2-05-3480/9 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lah

Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, kuna kostja on üle läinud tsentraalküttele 14.10.1997, millele andis nõusoleku ka hageja. Arveldussüsteemi ja elektrivarustuse renoveerimine on kooskõlastatud OÜ-ga Iidla Maja. Kostja korterisse on paigaldatud elektriradiaatorid. Kostja leiab, et on hageja ees kõik kohustused täitnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja seisukoht Hageja esitas 29. novembril 2006 omapoolse seisukoha kostja vastusele. Kostja vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista ning väidab, et on tasunud kõik arved soojusenergia tarbimise eest aadressil X seisuga 10.1997. Alates 14.10.1997 kasutab kostja elukoha kütmiseks elektriradiaatoreid ja tasub selle teenuse eest Eesti Energiale AS-ile. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 1997 aastal on temale kuuluvas korteris keskkütte radiaatorid eemaldatud. Hageja selgitab kostja seisukohta, et kuna hageja ja kostja vahel puuduvad lepingulised suhted, puudub hagejal alus arvete esitamiseks ning kostjale on selgusetu, miks hageja hakkas esitama arveid 1999. aasta lõpus ning kuidas oli saadud arvetel toodud summa suurus. Kohtla-Järve linnavolikogu 11.november 1998 määruse kohaselt on kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskiri Kohtla-Järve linnas punkt 11 kohaselt enne käesoleva eeskirja kehtestamist elektriküttele ja soojavee varustusele ümberehitatud hoone osas (korteri) omanik kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15% keskmisest 1 m2 arvestatud kütte maksumusest. Pärast elektriküttele üleminekut on arvestatud korteri köetav jääkpinnaks 9,31 m2, mis moodustab 15% korteri üldpinnast. Alates oktoober 2003 on hageja arvestanud kostja korteri köetava jääkpinna suuruseks 1,24 m2. Kütteperioodi vahelistel kuudel on hageja arvestanud soojavee varustuse kaudseid kulusid vastavalt Majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikale. Kuna soojusenergia kaudsete kulude puhul on tegemist soojuskadudega elamu ühiskonstruktsioonides ja trassides, millede kaasomanikuks on kõik elamu korteriomanikud, siis nende soojuskadude maksumuse tasumise kohustus lasub ka kostjal, kui elamu korteriomanikul. Menetluse käigus on kostja tasunud 380,60 krooni ja selle summa võrra hageja vähendab oma nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 441,07 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv hagi esitamisel 280 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest 224,20 krooni

kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutavate ruumide kütmist, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15 % keskmisest l m2-le arvestatud kütte maksumusest. Antud viitega Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusele ei ole hageja vastanud mitte ühelegi kostja küsimusele. Kostja märgib, et antud määruse kohaselt ümberehitatud hoone osas (korter) omanik on kohustatud hoone valdajale maksma soojuse eest kuni 15% keskmisest 1 m2 -le arvestatud kütte maksumusest . Kostja on seisukohal, et hageja oma seisukoha väljendamisel viis kohut eksitusse ja kuritarvitas oma õigusi, mille kohaselt on hageja kohustatud menetlusosalisena kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Hea usu põhimõttest lähtudes peab ka hageja oma seisukoha väljendamisel andma kohtule õiget ja täielikku informatsiooni, mis omab tähtsust antud vaidlusel. Oma seisukohas mainib hageja Kohtla-Järve Linnavolikogu määruse p 11 esimest lauset, aga antud punktis on olemas teine tähtis lause. Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. nov. 1998 a. määruse p 11 teise lause kohaselt arvutatakse protsendimäär eraldi hoone kohta, kusjuures arvestamise aluseks on vaja üldkasutatavate ruumide (trepikojad, kelder) poole kubatuuri suhe maja üldkubatuurist. Hageja esindaja on väljendanud seisukohta, et pärast elektriküttele üleminekut on arvestatud korteri köetav jääkpind 9,31 m2, mis on moodustab 15% korteri üldpinnast. Kostja arvab, et antud väide on paljasõnaline ja ebatäpne. Vastavalt TsMS § 328 lg 1 menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Seega peavad nad olema korrektselt vormistatud ja täpsustatud. Arvete esitamise aeg on korrektselt täpsustamata ja TsMS § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalselt tõendamata. Kostjal on arusaamatu, miks ja mille alusel esitas hageja kostjale arveid 15% ulatuses. Kas oli tehtud eraldi aadressil Maleva 35 hoone kohta ekspertiis või ümberarvestamine . Kostja viitab 17. mail 2006 kehtima hakanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/32/EÜ (LISA 1)., mille artikli 13 kohaselt liikmesriigid tagavad, et nii palju kui on tehniliselt võimalik, majanduslikult põhjendatud ja võimaliku säästu suhtes proportsionaalne, pakutakse elektrienergia, maagaasi, kaugkütte ja/või - jahutuse ning sooja tarbevee lõpptarbijatele konkurentsivõimeliste hindadega individuaalseid arvesteid, mis näitavad täpselt lõpptarbija energiatarbimist ja annavad teavet tarbimise tegeliku kestuse kohta. Lisaks eelmainitud direktiividele nimetab kostja EL õigusakti - direktiivi 2002/91/EÜ (LISA 2) ehitiste (hoonete) energiatõhususe kohta. Direktiivi preambulas (punkt 20) märgitakse, et elamusektoris aitaks energiasäästmisele kaasa selliste arvete esitamine elanikele, kus kütte-, kliimaseadmete ja sooja vee kulud on arvutatud vastavalt tegelikule tarbimisele. KKütS § 14 sätestab võrguettevõtja kaugküttevõrgust tarbitava soojuse mõõtmise ja arvestuse kohustust. Kohtla-Järve Linnavolikogu määruses 11. nov. 1998 a. punktis 8 sätestatud, et kõik elektriküttele ja soojaveevarustusele üleminekuks vajalikud tööd tehakse taotleja kulul. Kostja poolt oli tehtud kõik elektriküttele ja soojaveevarustusele üleminekuks vajalikud tööd ja selle eest makstud. Antud määruse kohaselt ei ole kostja kohustatud tegema oma kulul ekspertiis protsendi määramise kohta. Samas puudub Kohtla-Järve AS-il õigus esitada arveid ilma vastava kirjaliku ja ametliku ümberarvestuseta X hoone kohta ning ilma ekspertiisiga või aktiga korteriomaniku tutvustamiseta. Kuna hageja pidevalt saatis kostjale põhjendamatu arveid, tellis kostja aastal 2003 omal kulul ekspertiisi Virgas OÜ-lt ning esitas antud ekspertiisi hagejale. Ekspertiisi lõppresultaadi kohaselt korteri nr. 2 kütmiseks kuuluv jääkpind on 1,2 m2 või 2 % endisest kütmiseks kuuluvas pinnast. Ekspertiis oli tehtud jaanuaris 2003 (tšekk, tasumise kohta LISA 4) ja oli esitatud hageja töötajatele. Hageja on alates oktoobrist 2003 arvestanud kostja korteri köetava jääkpinna suuruseks 1,24 m2. Hageja on nõustunud ekspertiisiga, seda kinnitas ka hageja esindaja kohtumenetluses eelistungil. Hageja pole esitanud ekspertiisi kohta vastuväiteid või omapoolseid uurimistulemusi. Antud hageja käitumine tõestab, et isegi pärast kostja poolt ekspertiisi tegemist ja selle ekspertiisi tulemustega nõustumist, jätkas hageja alusetu, põhjendamatu ja seadusvastaste arvete esitamist.

