Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.juuni 2007
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-21217
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX, Tallinn XXX); Hageja volitatud esindaja RR (asukoht Lindorff Eesti OÜ, XXX, Tallinn XXX); Kostja OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, Tallinn XXX) juhatuse liige VA (isikukood XXX, elukoht XXX Haapsalu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
AS hagi OÜ vastu 28 362,27 krooni saamiseks, millest põhinõue on 15 249,10 ja viivis 13 113,17 krooni.
Hageja esitas 10.08.2006 kohtule hagiavalduse kostja vastu 17 618,40 krooni saamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja registrisse kantud aadressil XXX Tallinnas ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Haigekassa andmetel kostja juhatuse liikme VA elukoht on aadressil XXX Haapsalu, kuid sellel saadetud dokumendid tagastati kohtule märkusega, et puudub korteri number, majas on 24 korterit. Kohus edastas hagi koos lisadega Haapsalus aadressil XXX asuva korteriühistu XXX juhatuse liikmele AR üleandmiseks VA koos palvega tagastada allkirjaleht V. A allkirjaga kohtule või dokumentide üleandmise võimatuse korral tagastada dokumendid kohtule. AR on menetlusdokumendid 08.12.2006.a. isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Menetlusdokumente kohtule tagastatud ei ole, samuti ei ole kohtule saadetud allkirjalehte. Kohtu korduvale 09.03.2007 järelepärimisele, mille A. R sai kätte 21.03.2007, ei ole vastatud. TsMS § 318 lg 2 alusel juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Tulenevalt TsMS § 322 lg-test 1 ja 2 juhul, kui isikut kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks dokumendi kättetoimetamisega kortermaja haldavale korteriühistule, kui see on nõus dokumendi vastu võtma ja saajale edastama. KÜ juhatuse liige on kostjale edastamiseks dokumendid vastu võtnud 08.12.2006 ja ei ole nende üleandmisest keeldunud ega üleandmise võimatusest kohtule teatanud. Eeltoodu alusel kohus loeb menetlusdokumendid kostja seaduslikule esindajale kättetoimetatuks ning kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtpäev saabus seega 28.12.2006. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on poolte vahel 28.09.2004 sõlmitud liitumislepingust nr 1134269 tulenev võlaõiguslik suhe. Lepingu alusel hageja osutas kostjale teleteenust, kostja teenuse eest nõuetekohaselt ei tasunud, hageja meeldetuletus- ja pretensioonkirjadele kostja ei ole vastanud. Kostja võlg hageja ees on kokku 28 362,27 krooni, s.h. 15 249,10 krooni põhivõlg ja 13 113,17 krooni viivised. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumislepingus pooled leppisid kokku viivises määraga 0.15 % päevas, s.o. 54 % aastas tähtaegselt tasumata summalt. Seisuga 09.08.2006 on viivise summa 13 113,17 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.