Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-24043
Tsiviilasi
AM’i hagi AK vastu 16 654 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AM (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja määratud korras esindaja advokaat OL (AB XXX) Kostja: AK(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat RB (AB XXX)
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
26.04.2007.a. hageja AM hageja määraud korras esindaja advokaat OL kostja esindaja advokaat RB
Jätta AM’i hagi AK vastu 16 654 (kuusteist tuhat kuussada viiskümmend neli) krooni saamiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus: Välja mõista AM’ilt riigituludesse riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada krooni). AM’ilt välja mõista riigituludesse talle antud riigi õigusabi kulud ( 4212,60 krooni) 50 % ulatuses, s.o. 2106,30 (kaks tuhat üksada kuus krooni ja 30 senti) ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud
30.12.2005.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja AK’i vastu 16 654 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja Tallinnas asuva 1⁄2 korteriomandi XXX omanik ja Korteriühistu XXX liige. Hagejal tekkis võlgnevus Korteriühistu XXX ees. Võlgnevus tekkis eelkõige seetõttu, et ajavahemikul septembrist 2001.a. kuni maini 2002.a. on hageja pangakontolt Hansapangas tehtud ülekandeid summas 16 654 krooni Korteriühistu XXX pangakonto asemel Korteriühistu XXX esinaise poja AK pangakontole. Nimetatuid ülekandeid teostas hageja kontolt internetipanka kasutades Korteriühistu XXX esinaine LB. Kuna kostja ei ole neid makseid edastanud ei Korteriühistule XXXega tagastanud ka hagejale, on kostja 16 654 krooni võrra alusetult rikastunud. Kostjal ei ole mingisugust alust nimetatud rahasumma omandamiseks ja seetõttu kuulub 16 654 krooni kostjalt hagejale tagastamisele. Arvestades ülekannete tegemise aega (ajavahemikus septembrist 2001.a. kuni maini 2002.a.) kuulub käesoleva nõude õigusliku alusena kohaldamisele TsK § 447 lg 1, mille alusel hageja palub tema kasuks kostjalt välja mõista 16 654 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja oli heades suhetes kostja ema LB, kes aitas tal vormistada juriidilisi dokumente kohtutes, andes talle vahetevahel laenu, hankis talle loodusravimeid. Võlgade ja ravimite eest tasus hageja kostja emale interneti kaudu kostja pangaarvele. Hagis nimetatud võlgnevusel ei ole mingit seost hagejal Korteriühistu ees tekkinud võlgnevuste likvideerimisega. Võlgnevused Korteriühistu ees tekkisid hagejal alates 1999. aastast, millega seoses esitas korteriühistu hageja vastu hagi, mille menetluse käigus 2004.a. tuli hageja välja väitega, et osa võlast kanti kostja arvele. Kohus rahuldas 07.11.2005. a. kohtuotsusega Korteriühistu hagi AMi vastu 81 693,30 krooni nõudes, jättes kõik AMi vastuväited arvesse võtmata, lugedes need põhjendamatuks. AM tasus võla 20.03.2006.a. ja kohtukulud 22.03.2006.a., siis see tõendab, et ta loobus väitest nagu oleks osa ühistule makstud rahast laekunud kas eksituse või pettuse tõttu kostja arvele. Tsiviilasja arutamise ajal 2004.a. esitas hageja politseile avalduse nagu oleks kostja ema LB pettusega kandnud osa korteriühistu võla tasumise rahadest ühistu arve asemel AK arvele. Politsei, kontrollides avaldust kriminaalmenetluses, ei leidnud LB käitumises kuriteo tunnuseid ja lõpetas menetluse. Ka selle kriminaalasja menetlemisel ei leidnud tõendamist, et tegemist oleks olnud ühistule kuuluvate rahade kandmisega kostja arvele. Menetluse lõpetamise määrusest nähtub, et hageja vahetas oma panga parooli peaaegu aasta hiljem väidetavast raha omastamisest, mis tõendab, et ta ei pidanud selle ajani raha ülekandmist kostja arvele valeks, veel vähem kuriteoks. Esimese dokumentaalse tõendi selle kohta, et hageja teab oma võlgnevusest korteriühistule, esitas ta oma abielulahutuse ja