Kehateraapia OÜ hagi Jaanika Jõeorg-Kesküla vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
10 106,18 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Kehateraapia OÜ (registrikood 12274056; asukoht Tuigo tee 22, Roiu alevik, 62117 Tartumaa); esindajad hageja esindaja Raul Johanson (Agenda Õigusbüroo OÜ; Akadeemia tee 21/6, 12618 Tallinn; e-post [email protected]); kostja Jaanika Jõeorg-Kesküla (isikukood XXX; elukoht XXX; epost X); kostja esindaja Maia Ploom (Cartex OÜ; Turu 5-6, 51004 Tartu; epost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Kehateraapia OÜ hagi Jaanika Jõeorg-Kesküla vastu 8840,48 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata. Otsus toimetada kätte poolte esindajatele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud Kehateraapia OÜ kanda. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-3126 Jaanika Jõeorg-Kesküla menetluskulude rahaliseks suuruseks 2917 (kaks tuhat üheksasada seitseteist) eurot 13 senti (sõidukulu 117,13 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2800 eurot). Välja mõista Kehateraapia OÜ-lt Jaanika Jõeorg-Kesküla kasuks menetluskulud 2917,13 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE ja HAGI TÄPSUSTUS (I kd, tl 1-7; II kd, tl 152-157)
1.Hagiavalduse kohaselt on Kehateraapia OÜ (hageja) endine juhatuse liige ja asutaja Jaanika JõeorgKesküla (end perenimi Jõeorg) (kostja) põhjustanud oma seadusest tulenevate kohustuste rikkumise ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega hagejale kahju.
2.Hagi kohaselt omandas Alar Lomp Kehateraapia OÜ 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa 05.09.2013, mis moodustab 100% osaühingu osakapitalist. Alar Lomp viis 03.10.2013 läbi hageja põhija väikevahendite inventuuri. Inventuuri aktis fikseeriti olemasolevad ning puuduolevad põhi- ja väikevahendid, inventuuri läbi viinud komisjonil puudus võimalus fikseerida ettevõtte sularahakassa jääk seisuga 03.10.2013 sularaha puudumise tõttu. 04.10.2013 kutsus ainuosanik Alar Lomp hageja juhatusest kostja tagasi ja nimetas juhatuse liikmeks Alar Lompi. 27.10.2013 andis kostja Alar Lompile üle hageja dokumentatsiooni, sh 2012. a raamatupidamislikud aruanded ja 2013. a seotud laenulepingud, juhatuse otsuse, kulu ja tulu dokumendid ning 14.12.2013 edastas kostja raamatupidamise aruanded ajavahemiku 01.01.2013 – 30.09.2013 kohta, mis sisaldasid kostja poolt juhatuse liikmena teostatud majandustehingute aruandeid.
3.Hageja juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes viidi 14.11.2014 vandeaudiitor Katrin Kaasiku juhtimisel läbi erikontroll perioodi 01.01 - 04.10.2013 kohta, mille tulemusel tuvastati kostja poolt hagejale tekitatud kahju kokku 5745,72 eurot. Erikontrolli tulemusena jõuti järeldusele, et kontrolliperioodil saadi ostetud kaupade ja materjalide kasutamisel iluteenuste osutamisel nii palju müügitulu, et laenuraha ei olnud vajalik. Ettevõttel oli võimalik finantseerida müügitulust kaupade ja põhivara ost ning rendikulud. Kostja poolt vormistatud laenuleping ja selle lisad on näilised tehingud, mille sõlmimisega varjatakse tehinguid, mida pooled tegelikult teha tahtsid. Laenuleping on sõlmitud hageja sularahakassa jäägi ning põhi- ja väikevahendite kõrvaldamiseks. Kostja koostatud käibeandmikus puudub raha liikumine hageja Swedbank arvelduskontol XXX, mille kostja avas 05.09.2013 ning millele hageja uus osanik maksis sisse 100% hageja osakapitali. Kostja pidi hageja juhatuse liikmena järgima seadusest tulenevaid juhtorgani liikme üldiseid kohustusi. Seda kostja teinud ei ole. Kostja rikkus oma käibekohustusena juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, mis muuhulgas keelavad hagejale kahju tekitamise ning tehingud iseendaga.
4.Hageja nõuab VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 punktide 7 ja 8 järgi kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist kokku summas 8230,90 eurot, mis koosneb erikontrolli käigus tuvastatud kahjust 5745,72 eurot, hüvitisest ettevõtlusega mitteseotud kulude eest 177,98 eurot ning kuludest erikontrollile ja õigusabile 2307,20 eurot.
5.Lisaks taotleb hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kindla summana 129,18 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras protsendina põhinõudest (8230,90 eurot) kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.Hageja suurendas 29.09.2015 oma nõuet (II kd, tl 152-157) ja täpsustas nõude õiguslikku alust. Hageja nõuab kostjalt ÄS § 187 lg 2 esimene lause alusel osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei teatanud teda määranud organile oma juhatuse liikmest tagasiastumisest (ÄS § 184 lg 7). Seega oli kostja hageja juhatuse liige kuni 04.10.2013 ning vastutab juhatuse liikmena hageja tegevuse eest.
7.Hageja viitab vandeaudiitori erikontrolli aruandele ning märgib, et hageja raamatupidamise dokumenteerimata jätmisega rikkus kostja oma kohustusi. Samuti pidi kostja hageja juhatuse liikmena järgima seadusest tulenevaid juhtorgani liikme üldiseid kohustusi, mida kostja teinud ei ole.
Peale kostja tagasikutsumist juhatusest asus hageja uus juhatus koostama hageja raamatupidamist. Raamatupidamise koostamisel tekkis uuel juhatusel ning osanikul kahtlus, et kostja on kõrvaldanud hageja rahalisi ning materiaalseid vahendeid.
