Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-2044
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
OÜ (registrikood XXX) hagi MK(isikukood XXX,elukoht XXX) ja OÜ (registrikood XXX) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Esindajad
Hageja seaduslik esindaja UR, lepinguline esindaja v-adv A L , kostja OÜ seaduslik esindaja MKja kostja MK lepinguline esindaja PJ.
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse resolutsioon : Hagi rahuldada.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil
Mõista kostja OÜ-lt ja kostja MK solidaarselt hageja OÜ kasuks välja võlg 853 271.98 (kaheksasada viiskümmend kolm tuhat kakssada seitsekümmend üks krooni ja üheksakümmend kaheksa senti) krooni ja viivis 692.856.84 (kuussada üheksakümmend kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kuus krooni ja kaheksakümmend neli senti) krooni, kokku 1.546.128.82 (üks miljon viissada nelikümmend kuus tuhat ükssada kakskümmend kaheksa krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni. Menetluskulud panna kostjate kanda ning solidaarselt välja mõista. Kostja MK suhtes kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluse käik ning poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt ajavahemikul 04.12.2003. a kuni 20.12.2003. a müüs AS (OÜ õiguseellane, edaspidi hageja) kostjale OÜ saematerjali kokku 360,61 tm, koguväärtusega 893.271.98 krooni. Saematerjali üleandmist kostjatele tõendavad saatelehed XXX; XXX; XXX; XXX ja XXX. Kostja tasus esimese materjalikoorma eest esitatud arve osaliselt summas 40 000 krooni. Rohkem kostja saematerjali eest ei tasunud. Kuna kostjalt rohkem makseid kokkulepitud tähtaegadeks ei laekunud, võttis hageja esindaja TT kostja MK kui OÜ seadusliku esindajaga ühendust ning kohtus temaga XXX, kus MK andis TT samal päeval kirjaliku kinnituse (võlatunnistuse), mille kohaselt kostja MK tasub hagejale maksed alljärgneva maksegraafiku alusel:
Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul hagi menetleda kohtuistungil arutamata. Kostja MK, kes on ühtlasi kostja OÜ seaduslik esindaja, on hagi õigeks võtnud ning avaldanud soovi, et kohus menetleks asja kohtuistungit pidamata. Ka hageja on eeltooduga nõustunud. Seega ei ole kohtuistungi pidamine vajalik. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja kohustuse täitmist nõuda. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 17.01.2004. a sõlmitud kokkulepe (toim lk 10) on VÕS § 30 lg 1 mõttes võlatunnistus. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on märkinud, et VÕS §-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas (kohtuasi nr 3-2-1-101-04). VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist nõuda. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse § -s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viidatud võlatunnistuse kohaselt oli hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja poolt esitatud arvutuste järgi on viivis päevas = 0,5% x 853 271.98 = 4.266,35 krooni. Kalendripäevi 01.04.2004 kuni 10.01.2007 on 1015, seega lepingujärgne viivis kogu perioodi eest on 4 266.35 x 1015 = 4 330 345.25 krooni. Kuna väljakujunenud äritava järgi on viivisemäär 0,5% päevas ülemäära suur ja viivise mõistlik määr on vahemikus 0,05 kuni 0,1% päevas, siis peab hageja mõistlikuks nõuda kostjatelt viivist 0,08% päevas ehk kokku: (853 271.98 krooni x 0,08% x 1015 päeva =) 692 856.84 krooni. Kohus nõustub hageja poolt esitatud viivise arvestusega. Nii võlatunnistust kui ka ülejäänud dokumentaalseid tõendeid hindab kohus kostja MK õigeksvõtust lähtuvalt usaldusväärseks ning põhivõla ning viivise seoses eeltooduga kostja OÜ suhtes tuvastatuks.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse eest. VÕS § 142 lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendajas vahelistest suhetest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja MK võttis hagi õigeks ning seega tuleb nii põhivõlg kui ka viivis eeltoodu alusel nimetatud kostjalt välja mõista ning hagiavaldus mõlema kostja kui solidaarvõlgnike vastu rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostjad solidaarselt. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.