Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-3809
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.juuni 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi L. K. vastu 3 551,20 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
28. mai 2007
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK X)
Hageja esindaja:
P. P. (volikirja alusel)
Kostja:
L. K. (IK X , elukoht: X)
Kostja esindaja:
vandeadvokaat K. K.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.1.Hageja esitas 28. juunil 2005 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 3 551,20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad
võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01. juunil 2005.a moodustab 3 551,20 krooni. 1.2.Hageja palub vastavalt EES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1028 kostjalt välja mõista alusetult saadud 3 551,20 krooni, riigilõivu 420 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni. II Kostja vastus 2.1.Kohtule 19. juulil 2005 esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on korteris soojusradiaatorid eemaldatud ning torud isoleeritud 1998 aastal, mille kohta on 19.06.1998 koostatud akt. Kostja on saanud hagejalt sooja vee teenust, mille eest on ka korrektselt tasunud. Hageja on esitanud kostjale arveid 15% kütte eest, mida viimane ei tunnista. Kostja on tellinud OÜ-lt Buroff tehnoloogilise arvestuse tegelikult saadava soojuse kohta ja nimetatud arvestuse kohaselt tuli tegelikult arvestada kütet 2 m2, millest on ka hagejat teavitatud, kuid hageja ei ole ümberarvestust teinud. Alates 2004 aasta maist hakkas hageja esitama soojuse arveid 2m 2 jääkpinnalt ning sellest ajast on kostja kõik arved tasunud. Hageja on kostjale esitanud arveid 5 615,75 krooni suuruses, millest kostja on tasunud 3 710,05 krooni. Esitatud arvete kohaselt on kostja võlgnevus 1 256,40 krooni, kuid kostja arvestuste kohaselt moodustab see summa 420,40 krooni. Hageja ei ole osutanud teenust 11-l kuul, seega on 118,80 krooni põhjendamatu nõue. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et enamus kuudel ei ole kostja midagi soojuse eest tasunud. Kostja leiab, et hagi on olulises osas põhjendamatu, seega kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. III Hageja seisukoht kostja vastusele 3.1.Hageja esitas kohtule omapoolse seisukoha. Vastuse kohaselt kostja tunnistab hagi osaliselt ning väidab, et korteris Kasteheina 6-1 on alates 1998 aastast radiaatorid eemaldatud ning torud isoleeritud, mille kohta on koostatud akt 19.06.1998. Kostja väidab, et hageja esitas kostjale ebaseaduslikult arveid 15 % kütte eest, mida kostja keeldus tasumast. 3.2.Kohtla-Järve linnavolikogu 11.november 1998 määruse punkt 8 kohaselt kõik elektriküttele ja - soojaveevarustusele üleminekuks vajalikud tööd tehakse litsentseeritud ehitusfirmade poolt taotleja kulul. 3.3.Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei tellinud pärast alternatiivküttele üleminekut soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse määramise kohta ekspertiisi, siis alates juunist 1998 on hageja esitanud arved lähtudes Kohtla-Järve linnavolikogu 11.november 1998 määrusest , mille kohaselt on kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskirja punkt 11 kohaselt enne eeskirja kehtestamist elektriküttele ja soojavee varustusele ümberehitatud hoone osas (korteri) omanik kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15% keskmisest 1 m2 arvestatud kütte maksumusest. Protsendimäär arvutatakse eraldi hoone kohta, kusjuures arvestamise aluseks on vaja üldkasutavate ruumide poole kubatuuri suhe maja üldkubatuurist.
trassides, millede kaasomanikuks on kõik elamu korteriomanikud, siis nende soojuskadude maksumuse tasumise kohustus lasub ka kostjal, kui elamu korteriomanikul.