8.Kostja on hagejale tekitanud kahju kokku 8840,48 eurot, mis koosneb: - näiliku laenulepinguga tekitatud kahjust 2560 eurot; Laenuleping on sõlmitud hageja sularahakassa jäägi ning põhi- ja väikevahendite kõrvaldamise eesmärgil. Hageja ei vajanud perioodil jaanuar kuni juuni 2013 võõrkapitali ning suutis katta oma majandamise kulud jooksvast rahavoost ehk klientide teenindamisest. Ettevõttel oli võimalik finantseerida müügitulust kaupade ja põhivara ost ning rendikulud. Kostja poolt koostatud käibeandmiku real 3 on kajastatud deebetkäive 2962 eurot ja kreeditkäive 2970,88 eurot, lõppsaldo 0,88 eurot, mis viitab sellele, et äriühingul oli perioodil 01.01 03.10.2013 piisav sularahavoog, mistõttu ei vajanud äriühing võõrkapitalina osaniku poolt täiendavaid rahalisi vahendeid. - puuduolevast maksest osaühingu osa eest 2450 euro; Hageja on sisse makstud osakapitalist maha arvanud teenustasud, mis kaasnesid osakapitali sularahaautomaadist väljavõtmisega. Äriühingut esindab juhatuse liige, osanikul ei ole õigust esindada äriühingut. Erikontroll kinnitas hageja juhatuse liikme Alar Lomp poolt koostatud kassaraamatu järgi kassa jäägiks 3524,98 eurot. - hageja majandustegevusega mitteseotud või majandustegevuse seotusega tõendamata kuludest 3830,48 eurot, mis koosneb puuduolevate põhi- ja väikevahendite maksumusest 1155,36 eurot (Ultraheliaparaat Spatula 890 eurot, Galvanic Spa System Ex II ageLoc 253,11 eurot ja lugemislamp Stylus 12,25 eurot), Eesti Telekomi arved summas 127,58 eurot, Avatar tõlkebüroo arve 50,40 eurot, hageja SEB pangakontolt teostatud väljamaksed 189,94 eurot ning kostja õigusvastase teo tagajärgede fikseerimiseks tehtud kuludest erikontrollile ja õigusabile summas 2307,20 eurot.
9.Lõpliku nõudena palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 8840,48 eurot, 29.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 554,04 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras protsendina põhinõudest (8840,48 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA HAGI TÄPSUSTUSELE (I kd, tl 157-168; II kd, tl 8690; III kd, tl 1-11)
10.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja ei nõustu vandeaudiitori aruande tulemiga, sest hageja poolt on vandeaudiitorile tahtlikult esitatud valeandmeid ja selgitusi. Erikontrolli käigus tugines audiitor põhiliselt Alar Lompi poolt esitatud Kehateraapia OÜ raamatupidamise algdokumentidele, raamatupidamisprogrammi väljatrükkidele, pangakontode tehingutele ja juhatuse liikme Alar Lompi selgitustele jättes seejuures osaliselt arvesse võtmata reaalsed kehtivad lepingud, raamatupidamislikud kuludokumendid, kohustuslikud palgamaksed. Samuti ei arvestatud koostöölepinguid, mis olid tehtud hageja ja Eesti Töötukassa vahel (koolitused) ning hageja ja www.Headiil.ee portaali vahel (voucherite/teenuste müük), kust laekusid 2013. aasta oktoobri alguses hageja SEB pangakontole kostja poolt teostatud koolituste ja teenuste eest ülekanded. Kostja selgitas, et kliendid ostsid HeaDiil.ee OÜ-lt voucherid ning tulid hageja salongi teenust saama. Peale seda, kui kliendid olid teenuse kätte saanud, kandis HeaDiil.ee OÜ järgmisel kuul teenuse eest tasu üle hagejale. 2013. a septembris osutatud teenuste eest laekus hagejale raha oktoobris. Alar Lomp ei esitanud audiitorile õigeid andmeid selle kohta, kelle majandustegevuse tulemusel need ülekanded ettevõtte kontole 2013. aasta oktoobri alguses laekusid. Samuti on hageja moonutanud infot kulunormide osas. Kulumaterjalide maaletoojate selgitused näitavad kui valesti on seostatud hageja poolt kulumaterjale erinevate iluprotseduuridega, mis tõendab ühtlasi, et valeandmed ning selgitused on esitatud ka vandeaudiitorile.
Käibehinnangu koostamisel ei ole hageja kordagi võtnud aluseks Headiil.ee soodusportaali voucherite müüke, Jaanika Jõeorg-Kesküla palvel Eesti Töötukassa poolt Kehateraapia ilusalongi suunatud nelja praktikandi koolitamiseks kulunud aega ning 27.10.2013 hageja valdusesse üle läinud originaal kassaraamatut, kus on olemas kogu ülevaade iluhooldustoodete müügist, teenuste müügist, pühade/puhkuste ajad, koostööpartnerite kontaktid, praktikantide praktika perioodid jne. Samuti ei arvestanud audiitor, et K.R. teostas 2013. aasta oktoobris ja kindlasti ka osaliselt novembris töid kulutoodetega (kreemid jmt teenuse osutamiseks kasutatavad tooted), mis olid soetatud kostja tegevuse ajal hageja salongile ja jäid kasutusse ning käsutusse. Ka aparatuur oli välja ostetud ja selles osas ei olnud järelkulusid.
12.Kostja ei ole hageja juhatuse liikmena rikkunud ettevõtte raamatupidamise korraldamise kohustust. Ettevõtte üleandmise hetkeks (05.09.2013) oli bilanss ja kasumiaruanne koostatud ning hageja kinnitas ka notari juures osaühingu võõrandamise tehingul nii suusõnaliselt kui kirjalikult, et on saanud piisava ülevaate ettevõtte majanduslikust seisust. Uus omanik oleks võinud kostjalt saadud bilansi ja kasumiaruande liita kuni 2013. aasta lõpuni oma majandustulemuste ja andmetega. Arusaamatuks jääb, miks koostas hageja uue kassaraamatu ja ei võtnud aluseks 05.09.2013 saadud bilanssi ja kasumiaruannet ning lisaks 27.10.2013 kostjalt saadud kassaraamatut. Kehateraapia OÜ ei olnud perioodil 27.04.2012 - 30.09.2013 käibemaksukohuslane. Äriseadustiku järgi on antud ettevõtte jaoks lühim aruande periood üks aasta mitte üks kuu. Jooksva aasta amortisatsioonikanne võidakse teha üks kord majandusaastas, aasta lõppedes detsembrikuus ühe kandena. Kuna majandusaasta ei olnud lõppenud, võis raamatupidaja jätta amortisatsiooni kajastamata, kuna uus omanik võis ümber hinnata ja muuta inventari kasutusiga, põhivarana arvele võtmise piirmäära ja amortisatsiooninorme vastavalt oma äranägemisele. Kehateraapia OÜ ei saanud kostja tegevusperioodi (01.01 - 30.09.2013) lõppedes jääda kahjumisse, kuna eelmiste perioodide (2012) jaotamata kasum oli 3321 eurot ning olemas olid kehtivad lepingud Töötukassaga ja www.Headiil.ee portaaliga. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel moel on kostja eksinud varade lahususe vastu. Tõendatud ei ole, et kostja käsitles hageja rahalisi vahendeid nagu isiklikku raha. Samuti jääb kostjale ebaselgeks hageja nägemus ning väidetavad argumendid rahade liikumise osas Kehateraapia OÜ raamatupidamises.