ühisvara jagamise protsessis 1999.a. n ing see on kajastatud ka kohtuotsuses. Võlgade tekkimise suurusest ja võlgnevuse tasumisest nende algperioodil teadis hageja ka seetõttu, et ta oli kuni 2000. a. novembrini korteriühistu raamatupidaja-kassiir. Hageja on lisaks hagetavale summale 16 654 krooni kandnud kostja pangaarvele veel 1445 krooni. Nimetatud kanded tehti viiel korral, see tõendab, et kostja pangaarvet kasutati hageja enda teadmisel ka muudel põhjustel kui hagis märgitud. Hageja ebaausust ja kohtu eksitamise püüdu tõendab ka tema taotlus riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivust vabastamiseks seoses majandusliku seisundiga. Hageja on aastaid püüdnud varjata oma sissetulekuid. Nii lõpetas T LOV S osakond alates juulist 2002.a. hagejale toimetuleku toetuse vormistamise, kuna ta varjas maksustatavat tulu.. 06.02.2004.a. lõpetas Tallinna Linnakohus riigi kulul õigusabi osutamise hagejale, kuna ta ei ole maksejõuetu. Samuti tasus hageja ühistule kohtuotsusega väljamõistetud summad kokku 91 028 krooni ja täitemenetluse kulud, mis ei kõnele hageja maksejõuetusest. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
06.12.2006.a. istungil esitas hageja oma seisukoha kostja vastuväitele. Hageja leiab, et tema täidetud kohustusel KÜ XXX ees ei ole mingit seost käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei ole millegagi tõendanud, miks nimetatud summad kanti nimelt kostja pangakontole, kuigi väidetavalt oli nende maksete saajaks hoopis LB. Kostja ainuke vastuväide on, et hageja on väidetavalt võlgade ja ravimite eest maksnud LB’ile kostja pangakontole. Hageja meelest on taoline väide otsitud ja paljasõnaline. Kohtu otsus Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikes vastustes toodud motiividel. Hageja väitel tekkis tal võlgnevus Korteriühistu XXX ees eelkõige seetõttu, et ajavahemikul septembrist 2001.a. kuni maini 2002.a. on hageja pangakontolt Hansapangas tehtud ülekandeid summas 16 654 krooni Korteriühistu XXX pangakonto asemel Korteriühistu XXX esinaise poja AK pangakontole. Nimetatuid ülekandeid teostas hageja kontolt internetipanga kaudu Korteriühistu XXX esinaine LB. Kuna kostja ei ole makseid summas 16 654 edastanud ei Korteriühistule XXX ega tagastanud ka hagejale, on kostja 16 654 krooni võrra alusetult rikastunud. Hageja tugineb oma nõudes TsK § 477 lg. 1 sätestatule, seega tehingute tegemise ajal kehtinud seadusele. Kostja hagi ei tunnista. Hageja oli varasemalt heades suhetes kostja ema LBiga, kes aitas tal vormistada juriidilisi dokumente kohtutes, andis talle vahetevahel laenu, hankis hagejale loodusravimeid. Võlgade ja ravimite eest tasus hageja kostja emale interneti kaudu kostja pangaarvele. Hagis nimetatud võlgnevusel ei ole mingit seost hagejal Korteriühistu ees alates 1999 aastast tekkinud võlgnevustega kogusummas 81 693,30 krooni, mis mõisteti hagejalt välja 07.11.2005.a. kohtuotsusega ning mille hageja tasus 20.03.2006.a. ja 22.03.2006.a.. 26.04.2007.a. istungil taotles kostja esindaja aegumise kohaldamist. Hagist nähtuvalt on hageja pangakontolt kostja pangakontole kantud summasid ajavahemikul september 2001.a. kuni 16.05.2002.a. Hagi esitati kohtusse 30.12.2005.a. TsÜS § 146 lg. 1 kohaselt on tehingust tulenev nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sega aegus hageja nõue 16.05.2005.a., hagi esitati pool aastat hiljem, 30.12.2005.s. Kuna hageja loeb tema arvelt tehtud ülekandeid kostja pangaarvele ebaseaduslikeks, algas aegumistähtaeg TsÜS § ˇ147 lg. 1 kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega, s.o. viimase ülekande tegemisega. Hageja põhjendab hagi üksnes asjaoluga, et kostja ema on hageja pangaarvelt kandnud kostja pangaarvele septembrist 2001.a. kuni 16. maini 2002.a. mitmesuguseid rahasummasid, kuigi hageja soovis, et ülekanded tehtaks korteriühistu XXX pangakontole. Tunnistaja