Osaühing Aktiva Finants hagi Kalle Kalamees vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
187,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Ingrid Nook, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost * Kostja Kalle Kalamees, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *; muu aadress *, e-post *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus / lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Kalle Kalamees vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Kalle Kalamees hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti Aktsiaselts ja Kalle Kalamees vahel 11.07.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * alusel (nõue on 25.11.2015. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):
2.1.põhivõlgnevus summas 107,48 (ükssada seitse eurot 48 senti) eurot;
sissenõutavaks muutunud viivis 03.04.2017. a seisuga summas 6,77 (kuus eurot 77 senti) eurot;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (03.04.2017. a seisuga 107,48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 04.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist);
3.Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Kalle Kalamees vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 39,66 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõudes summas 5 eurot.
4.Edastada otsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 75,04% ulatuses kostja Kalle Kalamees kanda ja 24,96% ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista kostjalt Kalle Kalamees hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 183,85 (ükssada kaheksakümmend kolm eurot 85 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Kalle Kalamees tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel võidakse apellatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Asjaolud 11.01.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kalle Kalamees 170,69 euro saamiseks. Kohus tegi 18.01.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.03.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses.
2.Hageja nõue 03.04.2017. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel maakohtusse hagiavalduse kostja Kalle Kalamees vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 107,48 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudes summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 46,43 eurot ja jooksva viivise nõudes alates 04.04.2017. a võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja nõude aluseks Tele2 Eesti AS ja Kalle Kalamees vahel 11.07.2014. a sõlmitud liitumisleping nr *. Nimetatud lepingust tulenev nõue on loovutatud 25.11.2015. a Osaühingule Aktiva Finants. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud,
s.o riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 170 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja vastuväited 02.06.2017. a esitas kostja e-kirja teel kohtule vastuse hagiavaldusele /tlk 84-86/, milles kostja esmalt väidab, et ta ei ole kunagi Tele2 mobiiltelefoni teenuseid kasutanud. Samas järgnevalt kinnitab, et tal on puutumus internetipaketiga – kasutas poolteist aastat Tele2 odavat 3G internetipaketti, kuid juba alguses katkes ühendus ja tuli teade, et eraldatud maht on ammendunud, kuigi kostja teada oli siiani piiramatu mahuga teenus. Kostjal oli kokkulepe, et arved ja info edastatakse SMS sõnumitega ja mingis koduleheküljest ei olnud kostja teadlik. Kostja soovib enda kaitseks avalikku kohtupidamist.
4.Menetluse käik 14.06.2017. a teavitas kohus menetlusosalisi, et kohus menetleb käesolevat tsiviilasja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluse korras ning kohustas menetlusosalisi juhul kui nad soovivad enda ärakuulamist käesolevas tsiviilasjas, esitama kohtule vastavasisuline taotlus /tlk 90/. 19.06.2017. a teatas kostja K. Kalamees, et tema ei ole nõus kohtuasja tagaselja lihtmenetluse korras menetlemisega ja nõuab lisaselgituste andmise võimalust /tlk 93/. Kohus edastas kostjale kohtukutse tema avalikule ärakuulamisele 26.06.2017. a kell 10.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas Kärdlas /tlk 96/. Määratud ärakuulamisele kostja ei ilmunud /tlk 105/.
5.Hageja vastuväited kostja vastuväidetele 30.06.2017. a esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles kinnitab, et hagiavaldusele on lisatud liitumisleping nr *, mille juurde kuulub lisana dokumendist koopia. Lepingule on lisatud K. Kalamees juhiluba nr *. Hageja esindajale jääb antud olukorras arusaamatuks, miks kostja leiab, et tal ei ole puutumust antud lepinguga. Kostja kasutas teenust TELE2 Internet SIM Medium, mis asendus alates 01.02.2016 paketiga 4G Internet Arvutis Standard M. Teade paketi muutmise kohta oli üleval Tele2 Eesti AS koduleheküljel (lisa 1). TELE2 Internet SIM Medium ei sisaldanud piiramatut andmemahtu. Seega kui kostja leiab, et tegemist oli piiramatu mahuga teenusega, siis tulenevalt TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud hetkel on kostja väited paljasõnalised ja tõendamata.