13.Hageja 03.10.2013 inventuuriakt on fiktiivne, see on koostatud tagantjärele ning sellel puudub igasugune hinnang reaalse olukorraga. Inventuuri läbiviimise nõuded on fikseeritud raamatupidamise seaduses, samuti riigi raamatupidamise üldeeskirjas. Ebaselge on mida 03.10.2013 väidetavalt inventeeriti. Selgelt on välja toodud eesmärk tuvastamaks, mis väidetavalt on Kehateraapia OÜ valduses olemas ja mida mitte. Kostjat, kui endist ettevõtte juhti ja juhatuse liiget, ei kutsutud inventuuriakti koostamise juurde. Kostjal on alust kahtlustada, et ettevõtte käsutuses ja kasutuses olevaid põhi- ja väikevahendeid on üles märgitud valikuliselt. Viimasel salongis veedetud päeval 30.09.2013 koostas kostja ülevaatliku akti iseenda jaoks hageja käsutusse ja kasutusse jäänud põhi- ja väikevahenditest. Akt sisaldab üldjoontes kõike olulisemat, mis salongi jäid (mõned pisemad esemed jäid kirja panemata), akti kirjutades jäi ekslikult välja Philips CD-mängija/raadio.
14.2012. aastal sularaha sissemaksed hageja pangakontole ei olnud ettevõttes teenuste eest saadud tulu vaid eraisiku (Jaanika Jõeorg-Kesküla) vabatahtlik ettevõttesse investeerimine, et alustaval ettevõttel oleks mille eest tööks vajalikud vahendid soetada. Sisuliselt oli see eraisikuna antud laen ettevõttele, mida ei fikseeritud, sest kostja ei olnud toona veel kursis eraisikuna ettevõttele antava laenu võimalikkusest ja võimalustest. 2012. aastal tegi kostja hageja SEB arvelduskontole sularaha sissemakseid osaliselt isiklikest säästudest vastavalt ettevõtte vajadustele. 2012. aasta juunis tegeles kostja põhiliselt Vaksali XXX, kabinet XXX renditud pinna sisustamisega ja vajalike töövahendite soetamisega. Sularaha sissemaksed hageja SEB pangakontole ei saanud olla teenuste osutamisest saadud tulu, sest antud perioodil (2012 mai ja juuni) ei olnud Jaanika Jõeorg-Keskülal veel kliente, lisaks puudusid vajalikud töövahendid, aktiivne reklaam. Kostja täistööajaga tööleping ettevõttes XXX lõppes alles 08.06.2012. Peale Kehateraapia OÜ kodulehe domeeni registreerimise ja veebimajutuse eest
ettemakse tegemist (29.06.2012) sai reaalselt hakata kodulehte paigutama, kujundama ja sisu koostama. 02.08.2012 alustas hageja koostööd HOTDEAL OÜ-ga (zizu.ee portaaliga), kus ettevõte müüs üsna edukalt salongiteenuseid. Kuna vahendusprotsent oli kõrgem kui www.Headiil.ee portaali poolt pakutav, sai teenusepakkuja 2012 septembris välja vahetatud. Kuna põhiteenused olid voucheritena www.Headiil.ee lehel üleval, käis sularahakliente väga vähe ja ajaliselt polnud võimalik ka rohkem kliente teenindada, sest kostja pakkus salongiteenuseid üksi. Voucherite müügis toimus märgatav langus 2012. aasta detsembris, mida ei osanud kostja ette näha. 2013. aasta jaanuariks hakkas kostja valmistama ette erinevaid kliendimänge, et tuua salongi eripakkumistega sularahakliente. Kuna puudusid rahalised võimalused massireklaamiks, oli klientide hulk kesine.
15.Kostja ja hageja vahel sai 02.01.2013 sõlmitud laenuleping nr X, kus ettevõtte juhatuse liige Jaanika Jõeorg-Kesküla andis Kehateraapia OÜ-le laenu kokku 2560 eurot, mis pidi olema tasutud tagasi hiljemalt 30.10.2013. Laenu maksti tagasi osade kaupa vastavalt vajadusele ajavahemikul 02.01 30.06.2013. Kostjal hageja juhatuse liikme ja omanikuna oli igakülgne õigus hinnata hageja vajadusi ning teha otsuseid ettevõttele laenu andmise osas. Laenuleping sai sõlmitud seetõttu, et 2012. aasta detsembris oli näha voucherite müügis suurt langust, mis tõotas jätkuda ka 2013. aasta alguses, kuna oli väga tavaline nähtus, et peale jõule ja aastavahetust voucherite müük seisab. Kostjale jäi laenust tähtaegselt tagastamata 930 eurot (laenust tagastati panga kaudu 18.06.2013 300 eurot, 30.08.2013 450 eurot ning juhatuse 01.08.2013 otsuse alusel vähendati laenu 02.09.2013 mitterahalise tagasimaksena 890 eurot).
16.Kehateraapia OÜ Swedbank kontolt oli pangaautomaadi kaudu 2450 eurot sularaha eemaldatud peale seda, kui olid lõppenud kõik kostja kasutusõigused hageja Swedbank arvelduskonto juures. Alar Lomp ja kostja allkirjastasid Tartu Lõunakeskuse Swedbank AS kontoris koos vajalikud dokumendid eesmärgiga lõpetada kõik kostja õigused hageja arvelduskonto juurest. Kostja ei saanud kõrvaldada hageja arvelduskontolt 2450 eurot, sest kostja kõik õigused lõpetati 05.09.2013 kell 14:06:26, kuid pangaautomaadi kaudu võeti 2450 eurot osade kaupa välja 05.09.2013 kell 14:25 kuni 14:35.