7.1.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 7.2.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga X, üldpinnaga 55,5 m2 /tl. 6/. Elumaja Kasteheina 6 on hageja osutanud kaugkütte teenust. Perioodil oktoober 2002 kuni august 2004 esitas hageja kostjale arveid kokku 5 615,75 krooni eest, millest kostja on tasunud 2 064,55 krooni. Hageja on sisukohal, et kostja võlgneb hagejale 3 551,20 krooni /tl 7-11/. Hageja poolt esitatud arved sisaldasid soojusenergia maksumuse ajavahemikul 2002 kuni 2004 märts jääkpinna 8,33 m2 eest (15% 55,5-st m2) /tl. 59-75/. Alates aprillist 2004 sisaldavad arved soojusenergia maksumuse 2 m2 jääkpinna eest (3,6% 55,5-st) /tl. 50, 55-58/. Hageja on seisukohal, et ajavahemikul 1998 kuni 2004 on kostja tasunud hageja poolt esitatud arvete kohaselt nõutud summast väiksema summa. Kostja on alates 2004 aprillist talle esitatud arvete eest maksnud täielikult hageja poolt arvestatud summad. /tl. 51-54/. Kostja eemaldas juunis 1998 oma korteris keskkütteradiaatorid ja läks üle alternatiivküttele /tl 36/, millest oli ka hagejat teavitatud.
7.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. 7.4.Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja eemaldas enda korterist keskkütteradiaatorid. Antud juhul on küsimus selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult säästnud vaatamata sellele, et kostja oma korterist küttekehad eemaldas. 7.5.Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab. et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 555/22714 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas. 7.6.Järgnevalt tuleb tuvastada, milline protsent kütmise täiskoormusest kulus maja kaasomandisse kuuluva osa kütmiseks. Hageja on esitanud tõendina ekspertarvamuse koopia /tl. 79—85/. Ekspertarvamusest, mis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi poolt 2004.a.,nähtub, et korterite väljalülitamine hoone ühtsest küttesüsteemist on vastunäidustatud. Väljalülitatud küttekehad mõjutavad oluliselt küttesüsteemi allesjäänud korterite soojustarbimist ja sisekliimat. OÜ Buroff, OÜ Virgas ja OÜ Tammiku maja poolt teostatud arvutused ei kajasta adekvaatselt kogu maja soojustarbimise vähenemist üksikute korterite väljalülitamisel, ning nende edasist osalust küttekulude tasumisel, mistõttu suurenevad ebaõiglaselt ülejäänud korterite küttekulud. Kui ikkagi on niisugune olukord tekkinud ja ei ole kiiresti võimalik taastada esialgset olukorda, siis tuleks ühtsest küttesüsteemist välja lülitatud korterite osaluse määramisel maja küttekuludes arvestada alljärgnevaga: reaalset olukorda arvesse võtvate arvutustega sh ; trepikodade, teiste ühisruumide (näit soojussõlm) ja ruumide, kus paiknevad küttetorustikud, soojuskadudega (ka kaudse kütte korral); realistlikult arvestada kortereid läbivate küttetorustike soojuskadudega (soojusvooluga ruumidesse), kontrollimatu soojusvoolu vähenemisega ei ole mõistlik arvutustes arvestada; väljalülitatud korterite kaudse kütmisega naaberkorteritest ja ruumidest. Hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20... 70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest. 7.7.Hageja poolt on esitatud /tl. 76-78/ Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus nr. 44 11. novembrist 1998, mille kohaselt on kinnitatud kaugküttesüsteemiga hoonete elektrikütte üleviimise korra skeem. Skeemi kohaselt kohustub omanik hoone valdajale maksma üldkasutavate ruumide kütmise eest kuni 15% keskmisest 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest. 7.8.Kostja on tõendina esitanud OÜ Buroff korteri X soojuskoormuse muutuse ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse /tl. 94-97/, millest nähtub, et pärast küttekehade eemaldamist oleks kütmiseks kuluv jääkpind 2 m 2 ehk 3,6% endisest kütmisele kuuluvast pinnast. Kohus leiab, et reaalselt peegeldab olukorda OÜ Buroff arvestus, kuna see on saadud just nimelt kostja majast ja korterist lähtudes, hageja esitatud arvestuses lähtub aga hüpoteetilisest majatüübist, mistõttu ei saa olla kindel selle kohaldatavuses konkreetselt vaidlusalusele korterile.