Kütteperioodi vahelistel kuudel on hageja arvestanud soojusvee varustuste kaudseid kulusid vastavalt Majandusministri 11.08.1997 a. käskkirjaga nr 86 kinnitatud soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikale, millele viitas ka hageja esindaja. Viidates antud käskkirjale on kohustatud hageja esitama vastavat Kohtla-Järve Linnavalitsuse määrusele ja Majandusministri 11.08.1997 a. käskkirjale nr 86 X hoone kohta tehtud soojavarustuse kulude arvestuse. Eeltoodust lähtudes hageja väide kütteperioodi vaheliste kulude arvestamise kohta on alusetu ja tõendamata. Kostja ei tunnista hagejapoolseid nõudeid, mis oli esitatud suveperioodil. Lisaks esitas hageja arvete koopiad ja tabelid. Kohtule on arved esitatud osaliselt. On esitatud arved 2002 aasta eest, osaliselt 2003 ja 2004 aastate eest. Hagiavalduses ei ole täpsustatud, mis ajast on jätnud kostja õigeaegselt tasumata arveid, st. mis ajast nõutakse võlgnevust. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja vastus Hageja esitas kohtule vastuse, milles selgitab kostja esitatud küsimusi. Hageja seisukoht on, et kostjal on jäänud tasumata arved tarbitud soojusenergia eest alates detsember 1999. Kostja väide, et arusaamatu on, mille alusel hageja esitas arveid ajavahemikul novembrist 1997 kuni aprillini 1998 ning kuidas oli saadud ja arvestatud arvetel esitatud summa suurus, on hageja seisukoht, et kostjale on esitatud arved ajavahemikul novembrist 1997 kuni aprillini 1998 soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika alusel vastavalt Kohtla-Järve linnavolikogu 11.november 1998 määruse punkt 4. Hageja seisukoht on, et kostja on avalduse esitanud vaid elektrivõrguettevõtjale, kuid ei ole esitanud avaldust hoone omanikule (valdajale). Kohtla-Järve linnavolikogu 11.november 1998 määruse punkt 8 kohaselt kõik elektriküttele ja - soojaveevarustusele üleminekuks vajalikud tööd tehakse litsentseeritud ehitusfirmade poolt taotleja kulul. Kuna kostja ei tellinud soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse määramise kohta ekspertiisi, siis alates 02.09.1998 hageja on esitanud arved lähtudes Kohtla-Järve linnavolikogu 11.november 1998 määrusest. Määruse kohaselt on kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskirja Kohtla-Järve linnas punkt 11 enne käesoleva eeskirja kehtestamist elektriküttele ja soojavee varustusele ümberehitatud hoone osas (korteri) omanik on kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15% keskmisest 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest. Protsendimäär arvutatakse eraldi hoone kohta, kusjuures arvestamise aluseks on vaja üldkasutavate ruumide poole kubatuuri suhe maja üldkubatuurist. Kostja leiab, et antud määruse kohaselt on korteri omanik kohustatud maksma üldkasutavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest hoone valdajale. Kostja väidab, et tema andmetel ei ole AS-1 Kohtla-Järve Soojus aadressil X asuva maja omanik või valdaja, seega puudub AS-1 Kohtla-Järve Soojus alus nõuda kostjalt hagivalduses määratud summa tasumist. Hageja ei nõustu kostja väitega põhjusel, et Maleva 35 asuva maja valdaja OÜ Iidla Maja ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel on sõlmitud 01.12.1998 soojusenergia ostu-müügileping nr 2378 ja 30.05.2003 sõlmitud ostu-müügileping nr 801003235, millede kohaselt hageja tarnib elamule Maleva 35 soojusenergiat ja korteriomanikud on kohustatud selle eest tasuma hagejale. Hageja seisukoht on, et kostja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/327EÜ ja direktiivile 2002/91/EÜ ei ole asjakohane, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/327EÜ artikkel 13, millele kostja viitab, jõustub hiljemalt 17. mai 2008 (direktiivi artikkel)