17.Hagejale 02.09.2013 soetatud näohooldusaparaat Spatula ultraheliga soetusmaksumusega 890 eurot, tasaarvestati juhatuse 01.08.2013 otsuse alusel laenu tagasimaksena kostjale summas 890 eurot. Kuna kokkulepped sõlmitakse ikka enne tehingut mitte peale tehingut, anti ettevõttele aega ca üks kuu, et leida vahendid laenu tasaarvestamiseks nõutud kujul. Aparaadi Galvanic Spa system EX II ageloc eest tasumise tähtaeg oli vastavalt ostu-müügi lepingule nr 1 21.09.2013. Nuskin Galvanic Spa system EX II ageloc ostu-müügi tehingu väärtuses oleva summa 200 eurot andis kostja ettevõttele sularahas üle 21.08.2013 kajastatud raamatupidamiskande alusel. Aparaati kasutati ettevõttes müügitulu suurendamise eesmärgil ajavahemikul 12.08 - 21.08.2013, mille tulemusena omanik Jaanika Jõeorg-Kesküla hindas aparaadi müügiväärtuseks 200 eurot, mis on ka toote ligikaudne tegelik käibemaksuta väärtus ostuarvel. Kuna aparaadi väärtus ei ületa ostutehingus kehtestatud põhivara arvele võtmise määra, kajastati see tavalise kauba müügina. Kostja soetas hagejale Rahva Raamatust lugemislambi Stylus soetusmaksumusega 12,25 eurot, mida kasutati ultraheli näohooldustel nahapoori puhtuse hindamiseks ning mis protseduuri teostamise ajal maha kukkus, purunes ja valgust sellest enam ei tulnud. Kostjale jääb ebaselgeks, milline peaks välja nägema tõestus, et lugemislamp Stylus enam ei töötanud. Tegemist oli töövahendiga, mille eluiga on juba tootja/edasimüüja poolt limiteeritud (pirne pole võimalik uuendada ega vahetada uute vastu) ning pirni läbipõlemisel visatakse töövahend lihtsalt minema. Kostja peab ebamõistlikuks antud toodet rahaliselt kompenseerida.
18.Elioni sideteenuste kasutamisel ajal oli hageja tegevuskoht salongiteenuste osutamiseks Vaksali tänaval, kuid juriidiline aadress oli XXX Tartu, kus toimus ettevõttega seotud taustatöö. Ettevõtte juriidilisel aadressil peab olema interneti ühendus, et peale salongitööd suhelda koostööpartneritega nt www.Headiil.ee, Eesti Töötukassa, kulumaterjalide tarnijad, valmistada uusi kliendipakkumisi jms. Samuti on oluline, et ettevõtte juht on kursis riigis toimuvaga, uudistega, reklaamidega konkurentidelt,
avardada silmaringi jms ning selleks on vaja telekanalite olemasolu. TV paketti kasutati ka Kehateraapia OÜ salongi klientide lastele tasuta hoiuteenuse pakkumisel ja vaba aja sisustamisel sellel ajal, kui klient ise viibis protseduuril.
19.Avatar käest 15.08.2013 tellitud tõlketeenus oli ettevõtte tegevuse juures vajalik ja oluline, kuna ettevõtte tegevus toimus kostja juhtimise ajal Euroopa Liidus ja sh Eesti Vabariigis, kus on õigus/võimalus külastada salongi kõikjalt üle maailma sh lastes Eestis elavatel tuttavatel osta konkreetse ettevõtte poolt müüki pandud vouchereid. Külastajateks võivad olla ka võõrkeelt rääkivad isikud, kes soovivad salongi, personali jms kohta teavet omas keeles. Ettevõtte juhil on õigus lasta tõlkida isikliku töö kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, kliendi, ametiasutuste, enese koolitamise jms jaoks vajaminevat materjali ja dokumente, kui see on ettevõtte tegevuse juures oluline.
20.Hageja väitel on kostja poolt tehtud väljamaksed SEB pangast summas 189,94 eurot perioodil 04.02 - 30.09.2013 (II kd, tl 71), millel puuduvad algdokumendid. Kostja hageja väitega ei nõustu, sest kõik tehtud kulud on seotud hageja majandustegevusega.
21.Hageja väitel on kostja tekitanud hagejale kahju õigusvastase teo tagajärgede fikseerimiseks tehtud kulude näol kokku summas 2307,20 eurot. Hageja on teinud kulutused õigusvastase teo tagajärgede fikseerimiseks omal vabal soovil 2014. aastal. Kuna Alar Lomp polnud nõus koostööd tegema, esitas kostja olude sunnil Alar Lompile tähitud postiga Good Idea OÜ poolt koostatud raamatupidamise kokkuvõtte, mis sisaldas ka 2013. aasta septembrikuu tehinguid. Seega enne 05.09.2013 toimunud tehingud olid Alar Lompi jaoks aktsepteeritavad. Hageja oleks saanud vältida eelnimetatud kulutusi tehes koostööd kostjaga. Veel enne kohtumenetlust küsis kostja hagejalt selgitusi tekkinud nõude osas, paludes hagejal seletada lahti nõudesumma, sest teisiti polnud võimalik mõista hageja poolt esitatud rahalist nõuet kostja vastu. Sellele kirjale hageja ei vaevunud isegi vastama ning selgitusi oodates saabus kostjale hoopis kohtust hagiavaldus. See annab alust arvata, et tegelikkuses polnudki hagejal soovi lahendada ebaselgeks jäänud raamatupidamisega seotud nüansse kohtuväliselt, vaid eesmärk oli valeandmeid kasutades ning originaaldokumente hallates maalida kostja tegevusest maksimaalset must pilt vandeaudiitori tarvis.
22.Kehateraapia OÜ jättis kostjale tasumata 2013. aasta augusti ja septembri palga ja puhkusetasu brutosummas 811,35 eurot. 2013. aasta augusti eest töötasud deklareeritakse alles oktoobris ja septembri eest saadavad töötasud novembris. Kummalgi juhul ei olnud kostjal võimalust seda teha, sest kostja ei olnud enam sel ajal tegev Kehateraapia OÜ-s. Alar Lompiga sai lepitud kokku, et tema tegeleb alates 05.09.2013 edasi kõikide töölepingutega seonduvate teemadega. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (II kd, tl 50-56)
23.Hageja leiab, et Swedbanki kasutajaõiguste piirang ei kehti pangakaardiga sularaha väljavõtmise kohta. Kostjal oli takistamatu võimalus hageja Swedbanki kontolt sularaha väljavõtmiseks. 05.09.2013 seisuga oli hageja juhatuse ainus liige kostja, kes sai anda korralduse Swedbankile enda kasutajaõiguste eemaldamiseks isikutuvastust vajavate pangakanalite juurest. Kostja seadusest tulenev õigus hagejat esindada kehtis kuni 04.10.2013. Hageja on veendumusel, et kostja korraldus Swedbankile enda kasutajaõiguste eemaldamiseks oli ettekavatsetud ja ettevalmistus hageja uue osaniku poolt Swedbanki arvelduskontole sissemakstud osaühingu osakapitali kõrvaldamiseks.
