostja palus taastada tsiviilasja menetlus ja jätta hagi rahuldamata.
6.30. jaanuaril 2007.a teatas hageja esindaja, et menetluse taastamine ei ole põhjendatud ja palus jätta kaja rahuldamata, kuna kostjal oli küllaldaselt aega hagiavaldusele vastamiseks.
7.Kuna kostja tasus menetluse taastamise kautsjoni, Viru Maakohtu 21. veebruari 2007.a. kohtumäärusega taastati tsiviilasja menetlus.
KOHTUISTUNG
8.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Esindaja seletuste kohaselt 11.04.2004.a kokkuleppe allkirjastamisega kostja on tunnistanud endise omaniku võlgnevust. I. P. nimi oli kokkuleppel kui võlgniku nimi, kokkuleppele kirjutas alla kostja kui korteri uus omanik. Kostja võlgnevus tuleneb kokkuleppest ja seadusest. Kostja korteri ostu-müügileping kaudselt tõendab võlgnevuse olemasolu, kuna korter oli müüdud võlgnevuse katteks ja lepingu alusel võttis ostja üle müüja kohustused. Kokkuleppe alusel on kostja tasunud 700 krooni. Kostja tuli hageja juurde kokkuleppe sõlmimiseks kolm päeva enne korteri ostu-müügilepingu sõlmimist ja võttis endale kohustuse tasuda ära endise omaniku võlgnevus. Kostja kasutas korterit juba 2 aastat enne ostumüügilepingu sõlmimist ja võlgnevus pärineb just nimelt sellest ajast. Seoses tasutud summaga vähendas hageja esindaja haginõuet, muutis hagi õiguslikud alused ja palus vastavalt KOS §13, VÕS §76, 108 lg1, 101 lg1 p6 välja mõista kostjalt võlgnevus 7 785,73 krooni ja kohtukulud.
9.Kostja seletuste kohaselt pole ta hagejalt arveid saanud ega üheski hageja kontoris käinud. Hageja esindaja käis kostja juures. Kokkuleppel on küll kostja allkiri, kuid kostja ei võtnud
2 (5)
2-06-13912 endale endise korteriomaniku kohustust. Ta tasus endise omaniku võlgnevust, kuid mis summades, ei oska öelda. Kostja võttis hagi õigeks summas vaid 223.10 krooni ulatuses ja leidis, et hagejal ei ole alust talle nõudmisi esitada, seda võib teha vaid korteri endine omanik.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Jõhvi notar O. B. juures 14.04.2004.a sõlmitud korteri müügilepingu nr 2627 alusel kostja omandas kahetoalise korteri üldpinnaga 37.8 m2 asukohaga X. Omandiõigus korterile läks üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest (lepingu punkt 5.1). Lepingu punktide 2.1.5, 4.1, 4.1.1 järgi oli ostja teadlik sellest, et lepingu esemel lasuvad võlgnevused kuni 7 000 krooni ning ta kohustus üle võtma müüja kohustused võlgnevuste tasumiseks (t.lk. 84-90).
12.Hagiavalduse ja selle juurde lisatud võlgnevuse arvestuste kohaselt ajavahemikus märts 2002.a kuni aprill 2004.a hageja on esitanud korterile Uus osutatud teenuste arveid kokku summas 13 017.53 krooni, s.h viivis 1 142.54 krooni, millest on tasutud vaid 700 krooni (t.lk. 10-13). Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt soojuse tarnimise ega tarnitud soojuse eest võlgnevuse tekkimise üle. Vaidlus on tekkinud selle üle, et hageja soovib saada endise korteriomaniku võlgnevuse kostjalt ja kostja ei soovi vastutada endise omaniku võlgnevuste eest.
13.Ostu-müügilepingust ei saa välja lugeda, milliste teenuste eest ja kelle ees müüjal korteri võlgnevusi tekkis. Hagiavalduse järgi korteril lasub võlgnevus hageja ees viimase poolt tarnitud soojusenergia eest. Et korteril lasuvad võlgnevusi ka teiste kommunaalteenuste eest ja kostja on neid tasunud, pole tuvastatud. Sellest kostja ei ole midagi kohtule teatanud. Seega eeldab kohus, et tegelikult on tekkinud võlgnevus vaid hageja poolt tarnitud soojusenergia eest. TsÜS §5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad muu hulgas ka tehingutest. VÕS §3 lg1 punkti 1 järgi võlasuhe võib tekkida lepingust. 14.04.2004.a korteri müügilepingu nr 2627 punkti 4.2. kohaselt oli kostja teadlik sellest, et ostuhinna võlgnevuste katteks tasumine hakkab kehtima tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostja vastu hagi esitamist tuleb lugeda võlausaldaja nõustumisena, mistõttu peab kostja täitma ostu-müügilepinguga võetud ulatuses kohustusi hagejale, mitte aga müüjale.