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ hakkas kehtima 04. jaanuarist 2006 (direktiivi artikkel 15). Kostja väidab, et Kohtla-Järve linnavolikogu 11.november 1998 määruse kohaselt ei ole kostja kohustatud tegema oma kulul ekspertiisi protsendi määramise kohta. Hageja seisukoht on, et vastavalt Kohtla-Järve linnavolikogu 11.november 1998 määruse punkt 8 kohaselt kõik elektriküttele ja - soojaveevarustusele üleminekuks vajalikud tööd tehakse litsentseeritud ehitusfirmade poolt taotleja kulul. Kostja väidab, et kostja tellis 2003 aastal oma kulul ekspertiisi Virgas OÜ-lt ning OÜ Virgas poolt teostatud 2003 soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse kohaselt korteri X kütmiseks kuuluv jääkpind on 1,2 m 2 või 2% endisest kütmiseks kuuluvas pinnast. Hageja seisukoht on, et antud väitega kostja ise tunnistab, et tellis oma kulul ekspertiisi alles 2003 aastal. Hageja on arvestanud kostja korteri köetava jääkpinna suuruse vastavalt OÜ Virgas poolt teostatud 2003 soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestusele korteri Maleva 35-2 kütmiseks kuuluv jääkpind on 1,2 m2 või 2% endisest kütmiseks kuuluvas pinnast, so 2% 62,05 m2 (62,05x2/100=1,2410), seega 2% endisest kütmiseks kuuluvas pinnast on 1,24m2. Hageja selgitab, et kütteperioodi vahelistel kuudel on hageja arvestanud soojavee varustuse kaudseid kulusid vastavalt Majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika punkt 6.4.5 . Kuna soojusenergia kaudsete kulude puhul on tegemist soojuskadudega elamu ühiskonstruktsioonides ja trassides, millede kaasomanikuks on kõik elamu korteriomanikud, siis nende soojuskadude maksumuse tasumise kohustus lasub ka kostjal, kui elamu korteriomanikul. Hageja esitab Maleva 35 hoone kohta tehtud soojavarustuse kulude arvestuse, puuduolevad arved ning OÜ Iidla Maja ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel on sõlmitud 01.12.1998 soojusenergia ostumüügileping nr 2378 ja 30.05.2003 sõlmitud ostu-müügileping nr 801003235. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus ja menetluskulud. Kostja vastus Kostja esitas hageja seisukohtadele vastuse, mille kohaselt on hageja alusetult esitanud arved kostjale ning kostja on nõus tasuma vastavalt OÜ Virgas poolt tehtud ekspertiisile kulud 2% ulatuses , mis moodustab kostja arvestuste kohaselt 458,80 krooni ning nõustub maksma menetluskulud. Eelistung Eelistungil, mis toimus 05. mail 2007 jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde. Kostja jäi kohtule esitatud seisukohtade juurde. Kostja on nõus tasuma 458,80 krooni.

teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga Xl, üldpinnaga 60,5 m2. Hageja varustas elumaja Maleva 35 soojusenergiaga. Hageja ja kostja vahel soojusenergia tarbimiseks lepingut sõlmitud ei olnud. Kostja korteris on keskkütteradiaatorid eemaldatud oktoobrist 1997.a., OÜ Iidla Maja on koostanud akti 02.09.1998.a., kus on märkinud, et radiaatorid on eemaldatud ilma AS Iidla Maja loata ja on kirjeldatud , millised vajalikud dokumendid on tarvis esitada. 1998.a. augustis on nimetatud dokumendid esitatud /tl.18-25/. Samal aktil on ka AS Kohtla-Järve Soojus tempel, millest võib järeldada, et hageja oli teadlik alternatiivküttele üleminekust. Hageja on esitanud kohtule arved alates 07.11.02- 3.08.2004 /tl.37-51/. Arve nr. 275400 06.11.2003 ja järgnevatel arvetel on köetava pinna koguseks 1,24 m2. Seega on hageja aktsepteerinud kostja poolt esitatud OÜ Virgas soojuskoormuse muutuse ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestust, mille kohaselt on korteri X kütmiseks kuluv jääkpind 1,2 m2 , või 2 % endisest kütmiseks kuuluvast pinnast. Hageja esitas kostjale arveid lähtudes jääkpinnast 15 % ja alates oktoobrist 2003 2 % jääkpinna arvestusest. Seega hageja palub välja mõista alusetult saadud teenuse maksumuse 3 441,07 krooni. Kostja tunnistab võlgnevust 458,80 krooni lähtuvalt arvestusest, et 100 % on 22940 krooni ja sellest 2 % on 458,80 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja eemaldas enda korterist keskkütteradiaatorid. Antud juhul on küsimus selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult säästnud vaatamata sellele, et kostja oma korterist küttekehad eemaldas. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab. et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka mõtteline osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas. Nimetatud majas on vastavalt aktile hoone trepikojad mitteköetavad. Järgnevalt tuleb tuvastada, milline protsent kütmise täiskoormusest kulus maja kaasomandisse kuuluva osa kütmiseks. Hageja on esitanud tõendina ekspertarvamuse koopia /tl.143—149/. Ekspertarvamusest, mis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi poolt 2004.a.,nähtub, et korterite väljalülitamine hoone ühtsest küttesüsteemist on vastunäidustatud. Väljalülitatud küttekehad mõjutavad oluliselt küttesüsteemi allesjäänud korterite soojustarbimist ja sisekliimat. OÜ Buroff, OÜ Virgas ja OÜ Tammiku maja poolt teostatud arvutused ei kajasta adekvaatselt kogu maja soojustarbimise vähenemist üksikute korterite väljalülitamisel, ning nende edasist osalust küttekulude tasumisel, mistõttu suurenevad ebaõiglaselt ülejäänud korterite küttekulud. Kui ikkagi on niisugune olukord tekkinud ja ei ole

kiiresti võimalik taastada esialgset olukorda, siis tuleks ühtsest küttesüsteemist välja lülitatud korterite osaluse määramisel maja küttekuludes arvestada alljärgnevaga: reaalset olukorda arvesse võtvate arvutustega sh ; trepikodade, teiste ühisruumide (näit soojussõlm) ja ruumide, kus paiknevad küttetorustikud, soojuskadudega (ka kaudse kütte korral); realistlikult arvestada kortereid läbivate küttetorustike soojuskadudega (soojusvooluga ruumidesse), kontrollimatu soojusvoolu vähenemisega ei ole mõistlik arvutustes arvestada; väljalülitatud korterite kaudse kütmisega naaberkorteritest ja ruumidest. Hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20... 70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest. Hageja poolt on esitatud /tl. 61-63 / Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus nr. 44 11. novembrist 1998, mille kohaselt on kinnitatud kaugküttesüsteemiga hoonete elektrikütte üleviimise korra eeskiri. Eeskirja kohaselt kohustub omanik hoone valdajale maksma üldkasutavate ruumide kütmise eest kuni 15% keskmisest 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest. Protsendimäär arvutatakse eraldi hoone kohta, kusjuures arvestamise aluseks on üldkasutatavate ruumide poole kubatuuri suhe maja üldkubatuurist. Hageja ei ole kohtule vastavat arvestust esitanud. Kostja on tõendina esitanud OÜ Virgas korteri X soojuskoormuse muutuse ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse /tl. 85-88/, millest nähtub, et pärast küttekehade eemaldamist oleks kütmiseks kuluv jääkpind 1, 2 m 2 ehk 2 % endisest kütmisele kuuluvast pinnast. Kohus leiab, et reaalselt peegeldab olukorda nimetatud arvestus, kuna see on saadud just nimelt kostja majast ja korterist lähtudes, hageja esitatud arvestuses lähtub aga hüpoteetilisest majatüübist, mistõttu ei saa olla kindel selle kohaldatavuses konkreetselt vaidlusalusele korterile. Peale nimetatud arvestuse esitamist hagejale on hageja ka aktsepteerinud toodud jääkpinna arvestust ja hageja on alates akti hagejale esitamisest oktoobrist 2003 arvestanud kostja korteri köetavaks jääkpinnaks 1,2 m2 . Kostja on kohtule esitanud akti /tl. 150/, mille kohaselt on korteris X eemaldatud soojusradiaatorid ning torud on isoleeritud. Aktis on viidatud puudustele, mille kostja on täitnud 