6.Kohtuotsuse põhjendused
6.1.Hageja on esitanud kohtule telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulude nõude kostja vastu. Hageja on nõuet esitades tuginenud järgmistele asjaoludele: Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja Kalle Kalamees vahel on 11.07.2014. a sõlmitud liitumisleping nr *. Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest (lisa 3, tlk 31-42). Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Nimetatud lepingust tulenev nõue on loovutatud 25.11.2015. a Osaühingule Aktiva Finants.
6.2.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk
võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Seega kohus hindab, kas Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel on sõlmitud leping, millest tulenevalt tekkisid vastastikused kohustused ning kostja esitatud vastuväiteid.
6.3.Hageja on kohtule esitanud Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja Kalle Kalamees vahel 11.07.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * /tlk 28/, millest nähtuvalt on Kalle Kalamees (isikukood *, dokumendi nr ET170465) sõlminud Tele2 Eesti AS-ga Tele2 liitumiselepingu. Kostja on liitunud Tele2 Internet Medium paketiga, lisateenustega internet arvutis Medium ja rändlusteenus /tlk 28/. Lepingule on lisatud 11.07.2014. a arve-saateleht nr *, millest nähtuvalt on K. Kalamees 11.07.2014. a kätte saanud kasutatud 3G modemi ja SIM kaardi /tlk 29/. Lepingu sõlmimise aluseks olevatele dokumentidele on lisatud koopia K. Kalamees juhiloast nr * /tlk 30/ kehtivusajaga 21.03.2006 kuni 21.03.2016. a. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostjale 16.03.2016.a väljastatud uus juhiluba.
6.3.1.Kostja on 02.06.2017. a kirjalikus vastuses küll esmalt väitnud, et ta pole kasutanud Tele2 mobiilsideteenuseid, kuid seejärel on siiski kinnitanud, et kasutas Tele2 3G odavat internetipaketti /tk 84/. Kostja soovis enda ärakuulamist käesoleva tsiviilasja menetluses, et anda täiendavaid selgitusi, kuid kohtu määratud avalikule ärakuulamisele 26.06.2017. a kostja ei ilmunud /tlk 105/. Kostja ei ole kohut teavitanud mitteilmumise põhjustest.
6.3.2.Kohus leiab, et hageja esitatud lepingu, sellele lisatud arve-saatelehe ja kostja juhiloa koopiaga /tlk 28-30/ on tõendamist leidnud, et Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 11.07.2014. a liitumislepingu, mille alusel Tele2 Eesti AS osutas kostjale 3G internetiteenust ja kostja kohustust vastavalt lepingule ja Tele2 teenuste kasutamise tingimustele (p 4.1.2), mis on lepingu lahutamatuks osaks, tasuma osutatud teenuse eest tähtaegselt vastavakt kehtestatud hinnakirjale ja arvelduskorra kohaselt.
6.4.Hageja on kohtule esitanud teatise nõude loovutamise kohta, millest nähtuvalt on Tele2 Eesti AS teavitanud kostjat 26.11.2015. a aadressil *, *, et on loovutanud vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Osaühingule Aktiva Finants nõude tema vastu põhisummas 107,47 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid /tlk 27/. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Tele2 Eesti AS on kostja vastu tuleneva põhinõude summas 107,48 eurot loovutanud hagejale Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatisel näidatud aadress on ka käesoleval ajal Rahvastikuregistri andmete kohaselt kostja kehtiv registreeritud elukoha aadress.
6.5.Hageja on kõnealusest lepingust esitanud kostja vastu põhinõude summas 107,48 eurot. Nõude õiguslikuks aluseks on: VÕS § 76 lg 1 ja 3, mille alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil; VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Nõude suuruse tõendamiseks on hageja esitanud kohtule kostjale saadetud arved perioodil 01.12.2015. a kuni 31.05.2016. a /tlk 31-42/. Arved on edastatud samuti liitumislepingus ja Rahvastikuregistris näidatud kostja aadressile *, *. Arvetest nähtuvalt on kostja jäänud arvete tasumisel võlgnevusse esmalt 01.03.2016. a arve nr * tasumisel summas 39,03 eurot /tlk 3537/, järgnevalt 01.04.2016. a arve nr * tasumisel summas 45,03 eurot /tlk 37-39/, 01.05.2016. a arve nr * tasumisel summas 19 eurot /tlk 39-41/ ja 01.06.2016. a arve nr * tasumisel summas 8,25 eurot. Tasumata arved kokku summas 111,31 eurot, millest hageja on hagi esitamisel maha
arvestanud 01.05.2016. a arvel arvestatud viivise summa 3,83 eurot /tlk 22, 39/. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks esitatud arvete tasumine kostja poolt Tele2 Eesti ASle või hagejale. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevat kohustust hageja ees summas 107,48 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.6.Kohus märgib täiendavalt, et kostja on vastuses hagiavaldusele viidanud, et kasutas poolteist aastat Tele2 odavat 3G internetipaketti, kuid juba alguses katkes ühendus ja tuli teade, et eraldatud maht on ammendunud, kuigi kostja teada oli siiani piiramatu mahuga teenus. Samas on Tele2 Eesti AS 01.01.2016. a saadetud arves selgitanud, et kostja kasutab internetipaketti, mis on vananenud ja läheb peatselt sulgemisele. Seetõttu soovitati kostjale paketti Internet Arvutis Standard M, mille kuutasu on 9,99 eurot ning sisaldab 20 GB maksimaalsel kiirusel 4G internetti. Kui nimetatud pakett kostjale sobis, ei pidanud ta ise midagi tegema ning olemasolev pakett vahetati 01.02.2016. a automaatselt Internet Arvutis Standard M vastu. Paketivahetus oli tasuta /tlk 31/.
