Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-13877
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi G A vastu võlgnevuse 38 038, 35 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791, asukoht: Ritsika 1, KohtlaJärve)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostja:
G A (IK xxx, elukoht xxx)
Kolmas isik:
V L (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt G A hageja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 38 038 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmkümmend kaheksa) krooni 35 senti. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Kohtuotsus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 18. juunil 2007 kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavaldus ja selle põhjendused AS Kohtla-Järve Soojus esitas 01.06.2006.a kohtule hagi G A vastu 38 038, 35 krooni nõudes tasumata teenustasude eest. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja igakuiselt kostjale arve tarbitud soojusenergia koguse, teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja jättis õigeaegselt tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas korteris xxx, tasumata. Seisuga 01.04.2006.a on kostja hageja arvel alusetult säästnud 38 038, 35 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 38 038, 35 krooni ja hageja menetluskulud (riigilõiv hagi esitamisel 2250 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest 224, 20 krooni). Kostja vastus 22.06.2006.a esitas kostja vastuse AS Kohtla-Järve Soojus hagile. Oma vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagiavaldusele lisatud tõendist teenustasu arvutamise ja tasumise kohta ei saa tuvastada, millal ja millises ulatuses tekkis hagejal nõue kostja vastu, samuti ei saa kindlaks teha kuidas ja missuguses ulatuses on hageja arvestanud viivist. Kostja leiab, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on hageja nõue aegunud. Hageja seisukoht kostja vastusele 27.12.2006.a esitas hageja oma seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja leiab, et kuna kostja on osaliselt võlgnevust tasunud, siis vastavalt TsÜS § 158 lg 1 sätestatule aegumine katkeb ja algab uuesti nõude tunnustamisega kohustatud isiku poolt ja sama paragrahvi lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Hageja leiab, et kuna kostja on osaliselt oma võlgnevust tasunud, on ta järelikult selle olemasolu tunnistanud ja aegumistähtaeg katkes ega pole saabunud. Kohtuistung 03.04.2007 Kohtuistungil 03.04.2007.a jäi hageja esindaja haginõuete juurde. Kostja selgitas, et müüs korteri xxx võlgade eest V L, notar koostas ostu-müügi lepingu, mille alusel lähevad juhul, kui ostja aasta jooksul võlgnevust ei tasu, võlad kostjale tagasi. Kostja palus kaasata menetluse kolmanda isikuna V L. Kohus kaasas 03.04.2007 määrusega menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel V L. Kohtuistung 06.06.2007 Kohtuistungil 06.06.2007.a esitas hageja esindaja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse täpsustuses ei nõustu hageja esindaja kostja väitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja kohustus kütma elamut asukohaga Kohtla-Järve, xxx hageja ja elamu valdaja AS Tammiku Maja vahel sõlmitud lepingu kohaselt. Hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud ei olnud. Korteriomanikust kostja kohustus tasuda kütte eest tuleneb AÕS §-st 26 ja KOS § 13. Seega tuleneb kostja kohustus hageja ees seadusest mitte tehingust. TsÜS § 179 kohaselt on seadusest tuleneva nõude
aegumistähtaeg 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja esindaja leiab, et hagetav nõue aegunud ei ole. Seisuga 01.06.2007 on kostja hagejale võlgu 38 038, 35 krooni. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja G A leidis, et muud väljapääsu kui võlgnevus ära maksta, tal ei ole. Kolmas isik V L kohtuistungile ei ilmunud (kohtukutse kätte toimetatud). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja xxx haldaja AS Tammiku Maja vahel sõlmiti 31.08.1995.a soojusenergia ostu-müügi leping (t lk 70-74), mille alusel hageja müüs soojusenergiat. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused. Kostja G A ja kolmanda isiku V L vahel sõlmiti 18.02.2004 korteriomandi müügileping (t lk 4452). VÕS § 175 lg 2 kohaselt toimub kohustuse üleminek üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalides puuduvad kirjalikud tõendid selle kohta, hageja oleks kohustuste üleminekuga nõustunud. Seega vastutab kohustuse täitmise eest kostja G A. Seisuga 06.03.2004 on kostja G A võlg hageja ees 38 038, 35 krooni (t lk 8-11). Võlgnevus on tekkinud alates 1999.a jaanuarist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõue on tõendatud soojusenergia ostu-müügilepinguga nr. 1413 (t lk 70-74), esitatud arvetega (t lk 25-35), arvete, laekumiste ja võlgnevuse arvestusega (t lk 8-16) ning kostja nõusolekuga võlgnevus tasuda (t lk 68). Kostja on vastuses hagile leidnud, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on hageja nõue aegunud. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et kostja kohustus kütte eest tasuda tulenes seadusest ning TsÜS § 179 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega hageja nõue aegunud ei ole. Kohus selgitab kostjale, et tal on õigus nõuda 18.02.2004.a sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist kolmandalt isikult. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 38 038, 35 krooni.
Menetluskulude jaotus Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2250 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabi eest 224, 20 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, kannab menetluskulud kostja. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.