Peale nimetatud arvestuse esitamist hagejale on hageja ka aktsepteerinud toodud jääkpinna arvestust ja hageja on alates akti hagejale esitamisest aprillist 2004 arvestanud kostja korteri köetavaks jääkpinnaks 2,0 m2 . 7.9.Kostja on kohtule esitanud akti /tl. 36/, mille kohaselt on korteris X eemaldatud soojusradiaatorid ning torud on isoleeritud. Antud aktile on pandud AS-i Kohtla-Järve Soojus poolt pitsatiga märge. 7.10.Kostja poolt esitatud venekeelsed dokumendid jätab kohus tähelepanuta ning arvestab kohtule esitatud tõlkeid, mida on ka eelnevalt kohtu poolt analüüsitud. Kostja poolt esitatud ümberarvestused soojuse eest jätab kohus tähelepanuta, kuna need arvestused on kostja enda poolt koostatud ning ei oma asjas õiguslikku tähendust. Kostja poolt esitatud kviitungite ja arvete koopiate sisu on kohus eelnevalt analüüsinud, kuna sisuliselt vastavad kviitungid hageja poolt esitatud arvetele. 7.11.Kohus jätab arvesse võtmata Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnangu, kuna sellest ei nähtu, kas eksperthinnangu seda osa, mis leiab, et OÜ Buroff arvestustel on tavaliselt mitmeid puudusi, saab kohaldada konkreetsele käesolevale arvestusele või mitte. Arvestada ei saa hageja väidet, et OÜ-l Buroff puudus litsents soojusarvestuse tegemiseks, sest litsents on haldusõiguslik luba, litsentsi olemasolu või puudumine ei ole otseses seoses arvutuste tõeväärtusega. 7.12.Eelnevaga on leidnud tõendamist, et kostja korteri kütmiseks kuuluv jääkpind on 2,0m2 ehk 3,6 % endisest kütmisele kuuluvast pinnast. Seega on kostja kohustatud tasuma alusetult säästetud teenuse maksumuse – jaotusteenuse maksumuse ja 3,6 % talle esitatud soojusenergia arvestustest. 7.13.Tõendamist on leidnud asjaolu, et hageja on teadlik, et alates 1998 juunist on kostja korterist eemaldatud soojusradiaatorid. Hageja on peale seda kinnitust asunud arvestama kostjale soojuse eest 15% köetavast pinnast, mida tõendavad kostjale esitatud arved. Samuti on tõendatud, et hageja on aktsepteerinud OÜ Buroff poolt teostatud ekspertiisi, kuna pealse selle teostamist ja hagejale esitamist (2004 aprill) on hageja asunud arvestama kostjale soojuse eest 3,6 % köetavast pinnast. 7.14.Esitatud arvetega ning võlgnevuse arvestusega on tõendatud, et kostja on alusetult säästnud jaotusteenuse maksumuse eest 887,80 krooni, mis on reaalselt kasutatud soojusenergia maksumus. Võlgnetaval perioodil arvestati köetavaks jääkpinnaks 8 m2, reaalselt on leidnud kinnitust, et osutati teenust 2m2, seega võlgneb kostja 887,80 krooni (3551,24/4). 7.15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja on hageja nõude osaliselt õigeks võtnud ning on nõus tasuma 887,80 krooni. Ka hageja on kinnitanud ,et köetav jääkpind on 2 m2 , kuna on peale akti saamist esitanud arveid just sellest lähtuvalt. VIII Menetluskulud 8.1.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 8.2.Hagi on esitatud kohtule 28. juunil 2005. a. Enne 01. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
8.3.Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik Evi Kool
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.