Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-32343 isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Asjaolud Pooled on 02.03.1998 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus teleteenuse kasutamise eest tasuma vastavalt kehtivale xxx aktsiaseltsi hinnakirjale. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas kostjale arved, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 392.10 krooni, sissenõutavaks muutunud viivisevõlg 19 871.44 krooni. Hageja on vähendanud viivisenõuet lähtudes mõistlikkuse printsiibist ja väljakujunenud kohtupraktikast ja palunud välja mõista viivisevõlga 1 392.20 krooni ulatuses. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Hagimaterjalid on kostjale 03.05.2007 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 kohaselt isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 04.06.2007. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 392.10 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena 19 871.44 krooni. Kuna viivis ületab põhivõla, vähendab hageja, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas ka Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, viivise nõuet alla põhivõla suuruse, s.o 1 391.10 kroonini.

2(3)

2-06-32343

Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 2 783.20 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 1 392.10 krooni ning viivis 1 391.10 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.