2-06-26095
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-26095
Tsiviilasi
(pankrotis) hagi T.S. ’i (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks T.S. ’i pankrotimenetluses summas 64 139,15 krooni • hageja OÜ P. (pankrotis) • hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Liina Nõmmik asukoht Weizenbergi 7-2, 10127 Tallinn); • kostja T.S. (pankrotis) • kostja esindaja pankrotihaldur Einar Vallandi (Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
OÜ P. (pankrotis) esitas 25. septembril 2006 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnustada enda nõuet T.S. ’i (pankrotis) vastu T.S. ’i (pankrotis) pankrotimenetluses summas 64 139,15 krooni.
Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 12. mail 2004 sõlmitud notariaalne osaühingu osa müügileping. Nimetatud lepingu alusel müüs hageja kostjale OÜ P. osa nimiväärtusega 90 000 krooni. Lepingus nimetatud müügihinna 61 600 krooni kohustus kostja hagejale tasuma hiljemalt 31. augustil 2005. Kostja ei ole võlga seni tasunud. Tartu Maakohus kuulutas 10. aprillil 2006 välja kostja pankroti. Kostja arvestas võla sissenõutavaks muutumisest 3. aprillini 2006 viivist 7 % aastas. Kokku nõuab hageja kostjalt viivist 2 539,15 krooni.
Kostja ei tunnistanud oma 20. oktoobri 2006 vastuses hagi. Kostja nõustus, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud hagis nimetatud müügileping ning kostja ei ole hagejale kokkulepitud hinda tasunud. Samas oli Harju Maakohtu menetluses hageja hagi sama müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Ajal, kui toimus nõuete kaitsmine, eksisteeris seega võimalus, et Harju Maakohus rahuldab hagi ja seega võinuks hageja nõude tunnustamise korral nõuda pankrotimenetluses osa ostuhinna tasumist ka juhul, kui kohus hiljem osa müügilepingu kehtetuks tunnistab, sest pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada.
täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on omaks võtnud, et ta on jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse, ning nõustunud hageja nõudega täies ulatuses. Seega tuleb hageja nõuet kostja vastu tunnustada. PankrS § 153 lg 1 sätestab, et /- - -/ võlausaldajate nõuded rahuldatakse järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded /- - -/; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Et hageja nõue on esitatud tähtaegselt, kuid pole tagatud pandiga, tuleb seda tunnustada teise järgu nõudena. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus OÜ P. (pankrotis) hagi T.S. ’i (pankrotis) vastu ja tunnustab OÜ P. (pankrotis) nõuet T.S. ’i (pankrotis) vastu teise järgu nõudena summas 64 139,15 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et hagi esitamise vajaduse (nõudele vastuväite esitamise kostja poolt) põhjustas hageja ise oma tegevusega – Harju Maakohtusse hagi esitamisega – ja pooled on menetluskulude osas omavahel ka kokkuleppele jõudnud, leiab kohus, et õiglane on jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.