14.Kostja vastuväited, et ta klaarib oma suhteid müüjaga ise, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Korteri müügileping ostuhinna tasumise osas oli sõlmitud kolmanda isiku kasuks. Korteri müügilepingu punkti 4.3 järgi oli müüjal õigus nõuda ostuhinna endale tasumist, ei tähenda et kostja peab keelduma hagejale ostuhinna ulatuses võlgnevust tasuma. Kuna kostja pole müügilepingu järgi müüjale ega tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuste katteks teenuste osutajatele ostuhinna tasunud, menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes hagi kostjat 7 000 krooni saamise osas on põhjendatud, sest ostuhinna soojusenergia võlgnevuste katteks tasumisel vabaneb kostja müüjale tasumise kohustusest.
15.Kohus ei nõustu hageja põhjendustega kostjal enne korteri ostu-müügilepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel 11.04.2004.a sõlmitud kokkuleppe alusel kohustuste tekkimise kohta. Kokkuleppe kohaselt hageja (võlausaldaja) esindaja ja võlgnik I. P. leppisid kokku selles, et võlgnik võlgneb seisuga 05.04.2004.a 7 120.09 krooni, millest 4 000 krooni võlgnik maksab
3 (5)
2-06-13912 hagejale osade kaupa ühe aasta jooksul (t.lk. 14). Kokkuleppele on alla kirjutanud mitte võlgnik I. P., vaid uus omanik ehk kostja. Kostja on vaielnud kokkulepe, leides, et ei võtnud sellega kohustusi, vaid andis allkirja võlgnevusest teada saamise kohta.
16.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool hagimenetluses peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS §231 lg1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Kohus peab kostja vastuväidet põhjendatuks, sest kokkuleppe sõlmimisel ei olnud kostja korteriomanik ja ta ei saanud asendada võlgnikku. Kokkuleppe ei ole piisavalt arusadav, sellest ei saa välja ligeda, kelle vahel tegelikult kokkuleppe sõlmiti, kas hageja ja võlgniku I. P. vahel, või hageja, võlgniku I. P. ja kostja vahel, või hageja ja kostjal vahel. Samuti pole arusaadav kes ja millises ulatuses võlgnevuse tunnistab, kas koguvõlgnevuse 7 120,09 krooni või üheks aastaks osade kaupa tasumiseks võetud kohustuse 4 000 krooni ulatuses. Arusaamatu on ka kokkuleppe alusel hageja poolt 12.04.2004.a kostjale saadetud maksegraafik, mis erineb 11.04.2004.a sõlmitust nii üldsumma kui viimase makse suuruse osas (t.lk. 15). Kokkuleppest ei saa ühiselt aru, et kostja endale sellega kohustusi võttis, mistõttu ei ole võimalik kostjalt ka selle alusel midagi nõuda.
17.Kostja on väitnud, et enne omanikuks saamist ta on elanud mõni kuud selles korteris suulise üürilepingu alusel. Hagi pole esitatud üürilepingu reguleerivate õiguslike alustel. Millistel tingimustel üürileping sõlmiti ja millised olid üürileandja ja üürniku tahteavaldused ei ole teada, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuginedes VÕS §271ja §293 välistada üürile andja kohustust tasuda asjaga seotud maksud ja koormised. Seega üürilepingu sätete alusel ei ole võimalik hageja nõudeid rahuldada.
18.Kostja on võtnud õigeks hagi summas 223.10 krooni, mis on 2004.a aprillikuus arvestatud soojuse võlgnevus. Arve selle kohta esitati 05.05.2004.a. Kostja on selles osas võtnud hagi õigeks. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on vastuolus seadusega, pole tuvastatud. Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud KOS §13 lg1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
19.Hageja esindaja väidete ja hagiavalduse juurde lisatud tõendi kohaselt kostja on tasunud hagejale kahel korral kokku 700 krooni (t.lk. 12). Kohtuistungil kinnitas kostja 700 krooni tasumise fakti, kuid teatas, et tasus eelmise omaniku võlgnevuse. Seega kostja on jätnud müügilepingu alusel võetud kohustusest tasumata 6 300 krooni. Kohus hinnanud kohtule esitatud dokumentaalsed tõendi kogumis, peab põhjendatuks hagi rahuldamine vaid summas 6 523.10 krooni (7 000 – 700 + 223.10).
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 650 krooni riigilõivu ja omandiõigusetõendi tasu 40 krooni , mis vastavalt TsMS §162 lg2 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtuvälised (õigusabi) kulud 224.20 krooni. Kokku menetluskulud 914.20 krooni.
4 (5)
2-06-13912
21.11.07.2006.a hageja on tasunud kostjale menetlusdokumentide avalikult kätte toimetamise eest riigilõivu 200 krooni. Kohtuistungil hageja esindaja taotles riigilõivu tagastamist. RLvS § 15 lg1 p5 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata; Kohus pole kostjale menetlusdokumente avalikult kätte toimetanud, mistõttu tuleb tasutud riigilõiv 200 krooni tagastada hagejale riigieelarvest. Riigilõivu tagasisaamiseks peab hageja esitama kohtuotsuse Registrite ja Infosüsteemide keskusele.
22.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.