Tsiviilasja number
2-05-14236
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2007, Tallinn
Tsiviilasi
AS Korel Sys (pankrotis) hagi Kaur Köögi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Korel Sys (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. mai 2007, avalik kohtuistung
Menetusosalised ja nende
Hageja AS Korel Sys (pankrotis, registrikood xxxxxxxx, asukoht Altnurga küla, Puurmanni vald Jõgevamaa), esindaja Merle Järval Kostja Kaur Köök (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x)
esindajad
Jätta Harju Maakohtu 15.01.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Jõgeva Maakohtu 20.10.2004 määrusega tsiviilasjas 2-532/04 algatati AS Korel Sys pankrotimenetlus ning 29.12.2004 otsusega kuulutati välja AS Korel Sys pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. Kaur Köögiga sõlmiti tööleping 01.06.2004 igakuise töötasuga 35 000 krooni. Ajavahemikus 05.08.2004 kuni 01.10.2004 maksti Kaur Köögile töötasu summas 103 604 krooni (maksmine toimus neljal korral summas 25 901 krooni).
Pankrotihaldur leidis, et eeltoodud rahaliste ülekannetega kahjustati AS Korel Sys (pankrotis) võlausaldajate huve ning vähendati oluliselt võlausaldajate võimalust saada oma nõue rahuldatud pankrotivara arvelt. AS Korel SyS (pankrotis) juhatuse liikmetelt saadud andmetele tuginedes on AS-il Korel Sys (pankrotis) erinevate võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku summas 2 230 619, 65 krooni. Hagiavalduse kohaselt on AS Korel Sys (pankrotis) poolt Kaur Köögile kantud summade väljamaksmine käsitletav AS Korel Sys poolt rahaliste kohustuste täitmisena. Kuna kõik vaidlustatud tehingud toimusid kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, tuleb hagiavalduse kohaselt nende tehingute puhul eeldada tehingu teise poole teadlikkust võlausaldajate kahjustamisest. Vaatamata asjaolule, et AS Korel Sys (pankrotis) pankrotihalduril pole õnnestunud saada enda valdusesse kõiki aktsiaseltsi raamatupidamisdokumente, on olemasolevate materjalide pinnalt siiski võimalik väita, et vaidlustatud rahaliste kohustuste täitmisega eelistati ilmselgelt üht võlausaldajat – töötajat Kaur Kööki – teistele võlausaldajatele ning kahjustati ühtlasi võlausaldajate huve, kuna Kaur Köögile täideti rahalised kohustused kogusummas 103 604 krooni olukorras, kus äriühingul eksisteerisid makseraskused ning ei suudetud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Juhindudes pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1, § 110 lg 2, § 113 lg 1 p 2, § 118, § 119 palus pankrotihaldur tunnistada kehtetuks AS Korel Sys poolt Kaur Köögile teostatud rahaliste kohustuste täitmised ja mõista välja Kaur Köögilt kehtetute tehingute alusel saadud 103 604 krooni AS Korel Sys (pankrotis) kasuks. Kostja hagi ei tunnista. Töötaja puhul ei saa eeldada, et töötaja peab teadma, et temaga tehtav tehing kahjustab võlausaldajate huve. Töötasu väljamaksmine on tavaline majandustegevuses toimuv väljamakse. Puuduvad tõendid, et välja makstud on ainult kostja töötasu ja pole tasutud muid võlgnevusi. Makseraskuste perioodile ei saa eeldada, et kuulutatakse välja pankrot. Seetõttu ei saa tööandja jätta täitmata oma töölepinguseadusest tulenevaid seaduslikke kohustusi. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et PankrS § 109 lg 1, § 110 lg 2, § 113 lg 1 p 2 sätted ei näe ette töötasu maksmise kehtetuks tunnistamist ja töötasu tagasivõitmise võimalust. Töötajal ei ole kohustust ega võimalust tööle asudes teha ettevõtte taustauuringut, kas ehk ettevõte ei lähe mõne kuu pärast pankrotti, mis tingiks töötasude tagasimaksmise. Kohus leidis ka, et töötamine tööandja heaks ei kahjusta võlausaldajate huve, kuna töötaja töö on seotud tööandja majandustegevusega ja tema töö peaks reeglina looma lisaväärtusi tööandjale ja seega võimaldama võlgnevuste likvideerimist võlausaldajatele. AS Korel Sys 04.04.2004 juhatuse protokolli kohaselt arutas aktsiaseltsi nõukogu meetmeid majandusliku olukorra parandamiseks. Otsustati teha juhatusele ettepanek leida võimalused mõne uue