1998.a. Antud aktile on pandud AS-i Kohtla-Järve Soojus poolt pitsatiga märge. Kohus jätab arvesse võtmata Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnangu, kuna sellest ei nähtu, kas eksperthinnangu seda osa, mis leiab, et OÜ Virgas arvestustel on tavaliselt mitmeid puudusi, saab kohaldada konkreetsele käesolevale arvestusele või mitte. Eelnevaga on leidnud tõendamist, et kostja korteri kütmiseks kuuluv jääkpind on 2,0 % endisest kütmisele kuuluvast pinnast. Seega on kostja kohustatud tasuma alusetult säästetud teenuse maksumuse – jaotusteenuse maksumuse ja 2,0 % talle esitatud soojusenergia arvestustest. Tõendamist on leidnud asjaolu, et hageja on teadlik, et alates 1998 septembrist on kostja korterist eemaldatud soojusradiaatorid. Hageja on peale seda kinnitust asunud arvestama kostjale soojuse eest 15% köetavast pinnast. Arveid, mis hageja oleks pidanud kostjale esitama ja kohtule tõendina esitama, et kohus saaks teha arvestused , hageja kohtule ei ole esitanud. Kohtule on esitatud arved ajavahemikul 11.2002- 3.08.2004, millest on ka näha, et hageja on aktsepteerinud OÜ Virgas poolt teostatud ekspertiisi, kuna pealse selle teostamist ja hagejale esitamist (2003 oktoober) on hageja asunud arvestama kostjale soojuse eest 2,0% köetavast pinnast. Kuna hageja ei ole esitanud arveid kogu hagetava perioodi ulatuses, siis ei saa kohus lähtuda hageja nõudest , et võlgnevus on tekkinud alates 1999.a. ja arvestuse aluseks on Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega kehtestatud kaugküttele ülemineku eeskiri ja selle eeskirja p. 11, 15 % määra kehtestamise kohta.

Hageja poolt esitatud kliendile väljastatud arvete loeteluga, mille on koostanud teeninduskonsultant on ajavahemikul 30.10.02- 03.08.04 on toodud laekumata summaks 3821,67 krooni. /tl.7/. Laekumiste ja võlgnevuste arvestuse tabeliga, mis on kohtule esitatud on arvestuse algus 12.1994 ja lõpeb seisuga 28.09.2004 ja võlgnetav summa on 3441.07 krooni, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt nõuab /tl.52-56 /. Nimetatud tabelis ei ole toodud, mille alusel ja mille eest on võlgnevus arvestatud. Kohus analüüsib arvestust toimiku lk. 7, mille on koostanud teeninduskonsultant ja mille vastavust on võimalik kontrollida esitatud arvetega. Kuni hagejale OÜ Virgas ́e akti esitamiseni on esitatud kostjale arveid summas 5121,66 krooni , makstud on kostja poolt arveid summas 1889,65 krooni. Kohus lähtub arvestusest 2 % jääkpinnaga ja seega esitatud arvetest 2 % oleks summas 682,88 krooni (100% = 5121,66x100:15= 34144,40 krooni) Kohtule esitatud arvete järgi on kostja enam maksnud 1206,77 krooni. Perioodil, mil hageja tegi ümberarvestuse ja esitas kostjale arveid 2 % jääkväärtusega e. 1,24 m2 arvestades, on kostjale esitatud arveid 1250,60 krooni, millest kostja on tasunud 771,70 krooni. Selle perioodi eest võlgnevus oleks 478,90 krooni. Kostja poolt on toodud arvestus, et 100 % on 22940 krooni, millest 2 % on 458,80 krooni, millise summa kostja nõustub tasuma. Kohus ei saa nõustuda kostja poolt toodud arvestusega, kuna kohtule esitatud dokumentidest ei tulene 22940 kroonist algarvestust ja kohus ei suuda tuvastada, millele tuginedes on selline arvestus saadud. Kuna kohtu poolt on korduvalt pooltelt nõutud oma väidete tõendamist ja tõendite esitamist ja hageja ei ole suutnud kohtule esitada võlgnevuse kohta tõendeid, mida kohus saab hinnata, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 21.06.2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kuna hagi on jäetud rahuldamata ja kostja kohtukulude väljamõistmist ei ole nõudnud, jäävad hageja kohtukulud hageja kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 1028, § 1032 lg 2, § 434, § 444, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata.