Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-98-35
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi H Ü ja J Ü vastu 3055, 80 krooni solidaarses nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791, asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostjad:
Resolutsioon
H Ü (IK xxx, elukoht: xxx) J Ü (IK xxx, elukoht: xxx)
AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista H Ü’selt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võlgnevus 1527 (üks tuhat viissada kakskümmend seitse) krooni 90 senti ja kohtukulude katteks
(üheksakümmend üks) krooni 50 senti. Välja mõista J Ü’selt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võlgnevus 1527 (üks tuhat viissada kakskümmend seitse) krooni
senti ja kohtukulude katteks
(üheksakümmend üks) krooni 50 senti. Kohtuotsus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 14. juunil 2007 kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kostjatel on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavaldus ja asja menetluse käik AS Kohtla-Järve Soojus esitas 02.09.1998.a kohtule hagi H Ü’se vastu 3055, 77 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 15.08.1995.a sõlmitud soojusenergia ostumüügileping nr 421. Seisuga 01.08. 1998 võlgneb kostja hagejale tarbitud soojusenergia eest 3055, 77 krooni, millest 447, 71 krooni on viivis. Kostja hageja pretensioonile ei vastanud ega tasunud võlgnevust. Hageja palus hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 3055, 77 krooni. Kohus saatis kostjale 24.09.1998.a hagimaterjalid ja kohustas kohtule kirjalikult vastama hoiatades, et vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuna kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, rahuldas kohus 03.12.1998.a tagaseljaotsusega AS Kohtla-Järve Soojus hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 3055, 77 krooni ja 183 krooni kohtukulude katteks (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv). 29.10.2004.a esitas kostja avalduse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks ja tsiviilasja menetluse taastamiseks. Kohus rahuldas 29.12.2004.a määrusega kostja H Ü’se taotluse, ennistas kostjale kaja esitamise tähtaja ning taastas tsiviilasja menetluse. Kohtu eelistungil 09.03.2005.a taotles hageja esindaja kaaskostjana J Ü’se kaasamist menetlusse, kuna xxx maja Jõhvis pärisid A Ü’se pojad H ja J Ü. Hagiavalduse täpsustus 10.03.2005.a esitas hageja esindaja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt oli soojusenergia tarbimise aluseks elamus xxx hageja ja A Ü’se vahel sõlmitud leping. A Ü suri 30.12.1996.a. Ema pärandi (kaasa arvatud elamu asukohaga xxx, Jõhvis) võtsid vastu tema pojad J ja H Ü. Pärijad müüsid elamu 20.09.1999.a. Pärimisõiguse kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisel pärijatele üle nii pärandaja vara kui ka kohustused. Hageja on igakuiselt saatnud arve, millel on kirjas nii tarbitud soojusenergia kogus kui teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostjad on jätnud tasumata tarbitud soojusenergia eest neile kuulunud eramus. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevuse 3055, 80 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 183 krooni. Menetluse käik Eelistungile 06.05.2005.a kostjad ei ilmunud (kohtukutsed olid kostjad kätte saanud). Hageja esindaja toetas haginõudeid ja palus jagada võlgnevus kostjate vahel võrdsetes osades pooleks ja mõista neilt välja kohtukulud. Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. 13.05.2005.a otsusega (tagaseljaotsusega) rahuldas kohus AS Kohtla-Järve Soojus hagi ja mõistis kostjatelt H Ü’selt ja J Ü’selt kummaltki hageja kasuks 1527, 90 krooni ja kohtukulude katteks 91, 65 krooni. 15.08.2005.a esitas kostja J Ü kaja ja palus taastada tsiviilasja menetluse. J Ü’se selgituse kohaselt sõlmis soojusenergia tarbimise lepingu H Ü vastu ema A Ü’se tahtmist. Pärandi vastuvõtmise hetkel emal võlgnevust ei olnud. Võlg tekkis 8 aastat hiljem ning on H Ü’se võlg. J Ü hagejalt mingeid arveid saanud ei ole ja leiab, et hageja tõenäoliselt sai tema olemasolust teada alles 6 aastat pärast esimest kohtuotsust H Ü’se käest. Kostja J Ü hageja nõuet ei tunnista, väites, et H Ü sõlmis lepingu ja see on tema võlg.
Kohus taastas menetluse 14.09.2005.a. Hageja seisukohad Hageja AS Kohtla-Järve Soojus esitas omapoolsed seisukohad. Hageja ei nõustu J Ü’se väitega, et soojusenergia ostu-müügilepingu sõlmis H Ü. J Ü ei ole oma väidet millegagi tõendanud. Hageja on seisukohal, et lepingu sõlmis A Ü ja A Ü tasus ka kuni 1996.a suveni kõik arved. Hageja ei nõustu ka kostja väitega, et pärandi vastuvõtmisel võlgnevust ei olnud ja see tekkis 8 aastat hiljem. Hageja leiab, et kostja J Ü ei ole tõendanud, et pärandi vastuvõtmisel võlgnevust ei olnud. Tõendite esitamise kohustus on kostjal. Hagi esitati kohtule 1998.aastal. Hageja märgib, et hageja saatis kõik arved tarbimiskoha aadressil xxx Jõhvi. Pärijad ei teatanud soovist saata arved mingil muul aadressil. Kostjad võtsid ema pärandi 1997.aasta lõpus vastu. Pärimisõigus kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisel pärandajalt pärijatele üle nii pärandaja vara kui ka kohustused. Seega pärandi vastuvõtmisel läksid kõik kohustused üle pärijatele. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 3055, 80 krooni ja kohtukulud 183 krooni (hageja poolt tasutud riigilõiv) hageja kasuks. Kohtuistung 06.06.2007 Kohtuistungile 06.06.2007.a kostjad ei ilmunud (mõlemad kostjad on kohtukutsed kätte saanud). Hageja esindaja jäi haginõuete juurde ja taotles kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletuse, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et asi on võimalik TsMS § 410 alusel lahendada sisuliselt. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostjad H ja J Ü kohtu 06.06.2007.a kohtuistungile ei ilmunud (kostjad said kohtukutsed kätte). Hageja esindaja taotles kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kostja J Ü teatas 06.06.2007.a kohtule, et ta ei saa halva tervisliku seisundi tõttu kohtuistungil osaleda. Kostja ei ole palunud lugeda tema kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust mõjuvaks, seda piisavalt põhistanud ega ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kohus tuvastas, et hageja ja A Ü’se vahel on 15.08.1995.a sõlmitud leping soojusenergia müügiks kaugkütte veega nr 421 (toimiku lk 4-5). Kostja J Ü kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid, et 15.08.1995.a soojusenergia ostu-müügileping oli sõlmitud hageja ja kostja H Ü vahel, esitanud ei ole. Kostja H Ü väitel (toimiku lk 69) ei ole tema hagejaga lepingut sõlminud. 30.12.1996.a surnud A Ü’se pärijad on pojad J Ü ja H Ü, kumbki 1⁄2 mõttelises osas (seadusjärgse pärimisõiguse tunnistused toimiku lk 93-96). Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistustest nähtub, et A Ü’se pärandvara hulka kuulus muuhulgas maja kõrvalhoonega Jõhvi linnas xxx. Pärimisseaduse § 164 lg 2 kohaselt enne 1997. aasta 1. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti.
Kuni 01.01.1997.a kehtinud TsK § 551 lg 2 kohaselt pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks ning lg 5 kohaselt vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. TsK § 532 kohaselt pärandi avanemise ajaks loetakse pärandaja surmapäev. TsK § 558 pärandi vastuvõtnud pärija vastutab pärandaja võlgade eest temale pärandvara tegeliku maksumuse piirides. Alates 01.01.1997.a kehtiva PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Pärandvara valduse üleminekut reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 38, mille kohaselt valdus läheb üle pärijale s.t. pärija omandab valdaja õigusliku staatuse hetkest, mil ta sai pärijaks ehk pärandi avanemise hetkest. Seega pärandi vastuvõtmisel läksid kõik soojusenergia müügilepingust nr 421 tulenevad kohustused üle pärijatele, s.o kostjatele. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikus oktoober 1996.a kuni 01.07.1998.a (toimiku lk 7 – 8, 85 – 87). Kuni 30.12.1996.a tekkinud võlgnevus kuulus pärandvara hulka, edasine võlgnevus aga on tekkinud ajal, mil elamu valdus oli üle läinud kostjatele. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud (TsK § 174). Kostjad vastuväiteid selles, et hageja pole elamut asukohaga xxx soojusenergiaga varustanud, esitanud ei ole. Asjaolu, et hageja pole esitanud arveid kostjate elukohtade järgsetel aadressidel, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. TsK § 191 lg 1 kohaselt on viivis seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. 15.08.1995.a lepingu soojusenergia müügiks kaugkütte veega nr 421 (toimiku lk 4-5) p 20 kohaselt tasumisega viivitamisel arvestatakse „Ostjale“ viivist“ 0,2% arve summalt iga viivitatud päeva eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. See ei ole kostja J Ü väide, et hageja on viivitanud hagi esitamisega, asjakohane. Hageja nõue on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega (toimiku lk 3-10, 83-100) ning põhjendatud TsK § 173, § 174, § 191 ning § 558. Hageja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse sissenõudmist solidaarselt. TsK § 187 kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepingus või seadusega, eriti kohustuse eseme jagamatuse korral. Kuna kostjad pärisid nende emale kuulunud vara 1⁄2 mõttelistes osades, on kohustuse ese jagatav ja kumbki kostja vastutab võlgnevuse eest 1⁄2 osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus AS Kohtla-Järve Soojus hagi osaliselt ja mõistab kummaltki kostjatelt välja hageja kasuks võlgnevuse 1527,90 krooni.
Menetluskulude jaotus
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 183 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitati kohtule 02.09.1998.a. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotleb hagiavalduses kostjatelt solidaarselt kohtukulude väljamõistmist. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 183 krooni. Lähtuvalt hagi rahuldatud osast mõistab kostjatelt J ja H Ü’selt kummaltki välja hageja kohtukulud (tasutud riigilõivu) summas 91,50 krooni.
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.