24.Hageja on hagis nõudnud üle andmata põhi- ja väikevahendeid, mille hulka kuulub arve 1215615 alusel 02.09.2013 soetatud ultraheliaparaat Spatula koos lisatarvikutega soetusmaksumuses 890 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks kuidas on võimalik üle kuu aja varem aparaat tasaarvestada näiliku laenulepingu tagasimaksega teadmata, kas nimetatud põhivahend soetatakse või mitte või kui soetatakse, siis millisel kuupäeval soetatakse. Aparaat on soetatud 02.09.2013, kuid näiliku laenulepingu juhatuse otsus tasaarvestuseks on tehtud 01.08.2013. Kostjal tuleb Spatula soetusmaksumus 890 eurot hagejale
hüvitada. Kostja ei ole tõendanud, et 200 eurot on hageja kassasse laekunud. Väikevahend Galvanic Spa system EX II ageLOC soetusmaksumus 253,11 eurot tuleb kostjal hüvitada.
25.Hageja on audiitorile esitanud kostja poolt hagejale kahe aktiga üleantud raamatupidamise dokumendid, mille põhjal on erikontrolli aruanne koostatud. Kostja viide Eesti Töötukassa lepingutele ei oma tähtsust, kuna Eesti Töötukassa on sõlminud lepingu hagejaga ning pooled on oma lepingulised kohustused täitnud. Analoogne olukord on teiste koostööpartneritega, sealhulgas PixmaSoft OÜ-ga. Poolte vahelised arveldused on käinud arvelduskonto kaudu ning kõik tehingud on hageja poolt koostatud 2013. a raamatupidamises arvesse võetud.
26.Kostja on eksinud varade lahususe vastu. Kostja on hageja rahalisi vahendeid käsitlenud nagu isiklikku raha. Peale ettevõtte müüki on kostja üritanud raamatupidamise dokumente võltsides puudujääke peita. Kostja kohustus oli korraldada hageja raamatupidamist, sh deklareerida Maksu- ja Tolliametis sotsiaalmaksu deklaratsioone. Deklaratsioone kostja täitnud ei ole. Hageja ei tunnista võlgnevust kostja ees. Sotsiaalmaksuga tasustatavad summad, mis on kostja deklareerinud, on kostjale tasutud.
27.Hageja tegevuskoht on Tartus Eesti Vabariigis. Tulenevalt hageja majandustegevusest puudus kostjal vajadus võõrkeelsete tõlgete tellimiseks hageja kulul. Hageja on veendunud, et kostja tõlkis dokumente, kuna valmistus tööle asuma XXX Vabariiki. Nimetatud tööjõu liikumine ei ole seotud hageja majandustegevusega ning hageja nõuab tõlketeenuste arve hüvitamist kostja poolt. Eesti Telekom AS (endise nimega Elion Ettevõtted AS) arvetelt on näha, et teenuse osutamise kohaks on XXX Tartus. Hageja tegevuskoht oli sel ajal Vaksali tn. Seega ei ole kostja väited hageja majandustegevusega seotud nimetatud kuludest tõesed.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, et hageja nõue on tõendamata ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
29.Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Juhatuse liikme ja osaühingu vahel tekib lepinguline õigussuhe ning kohtupraktikas on seda lepingut käsitatud käsundilaadse lepinguna. Sellise nõude õiguslik alus on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
30.ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt RKTKo 3-2-1-129-15, p 13; 3-2-1-197-13, p 14).
31.Üheks olulisemaks äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Riigikohus on juhatuse liikme hoolsuskohustust sisustades selgitanud, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks
piisavalt informeeritud, peab käituma ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. TsÜS § 35 kohaselt peab juriidilise isiku juhtorgani liige olema juriidilisele isikule lojaalne. Lojaalsuskohustuse aluseks on üldine põhimõte, mille kohaselt juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärjest isiklikult huvitatud, ta peab ühingu juhtimisel vältima enda ja ühingu huvide konflikti.
32.Äriregistri andmete väljatrükist (I kd, tl 9) nähtub, et Jaanika Jõeorg-Kesküla oli alates 27.04.2012 kuni 04.10.2013 Kehateraapia OÜ juhatuse liige. Seega oli kostjal vaidlusalusel perioodil hageja nimel hageja nõudes märgitud lepingute sõlmimise ja tehingute tegemise õigus ning osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustus.
33.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 2560 eurot, mis on tekkinud seoses kostja poolt näiliku laenulepingu sõlmimisega. Hageja tugineb nõude alusena vandeaudiitori aruandele (I kd tl 17-23), milles on kolme kasumiaruannet võrreldes jõutud järeldusele, et kontrolliperioodil saadi ostetud kaupade ja materjalide kasutamisel ettevõtte poolt kinnitatud kulunorme arvestades iluteenuste osutamisel müügitulu, et laenuraha ei olnud vajalik ja äriühing ei vajanud perioodil jaanuar kuni juuni 2013 võõrkapitali ning suutis katta oma majandamise kulud jooksvast rahavoost ehk klientide teenindamisest. Kohus lahendab hagi nende asjaolude põhjal, mis hageja on hagi alusena välja toonud. Kui hageja nõuab äriühingu juhatuse liikmelt äriühingule kahjuliku tehingu tulemusel tekkinud kahju hüvitamist, siis peab ta muu hulgas esile tooma, milles kahju seisneb ja millist juhatuse liikme kohustust on kostja selle tehingu juures rikkunud ning et tekkinud kahju on nende kostja lepingurikkumiste tagajärg. Hageja nimetatud asjaolusid esile ei ole toonud, mistõttu tema nõue on tõendamata. 02.01.2013 laenulepingust ja pearaamatu väljavõttest, mis on pealkirjastatud konto 2011 tagatiseta võlakohustused (II kd, tl 20-22) nähtub, et kostja on Kehateraapia OÜ-le andnud laenu ajavahemikul 02.01.2013 - 30.06.2013 2560 eurot ja see on kajastatud raamatupidamises. Laenu sissemaksed nähtuvad ka osaühingu pangakontolt (II kd, tl 23-35). Kostja on laenulepingu sõlmimist põhjendanud voucherite müügi suure langusega 2012 detsembris, mis tõotas jätkuda 2013 alguses, ja milline asjaolu kajastub hageja kontoväljavõtetel. Nähtuvalt pearaamatu väljavõttest (II kd tl 36) on omanikulaenu tagastamata jääk 930 eurot. Kohus loeb esitatud tõenditega tõendatuks, et kostja ja hageja vahel oli laenusuhe, st Jaanika Jõeorg-Kesküla andis osaühingule nn omanikulaenu. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ei saa pidada juhatuse liikme poolt osaühingu nimel ja arvel lepingu või muul õiguslikul alusel maksete tegemist kolmandale isikule, sh iseendale. Kohus märgib, et ka omanikulaenu tagastamist ei saa käsitada osaühingule kahju tekitamisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 mõttes. Vandeaudiitori aruanne on oletuslik ja kulunormide osas kontrollimatu, tuginedes mh juhatuse liikme Alar Lompi selgitustele, kes aga aruandeperioodil hageja majandustegevust ei korraldanud ja objektiivselt teostatud protseduuride, vahendite, meetodite, aja ja kulunormide kohta teavet ei saanud edastada. Kostja on vandeaudiitori aruandele vastu vaielnud ja viidanud, et selle koostamise juures on jäetud osaliselt arvesse võtmata reaalsed kehtivad lepingud, raamatupidamislikud kuludokumendid, kohustuslikud palgamaksed, mh koostöölepingud Eesti Töötukassa (II kd, tl 1-4) ja www.Headiil.ee portaali vahel voucherite/teenuste müük (II kd, tl 178-182), kust laekusid 2013. aasta oktoobri alguses hageja SEB pangakontole kostja poolt teostatud koolituste ja teenuste eest ülekanded. Hageja kulunorme on tõlgendatud vääralt ning ei ole täpsustatud, milliste materjalidega konkreetselt on koostatud depilatsiooni keskmised kulunormid ning millise toote kasutamisega on võimalik kõige täpsemalt hinnata Anesi Aqua Vital ultraheli näohoolduste hulka. Hageja ei ole arvesse võtnud ühe-kahe kasutuskorra testtoodete andmist klientidele kaasa just näohoolduste puhul (puhastuspiim, toonik, seerum ja/või päevakreem) ja ei ole kajastanud tegelikku protseduuride arvu. Samuti ei ole arvestatud, et K.R. teostas 2013 oktoobris ja ka osaliselt novembris töid kulutoodetega (kreemid jm teenuse osutamiseks kasutatavad tooted), mis olid soetatud kostja tegevuse ajal hageja salongile ja jäid hageja kasutusse. Ka aparatuur oli välja ostetud ja selles osas ei olnud hagejal järelkulusid. 05.09.2013 osa võõrandamise lepingus on osa omandaja Alar Lomp kinnitanud, et on tutvunud talle esitatud osaühingut puudutava dokumentatsiooniga ning omab tuginedes dokumentatsioonile ja võõrandaja esitatud
kinnitustele reaalset ettekujutust osaühingu majanduslikust olukorrast (lepingu p 2.2.1). Kohus leiab, et kostja on taganud ettevõtte jätkusuutliku majandamise ja äriühingu vara ületas tema kohustusi.
34.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena puuduolevat makset osaühingu osa eest 2450 eurot, mis on sularahas hageja kontolt välja võetud. Kostja vastuväidetel allkirjastasid kostja ja Alar Lomp Tartu Lõunakeskuse Swedbank AS kontoris koos vajalikud dokumendid eesmärgiga lõpetada kõik kostja õigused hageja arvelduskonto juurest, mistõttu kostja ei saanud kõrvaldada hageja arvelduskontolt 2450 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 05.09.2013 hageja Swedbank AS arvelduskontolt välja võtnud sularaha 2450 eurot. Swedbank AS tõendist (I kd, tl 173) nähtub, et kostja kasutajaõigused on ettevõtte Kehateraapia OÜ juurest eemaldatud 05.09.2013 kell 14:06:26. Vastuses kostja e-kirjale (II kd, tl 116) kinnitab Swedbank AS, et eemaldati nii kostja konto kasutamisõigus kui ka kaardi kasutamisõigus. Hageja konto väljavõttest (I kd, tl 174) nähtub aga, et 2450 eurot on hageja arvelduskontolt välja võetud osade kaupa 05.09.2013 kella 14:25 kuni 14:35, so pärast kostja kasutusõiguste eemaldamist konto juurest. Kehateraapia OÜ osa tasuta võõrandamise lepingust (I kd, tl 10-13) nähtub, et osaühingu osakapitali sissemaksed kohustus nimiväärtuse ulatuses tegema Alar Lomp ning kõik lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused läksid Alar Lompile üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest, so 05.09.2013 (lepingu p-d 3.2, 4.1). Tõendist (I kd, tl 14) nähtub, et Alar Lomp on küll 05.09.2013 teinud Kehateraapia OÜ Swedbank AS arvelduskontole osakapitali sissemakse 2500 eurot, kuid arvestades, et vastavalt osa võõrandamise lepingule oli talle üle läinud osa valitsemise õigus, korraldas vahetult ise ka rahasumma väljavõtmise. Äriregistri kanne kostja juhatuse liikme volituste lõppemise kohta kolmandate isikute ees on tehtud 04.10.2013. Kohus märgib, et äriühingu osade valitsemise õigus hõlmab nii juhatuse liikme tagasikutsumise õigust kui ka äriühingu tegevusse puutuvate kõigi muude küsimuste otsustamise õigust. Uue osaniku otsustusõigus oli, et kostja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda alles 04.10.2013, milline asjaolu, aga ei tähenda, et kostjal säilinuks sisesuhtes osaühingu faktiline juhtimisõigus pärast osa omandiõiguse üleminekut Alar Lompile.
35.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 1155,36 eurot puuduolevate põhi- ja väikevahendite maksumusena. Kostja on selgitanud põhi- ja väikevahenditega seonduvat ning nõutavate vahendite kohta on olemas raamatupidamisdokumendid järgmiselt: - näohooldusaparaat Spatula ultraheliga soetusmaksumusega 890 eurot on tasaarvestatud juhatuse 01.08.2013 otsuse alusel laenu tagasimaksena kostjale summas 890 eurot (I kd tl 83); Nähtuvalt juhatuse 01.08.2013 otsusest (I kd, tl 84) võib omanikulaenu tagasimakse olla vastavalt kokkuleppele ka mitterahaline. Kohus leidis eespool (vt p 33), et omanikulaenu tagastamist (ka asjaga tasaarvestuse teel) ei saa käsitada osaühingule kahju tekitamisena VÕS § 115 mõttes. - aparaadi Galvanic Spa System EX II ageLoc eest tasumise tähtaeg oli vastavalt ostu-müügi lepingule 21.09.2013 (I kd, tl 107-108); Kostja selgituse järgi kasutati aparaati ettevõttes müügitulu suurendamise eesmärgil ajavahemikul 12.08 - 21.08.2013, mille tulemusena omanik hindas aparaadi müügiväärtuseks 200 eurot, milline oli ka toote ligikaudne tegelik käibemaksuta väärtus ostuarvel. Kuna aparaadi väärtus ei ületanud ostutehingus kehtestatud põhivara arvele võtmise määra, kajastati see tavalise kauba müügina 21.08.2013 ostu-müügi lepinguga nr 1 (I kd, tl 181). Galvanic Spa System EX II ageLoc ostumüügi tehingu väärtuses oleva summa 200 eurot andis kostja äriühingule sularahas üle 21.08.2013 kajastatud raamatupidamiskande alusel. 21.08.2013 on tehtud kanne D10111 Janika sularahaarveldused ja K2013 Kauba ja teenuse müük, mis sisaldab endas teenuste müüki summas 215 eurot ja aparaadi müügihinda 200 eurot. - lugemislamp Stylus soetati Rahva Raamatust soetusmaksumusega 12,25 eurot (I kd, tl 109). Stylus ledlampi kasutati ultraheli näohooldustel nahapoori puhtuse hindamiseks. Kostja on selgitanud, et lamp kukkus protseduuri teostamise ajal maha, purunes ja valgust sellest enam ei tulnud. Tegemist oli töövahendiga, mille eluiga on juba tootja/edasimüüja poolt limiteeritud (pirne pole võimalik uuendada ega vahetada uute vastu) ning pirni läbipõlemisel visatakse töövahend lihtsalt minema. Ebamõistlik on kohustada kostjat antud toodet rahaliselt kompenseerima. Toode tuleb kuluks maha kanda.