töötaja värbamiseks, kes oleks tugev eelkõige müügi- või välisuhtluse valdkonnas. Tööleping kostjaga sõlmiti 01.06.2004 vanemprogrammeerija ametikohale. Kohus leidis, et juhatuse mõte otsida võimalusi majandusliku olukorra parandamiseks oli kiiduväärt ja midagi seadusevastast ei ole ka kostjaga töölepingu sõlmimine arvestades AS Korel Sys tegevusvaldkonda. Kostjale maksti 2004 juunikuu töötasu summas 25 901 krooni 05.08.2004, juulikuu töötasu summas 25 901 krooni 26.08.2004, augustikuu töötasu summas 25 901 krooni 10.09.2004 ja septembrikuu töötasu summas 25 901 krooni 01.10.2004. Töötasu maksmine on tööandja kohustus. Töölepinguseaduse (TLS) § 49 lg 1 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Töötasu on võimalik tagasi nõuda ainult arvutusvea korral. Kohus asus seisukohale, et puudub seaduslik alus töötasu maksmiste kehtetuks tunnistamiseks ja makstud töötasu väljamõistmiseks pankrotipessa.
2(5)
Kohus asus seisukohale, et kuigi töötajatele saab hüvitada vastavalt töötuskindlustuse seadusele (TKS) töötukassa poolt enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu, ei ole majanduslike raskuste ilmnemisel töötasude maksmise lõpetamine seaduslik. Kohus eeldas, et mitte kõik pankrotisituatsioonid ei vii pankroti väljakuulutamiseni ja enamikul juhtudel on võimalik pankrotisituatsioonist õige juhtimise ja tööjõu pingutustega väljuda ja majanduslikku tegevust edukalt jätkata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus AS Korel Sys (pankrotis) palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Hageja leidis, et kohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi, hinnanud ebaõigesti tõendeid ja vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi. Kohus on vääralt tõlgendanud PankrS § 113 lg 1 p 2, öeldes, et see ei näe ette töötasu maksmise kehtetuks tunnistamist ja töötasu tagasivõitmise võimalust, kuna pankrotiseadus ei tee erandit töölepingu alusel ebaseaduslikult saadu tagastamisele nagu ei ole töötaja nõue ka eesõigusnõue pankrotimenetluses. K. Köögile tehtud väljamaksete puhul on olemas PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud alused, kuna maksed on tehtud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu, samuti ei saa pidada suurte sularaha maksete tegemist tavaliseks ning K. Köök ei ole kohtus tõendanud, et ta võlgniku maksejõuetusest ei teadnud või ei pidanudki teadma. Hageja on endiselt seisukohal, et rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati AS Korel Sys (pankrotis) pankrotivõlausaldajate huve ning vähendati oluliselt võlausaldajate võimalust saada oma nõuet rahuldada võlgniku vara arvel. Kohus on otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud üksnes töösuhteid reguleerivale töölepingu seadusele ja rajanud oma otsuse TLS § 49 lg 1 p 2 sätestatule. Pankrotiotsusega on tõendatud, et võlgnikul oli pankroti väljakuulutamise ajal võlgu 2 138 161 krooni ning ei ole ühtegi seaduslikku alust eelistada kostjat teistele võlausaldajatele. Kostja ei ole mingisugust panust andnud, et müügi- ja arendustegevus saaks teoks, küll aga võtnud vastu ebaseaduslikult rahaliste kohustuste täitmised. 01.01.2004 jõustunud PankrS-s ei ole töötajate nõuded pankrotimenetluses eesõigusnõuded ning seega mõjutavad töötajatele tehtud väljamaksed teistele võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suurust ning töötaja õiguslik seisund võlausaldajana pankrotimenetluses erineb teistest võlausaldajatest üksnes TTTS –s sätestatud alustel ja ulatuses. Antud asjas on tegemist olukorraga, kus K. Köögil on ühine majanduslik huvi võlgnikuga ning temale tehtud maksete maksevahendit võib pidada ebatavaliseks, kuivõrd tavaliselt tasuti äriühingus töötasu pangaülekannetega. Nagu eelpool märgitud, kuigi töölepingus oli kirjas, et tegemist on kuutasuga, tehti vastustajale väljamakseid 2 korda augustis, kokku 51 802 krooni ja erinevatel kuupäevadel septembris ning oktoobris. Veelgi enam, kostja ei vaidlustanud maakohtus asjaolu, et majandustegevust juba alates aprillist faktiliselt ei toimunud. Hageja leidis, et antud juhul on eelistatud ühte võlausaldajate teistele ja seda, et töötaja ei olnud teadlik äriühingus toimuvast, tõendatud ei ole. Kohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi, rahuldada võimalikult paljude võlausaldajate nõuded kedagi ebaseaduslikult eelistamata. Vastustaja seisukoht Kaur Köök leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.01.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