LB ütlustega on tõendatud, et hageja palus kostjat (LB poega), et ta lubaks hagejal kasutada tema pangaarvet, et kanda tema arvele raha ja võtta siis raha automaadist välja, et vältida teenustasu maksmist. Hageja kandis oma arvelt raha kostja arvele läbi interneti panga. Hagejal olid interneti panga koodid, kuid puudus pangakaart, millega raha automaadist välja võtta. Siis tuli hageja LB juurde, koos vaadati, kas hageja arvele on raha tulnud, ja kui oli, siis kanti hageja raha kostja arvele ja võeti kostja pangakaardiga raha automaadist välja.. Mõnikord andis tunnistaja hagejale laenu enne toetuse maksmist summas 100 krooni kuni 1000 krooni, mille hageja maksis peale toetuse saamist tagasi. Hageja ei jätnud kunagi teiste kätte oma interneti pangakaarti ega paroole. Koos tasuti elektri ja telefoni arveid, kuid mitte kunagi kommunaalkulusid. Hageja oli ka Peterburi klubi „Elu õnn“ liige, mis tegeles toidulisandite, vitamiinide ja kosmeetiliste vahendite müügiga, teenides lisaraha.. Hageja pidi iga kvartal mingi summa eest
ostma välja neid vahendeid, et edaspidi kasutada soodustusi. Nende toidulisandite jne. järgi pidi sõitma XXX, mis tekitas hagejale lisakulutusi. Kuna tunnistaja LB eksabikaasa elas XXX, siis läbisõidul XXX käis ta neid vahendeid seal ostmas. Kord käis ka kostja spetsiaalselt XXX neid ostmas. Viimane kord tõi tunnistaja eksabikaasa neid vahendeid hagejale 2002.a. suvel ja hageja ei ole käesoleva ajani nende eest tasunud.. Kostjal on arvel kogu aeg raha olnud, ta sai XXX tulumaksu tagasi ja müüs XXX oma ühetoalise korteri. Hageja ei ole kunagi palunud kostja arvelt maksta hageja korteri üüriarveid (tlk. 80-81). Politsei, kontrollides hageja avaldust kriminaalmenetluses, ei leidnud LB käitumises kuriteo tunnuseid ja lõpetas menetluse 23.02.2005.a.. Ka selle kriminaalasja menetlemisel ei leidnud tõendamist, et tegemist oleks olnud hageja poolt makstud ühistule kuuluvate rahade kandmisega kostja arvele. Menetluse lõpetamise määrusest nähtub, et hageja vahetas oma panga parooli peaaegu aasta hiljem väidetavast raha omastamisest, mis tõendab, et ta ei pidanud selle ajani raha ülekandmist kostja arvele valeks. Hageja on ajavahemikul septembrist 2001.a. kuni 16. maini 2002.a. kasutanud oma kulude säästmise eesmärgil oma tehingute tegemiseks kostja nõusolekul tema pangaarvet. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja oleks kunagi soovinud tasuda läbi kostja pangarve oma korteri üüriarveid korteriühistu arvele, vaid vastupidi, hageja jättis korteri kommunaalmaksed alates 1999. aastast korrapäraselt maksmata, mille tulemusel tekkis äärmiselt suur võlgnevus korteriühistu ees, mis seejärel hagejalt nõuti välja kohtu korras 2005.a Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistaja ütlusi kogumis, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna on alusetu ja põhjendamatu ja tõendamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005.a., siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hagi rahuldamata jätmise korral hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Hagejalt tuleb välja mõista riigituludesse hagi esitamisel tasumata riigilõiv 1400 krooni, kuna hageja oli 19.01.2006.a. määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse hagiavalduse esitamisel. Tallinna linnakohtu kohtunikuabi 28.11.2005.a määrusega on hagejale antud riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena hüvitada 50 % riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaadi vanemabi O L (Advokaadibüroo XXX). 18.06.2007.a. kohtumäärusega tuleb maksta välja riigi arvelt Advokaadibüroo UF OÜ tasuks õigusabi osutamise eest tsiviilasjas 2-05-24043 koos käibemaksuga 4212,60 krooni. Seega tuleb eelnimetatud summast hagejalt välja mõista riigituludesse 50 % , s.o. 2106,30 krooni Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.