36.Hageja nõuab kostjalt kahjuna majandustegevusega mitteseotud kulutustena AS Eesti Telekom arvete summas 127,58 eurot ja Avatar OÜ tõlkebüroo arve 50,40 eurot hüvitamist. Kohus leiab, et nõutavad kulutused on seotud hageja majandustegevusega ja nimetatud kulutuste hüvitamiseks alus puudub. ÄS § 4 lg 5 esimese lause kohaselt teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriregistri väljavõttest nähtub, et Kehateraapia OÜ on oma tegevusalaks teatanud iluteeninduse. Pooltel puudub ka vaidlus, et iluteenindust Vaksali tänava ilusalongis osutati. Äriregistri väljavõttest nähtub, et Kehateraapia OÜ juriidiline aadress on märgitud Aardla 118-4, Tartu linn, Tartu maakond, 50415, so juhatuse asukoha aadress, kus kostja väitel toimus ettevõttega seotud taustatöö (sooduspakkumiste ettevalmistamine, suhtlemine koostööpartneritega, tellimuste esitamine, arvete tasumine, uudistega kursis olemine), milliseks tegevuseks on hädavajalik interneti ühenduse olemasolu. Kostja väitel kasutati TV paketti ka Kehateraapia OÜ klientide lastele tasuta hoiuteenuse pakkumisel ja vaba aja sisustamisel sellel ajal, kui klient salongis ise protseduuril viibis. Nähtuvalt AS Eesti Telekom vastusest (II kd, tl 73) on lepingulise kliendi tellimusele vastavalt saadetud teenuse arved aadressile Aardla tn 118-4 Tartus ja arve saajaks on vastavalt kliendi soovile märgitud Kehateraapia OÜ. Arvele märgitud arve rekvisiidid (aadress ja arve saaja) ei tähenda seda, et lepinguliseks kliendis on Kehateraapia OÜ. Samas vastuses on teenuse osutaja selgitanud, et kliendi teenuse Ärilahendus 2.0 väikseim kuutasu aastal 2013 oli 32 € + km ehk 38 € ja interneti kiirusega 50 Mbps/ 30 Mbps Ärilahenduse kuutasu oli 300 € + km ehk 360 €. Nähtuvalt Elion Ettevõtted OÜ poolt esitatud arvetest on kostja tellinud äriühingu nimel teenusepaketi kuutasuga 31,77 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades kaasajal äriühingu juhatuse tegevuskohas interneti ühenduse vajadust, ei ole hageja põhjendanud, kuidas kostja on nimetatud tehingut tehes rikkunud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust. Avatar OÜ 15.08.2013 arve nr 130891 alusel kulutust 50,40 eurot võib seostada hageja majandustegevusega; hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kostjal kui ettevõtte juhil ja faktilisel iluteenuse osutajal oli õigus lasta tõlkida oma kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, kliendi, ametiasutuste, enese koolitamise jms jaoks vajaminevat materjali ja dokumente, ning seda võib pidada ettevõtte huvides tehtud kulutuseks.
37.Hageja nõuab kostjalt majandustegevusega mitteseotud kulutuste hüvitisena hageja SEB pangakontolt teostatud väljamakseid summas 189,94 eurot, millel osaliselt puuduvad väidetavalt algdokumendid. Kohus kontrollib kostja vastuväidete taustal tehtud väljamaksete põhjendatust järgmiselt: - 04.02.2013 (tegelik 02.02.2013) Minegraft google.com 5,49 eurot, mäng, mis salvestati salongis olevasse tahvelarvutisse salongi külastajate lastele mängimiseks (kanne raamatupidamises „aruandjale“ tähendab, et lõppkokkuvõttes kandis selle kulu kostja ise); - 06.03.2013 (tegelik 04.03.2013) Vaksali Apteek 8,00 eurot, vahendid käte ja töövahendite desinfitseerimiseks; - 18.03.2013 (tegelik 16.03.2013) Ringtee Selver 20,40 eurot, kellale patareid ja klientidele lugemismaterjal; - 02.08.2013 (tegelik 30.07.2013) I.L.U. 10,83 eurot, näohoolduse järgne peitepulk katmaks protseduuri tagajärjel tekkinud punetavaid piirkondi klientidel, kes soovisid päevasel ajal peale protseduuri naasta tööle; - 03.08.2013 (tegelik 01.08.2013) Lõunakeskuse Maksimarket 5,58 eurot, prügikotid ettevõtte salongi pinnal tekkiva prügi kogumiseks ja säilituskarp töövahendite paremaks hoiustamiseks; - 10.09.2013 (tegelik 07.09.2013) Tradehouse 6,30 eurot, bikiinidisaini teostuseks ostetud abivahend Styling Mousse, et eraldada karvadega kaetud piirkondi täpse tulemuse tarvis; - 24.09.2013 (tegelik 22.09.2013) Apollo 24,94 eurot, raamat erinevate näo- ja kehahoolduse õpetustega K.R.ile, sest viimane ei omanud piisavalt laia silmaringi näo- ja kehahoolduste võimalustest looduslike vahenditega, et tekitada klientides usaldust; - 30.09.2013 (tegelik 22.10.2012) Palmimari OÜ 108,40 eurot, ekslikult 2012. aastal kaduma läinud ja tasumata jäänud arve, mille kohta tuli nõue ning mõningase selgitamise järel sai tasumata jäänud arve
tasutud. Ostuks oli viis pudelit Acai marja mahla, et lasta klientidel degusteerida toodet ning sobivuse/meeldivuse korral alustada Palmimari OÜ-ga koostööd edasimüügi osas. Kahjuks ei võetud toodet hästi vastu ning edasine hageja koostöö Palmimari OÜ-ga lõppes. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja osaühingu tegevusala, ei ole kohtul alust arvata, et toodud kulutused ei ole seotud osaühingu majandustegevusega ja tehtud osaühingu huvides. Iseenesest raamatupidamise dokumenteerimata jätmine ei saa olla põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega, vaid oluline on rahaliste vahendite kasutamine äriühingu huvides.