3(5)
Hageja on kaebuses endiselt seisukohal, et rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati AS Korel Sys (pankrotis) pankrotivõlausaldajate huve ning vähendati oluliselt võlausaldajate võimalust saada oma nõuet rahuldada võlgniku vara arvel, st on olemas PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud alused, kuna maksed on tehtud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu, samuti ei saa pidada suurte sularaha maksete tegemist tavaliseks ning K. Köök ei ole kohtus tõendanud, et ta võlgniku maksejõuetusest ei teadnud või ei pidanudki teadma. Kaebuses toodud väited ei ole aga piisavalt põhjendatud. Õige ei ole kaebuses toodud väide, mille kohaselt maakohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 113 lg 1 p 2 jättes sellel alusel hagi rahuldamata. PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades. Lisaks tugines hageja PankrS § 110 lg-le 2, mille järgi eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve, kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on kohtu poolt kohaldatud PankrS § 113 lg 1 p 2 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja on ebaõigesti põhjendanud võlausaldajate kahjustamise tuvastamist sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud hageja teha enam makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 p-s 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust - ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Selles osas on Riigikohus seisukohal, et ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust (Riigikohtu otsus 3-2-1-43-07). Hageja on aga just sellele asjaolule tuginenud. Hageja on kaebuses põhjendamatult leidnud, et töötasu maksmine sularahas on ebatavaline maksevahend PankrS § 113 lg 1 p 2 mõttes. Sularaha on igapäevases majandustegevuses tavapärane maksevahend. Sularahas palga maksmine ei ole käsitatav maksevahendina, vaid töötasu maksmise viisina. Palga maksmise viisi osas sõlmitud kokkuleppe muutmine ei oma tähtsust PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamise seisukohalt. Ebatavaliseks maksevahendiks võib PankrS § 113 lg 1 p 2 mõtte kohaselt olla nt töötasu maksmine kaubaga. Kaebuses on hageja toonud esile uued asjaolud, mida hagiavalduses ei kajastu ja mille kohaselt on võlgniku töötaja käsitletav võlgniku lähikondsena PankrS § 117 lg 3 alusel. Maakohus on otsuses siiski seda asjaolu käsitlenud ja leidnud õigesti, et lähikondsust ei ole hageja tõendanud. Peale selle leidis Riigikohus analoogilises asjas tehtud lahendis 3-2-1-4307, et PankrS § 117 lg-s 2 tuuakse loetelu juriidilise isiku lähikondsetest. Töötajat seal ei ole nimetatud. PankrS § 117 lg 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks eelnimetatud loetelus nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Riigikohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Töötaja ja tööandja saavad seega olla lähikondseteks erandlikel asjaoludel. Selliseid asjaolusid hageja esile hageja ei ole. TsMS § 652 lg 1 ja 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut
4(5)
tuvastamist vajalikuks ja menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Eeltoodu alusel jäävad tähelepanuta hageja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud paljasõnalised väited, mille kohaselt kostja ei teinudki töölepingu alusel kostja juures tööd. Hageja esindaja ei põhjendanud, mis takistas sellist asjaolu esitamast juba esimese astme kohtule esitatud hagiavalduses ja seda tõendamast. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostja kohtukulude osas taotlust ei esitanud. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.