6.7.Lisaks põhivõlgnevusele on hageja nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, s.o 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest /tlk 23,51/ alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast 19.06.2017. a kuni hagi esitamiseni (288 päeva) summas 46,43 eurot. Nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mis sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
6.7.1.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja Tele2 Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
6.7.2.Hagiavaldusest ja Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 järgi oli Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel kokku lepitud maksete mittetähtaegsel tasumisel kostja kohustus tasuda maksetähtpäevale järgnevast kuupäevast viivist määras 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest /tlk 23, 51/. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 46,43 eurot. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 0,15% tasumata summalt päevas /tlk 23/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega 54,75% aastas ehk enam kui kuus korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,05 kuni 8,0% aastas.
6.7.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,15% päevas e 54,75% aastas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.
Kuivõrd Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
6.7.4.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: summalt 107,48 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast /tlk 23/, s.o 19.06.2016. a kuni 03.04.2017 (v.a, haginõudes viivitatud päevade arv 288) VÕS § 113 lõikes 1 ja § 94 sätestatud määras, s.o summas 6,77 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 39,66 eurot (46,43-6,77).
6.8.Kohus peab põhjendatuks hageja esitatud jooksva viivise nõuet alates 04.04.2017. a kuni põhinõude (summas 107,48 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuna nimetatud sätte alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus piirab kostjalt viivise väljamõistmist suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 6,77 eurot).
6.9.Lisaks on hageja hagiavalduse taotlenud kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmist summas 25 eurot /tlk 22/, kuna esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi (lisa 6), kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri (lisa 7). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel.
6.9.1.VÕS 1132 lõige 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjale saadetud hagihoiatus 14.10.2016. a /tlk 57-58/ ja 19.10.2016. a /tlk 59-60/. Lisaks on hageja esitanud kohtule sissenõudmiskulude summa kujunemise arvestuse, millest nähtuvalt on arvestab hageja võlgnevuse korral kuni 500 eurot I tasulise kirja eest 15 eurot, II tasulise kirja eest 5 eurot, III tasulise kirja eest 5 eurot ja muud makseviivitusest tingitud kulud 5 eurot (nt nõude ja andmete töötlemise ning kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud jne). Kohus leiab, et kuna hageja poolt on tõendatud kahe meeldetuletuskirja saatmine kostjale /tlk 57-60/, kuid muud makseviivitusest tingitud kulud on hageja poolt tõendamata, siis tulenevalt VÕS § 1132 lõige 2 punktist 1 rahuldab kohus hageja esitatud võla sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot, s.o esimese meeldetuletuskirja eest 15 eurot ja teise kirja eest 5 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata hageja esitatud võla sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot.
7.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 107,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 6,77 ja võla sissenõudmiskulude nõudes summas 20 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (03.04.2017. a seisuga 107,48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 04.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 6,77 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 39,66 ja võla sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot.
8.Hagihind TsMS 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind 187,51 eurot (107,48 + 25 + 46,43 + 1 aasta seadusjärgne viivise summa 8,60).
9.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (178,91 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 134,25 eurot, s.o põhinõude summas 107,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 6,77 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot) 75,04% ulatuses kostja ja 24,96% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludest, s.o riigilõivust 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasust 170 eurot 75,04%, s.o 183,85 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.