38.Hageja nõuab kostjalt kahjuna õigusvastase teo tagajärgede fikseerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 2307,20 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks nimetatud kulu tekitanud. 10.03.2014 otsusega (I kd, tl 16) on tõendatud, et erikontrolli perioodi 01.01.2013 kuni 04.10.2013 kohta on otsustanud korraldada Kehateraapia OÜ ainuosanik Alar Lomp.
39.Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud, et Jaanika Jõeorg-Kesküla oleks juhatuse liikmena väljunud Kehateraapia OÜ majandustegevuse raamidest ning tuvastatud ei ole ÄS § 187 lg 2 järgi eeldusi juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks, tuleb Kehateraapia OÜ hagi 8840,48 euro kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. Kohus, jättes hageja põhinõude rahuldamata, jätab rahuldamata ka hageja kõrvalnõude sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS ja KINDLAKSMÄÄRAMINE
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus andis pooltele 09.06.2017 määrusega menetluskulude nimekirja esitamiseks koos kulusid tõendavate dokumentidega tähtaja 22.06.2017. Kostja on menetluskulude nimekirja kohtule esitanud 22.06.2017. Seega kohtu antud tähtpäevaks. Kostja menetluskulude nimekirja (III kd, tl 61) kohaselt moodustab kostja sõidukulu 117,13 eurot ja kulud õigusabile 4340 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 36,10 tundi hinnaga 120 eurot tunnis. Kostja kinnitab avalduses, et kõik kulud on kantud seoses antud tsiviilasjaga. Avaldusele on lisatud kaks õigusbüroo arvet nr 29 ja 31 (III kd, tl 59, 60). Sõidukulu kohta on esitatud 16.08.2015 Helsingi-Tallinn (tagasi 19.08.2015) laevapilet summas 69 eurot ja koostatud kütusekulu arvestus summas 48,13 eurot (III kd, tl 63, 64).
42.Hageja on 26.06.2017 esitanud seisukoha kostja menetluskulude kohta (III kd, tl 69-70). Hageja leiab, et kostja õigusabi kulude tunnihind on ebamõistlikult kõrge ja kulude maht ebamõistlikult suur. Kostja ei ole advokatuuri liige ning juristi tunnihinnana on nõutav 120 eurot põhjendamatult kõrge. Kostja enamikud vastuväited koosnevad hageja poolsete menetlusdokumentide tsitaatidest ja lisatud faktimaterjalide kopeerimisest. Lisaks puuduvad kostja menetluskulude nimekirjal kuupäevad, mis võimaldaksid saada selgust, kas ja millisel kuupäeval kostja esindaja menetlusdokumente koostas.
43.Vastavalt TsMS § 144 p-le 2 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega.
Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja sõidukuludele Helsingist Tartusse 18.08.2015 kohtuistungile. Kohus peab hageja sõidukulu laevapileti maksumuse näol 69 eurot ja sõiduauto kütusekulu 48,13 eurot menetluses vajalikuks ja põhjendatud kuluks.
44.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Antud tsiviilasjas on kostjat esindanud Cartex OÜ jurist Maia Ploom, olles kostja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostjale maakohtus osutatud õigusabi kokku 36 tundi 10 minutit tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta. Hageja vaidleb kostja lepingulise esindaja õigusabikuludele vastu, leides, et juristist esindaja tunnitasumäär on ebamõistlikult kõrge ja põhjendatud ajakulu menetlusdokumentide koostamise eest on 10 tundi.
45.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Samuti on kohus seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
46.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Samuti on kohus seisukohal, et Tartus asuvas õigusbüroos töötava juristi mõistlikuks tasuks võib pidada 100 eurot tunnis käibemaksuta, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega lähtub kohus kostja menetluskulusid kindlaks määrates tunnihinnast 100 eurot, pidades seda mõistlikuks tasuks. Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Hageja esitas kostja vastu äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Käesolevas asjas tuli eeskätt kohaldada äriseadustiku vastavaid sätteid. Kostjal tuli koguda ja esitada tõenditena raamatupidamisdokumente, mille esitamiseks oli ta avaldanud korduvalt hageja ees valmisolekut kohtuväliselt. Kostja esindaja on teinud järgmised menetlustoimingud: 01.04.2015 hagile vastuse koostamine (koos dokumentide kogumisega 10,45 tundi); 06.08.2015 hageja vastusele seisukoha koostamine (koos vastuse ja lisade analüüsiga 9,15 tundi); ettevalmistus kohtuistungiks (2 tundi); osavõtt 18.08.2015 kohtuistungist (2,25 tundi); kohtuistungi protokolli analüüs (30 min); hageja 29.09.2015 hagi täienduse analüüs (3,30 tundi); 23.10.2015 taotluse koostamine tõendite kogumiseks (1,15 tundi); 31.12.2015 vastuse koostamine hageja täpsustatud hagiavaldusele (koos dokumentide kogumisega 5,30 tundi); 22.06.2017 vastuse koostamine (1 tund).
47.Kohus märgib, et arvestab kostja menetluskulude suurust kindlaks määrates asjaoluga, et pärast 01.04.2015 vastust hagiavaldusele esitatakse hilisemates menetlusdokumentides osaliselt kattuvaid seisukohti võrrelduna varasemate menetlusdokumentidega; raamatupidamisdokumentide kogumiseks ei olnud niivõrd vaja õigusalaseid eriteadmisi; kohus rahuldas kostja tõendite kogumise taotluse; ettevalmistus kohtuistungiks ei olnud sedavõrd ajamahukas (kohtuistungil tõendeid ei esitatud); kohtuistungi protokolli analüüsi näol ei ole tegemist menetluskuluga, mis kuuluks teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisele; 22.06.2017 vastuse näol on sisuliselt tegemist menetluskulude
nimekirja esitamisega, mille kulu ei kuulu teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 28 tunni ulatuses, mis teeb õigusabikulude maksumuseks 2800 eurot.
48.Kohtu eeltoodud põhjendustest lähtudes rahuldab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2917,13 eurot (117,13 + 2800). Menetluskulude jaotust arvestades kuulub nimetatud summa hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.