2-07-14893
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2007.a., Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14893
Tsiviilasi
A.A. hagi E. M., I. I., E. V.e, L. O. ja A. A.vastu pärimisõiguse ja omandiõiguse tunnistamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Al. A. (isikukood .) Kostja E.M. (elukoht .) Kostja I. I. (.) Kostja E.V. (elukoht .) Kostja L.O. (.)
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Keelduda hagi menetlusse võtmisest. Esitatud hagiavaldus koos lisadega tagastada selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul selle kättetoimetamise päevast arvates. Asjaolud 20.04.2007 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja A.A. hagi E. M., I. I., E.V., L. O. ja A.A. vastu. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja oma pärimisõiguse ja omandiõiguse tunnistamist aadressil . asuvale eluruumile. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja elas mainitud aadressil asuvas korteris koos E.V. 17 aasta kestel. Hagejal ja E. V. oli ühine majapidamine. Hagiavalduse kohaselt on hagihind 300000 krooni. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulus hagiavalduses toodud kinnisomand E. V.kuni isiku surmani 05.04.2006.a. E. V. surma saabumine on dokumenteeritud Ida-Viru Maavalitsuse poolt väljastatud 06.04.2006.a. surmaaktiga nr 253.
2-07-14893
Kinnistusraamatusse on aadressil . asuva korteriomandi omanikuks kantud üksnes E.V. ning kaasomanikke ega muude isikute õigusi puudutavad kanded puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Pärandi ülemineku aluses on sätestatud pärimisseaduse § 9. Selle kohaselt võib pärandi üleminek toimuda seadusjärgselt, testamendijärgselt või kooskõlas pärimislepinguga. Testamendijärgne pärimine võib pärimisseaduse § 19, § 20 kohaselt toimuda üksnes kirjaliku dokumendi olemasolu korral, mis peab olema tõestatud notari poolt tõestamisseaduses ettenähtud reeglite kohaselt või koostatud teatud menetluse normistiku järgides. Lepingujärgse pärimisega vastavalt pärimisseaduse § 95 lg 1 on tegemist siis, kui pärandaja sõlmib teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik. Pärimisseaduse § 100 lg 1 näeb ette pärimislepingu kohustusliku vormina notariaalselt tõestamist. Kuna hagiavalduse esitaja ei ole avalduses viidanud testamendi ega pärimislepingu olemasolule, millest võiks tuleneda tema õigus nõuda pärimisõiguse tunnistamist, teeb kohus järelduse, et need dokumendid puuduvad või olid tehtud seaduses sätestatud vorminõuete rikkumisega. Seega arvab kohus, et hageja nõue põhjendatuse analüüsides tuleb kaalutleda seadusjärgse pärimise eeldusi. Seadusjärgne pärimine toimub vastavalt pärimisseaduse § 10 lg 1 juhul, kui pärandiandja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Seadusjärgsed pärijad on pärimisseaduse § 11 lg 1 kohaselt pärandaja abikaasa ja perekonnaseaduses nimetatud sugulased. Hageja esitanud kohtule andmeid E. V. poolt tehtud testamendi või E. V. ja kolmandate isikute vahel sõlmitud pärimislepingute olemasolu või puudumise kohata. Eeltoodu alusel ei saa kohus teha selget järeldust E. V. vara seadusjärgse pärimise võimalikkusest. Juhul kui pärimisseaduse § 10 lg 1 sätestatud eeldused oleksid täidetud ja mainitud surnud isiku vara seadusjärgne pärimine oleks võimalik, oleks pärijaks olla üksnes E. V. abikaasa või sugulane. Pärimisseadus peab silmas eelkõige õigusliku tähendusega abielu ehk abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt vastavalt perekonnaseaduse § 1 lg 2. Perekonnaseadus näeb ette õigusliku tähendusega abielust ja vabaabielust või muust isikute kooselust tulenevaid kohustusi isikute laste suhtes (perekonnaseaduse § 37, § 45) sõltumata isikute vahel kehtivate õigussuhete olemasolust, kuid isikute varaliste õiguste osas on määrav tähendus abielu sõlmimisel kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega ning abielu kehtivusel. Hageja ei ole avalduses viidanud tema ja surnud isiku vahel eksisteerinud sugulussuhtele ning kohtule kättesaadavate avalike registrite andmete kohaselt ei ole sellist sugulussuhet olemas. Eeltoodu alusel teeb kohus järelduse, et hageja A.A.ei saa pärida surnud isiku E. V. vara, kuna ei ole pärandaja sugulane ega abikaasa perekonnaseaduse § 1 tähenduses. Seega puudub hagejal õiguslik alus tema poolt hagiavalduses esitatud nõuete esitamiseks ja menetlusse võtmiseks ehk hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Kohtu
2-07-14893 arvates on olemas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 2 sätestatud alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohtu arvates ei ole eelpoolmainitud hagiavalduse menetlusse võtmist takistav puudus ilmselt kõrvaldatav, seega puuduvad alused avalduse käiguta jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 2 alusel. Järgnevalt käsitleb kohus hagiavalduses sisalduvaid muid puudusi. Kohtu arvates on esitatud nõuete puhul tegemist tuvastushagiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 tähenduses, millega hageja nõudis hageja oma pärimisõiguse tuvastamist. Tuvastushagi hind määratakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 125 hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Seega on antud hagi hinnaks aadressil . asuva korteriomandi hind. Hagiavalduses on toodud, et hagihind on 300000 krooni. Sellest hagihinnast peab hagiavalduse esitamisel olema tasutud riigilõiv vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 139 lg 2 p 1, lg 3 ja riigilõivuseaduse § 56 lg 1. Hagiavalduses esitatud nõue ei kuulu riigilõivuseaduse § 22 lg 2 toodud riigilõivu tasumisest vabastatud nõuete hulka. Seega pidi hageja avalduse esitamisel tasuma riigilõivu summas 15250 krooni ning tasumata jätmine on põhjustanud eelpooltoodud normi rikkumise ja on aluseks keeldumiseks hagiavalduse menetlusse võtmisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 10. Riigilõivu hagiavalduse esitamisel tasutud ei olnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 207 lg 1 kohaselt on hagejal olemas õigus esitada hagi ühiselt mitme kostja vastu kui menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus, mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest või menetluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused. Hagiavalduse esitaja ei ole muuhulgas toonud põhjusi, miks on hagiavaldus esitatud hagiavalduses loetletud kostjate vastu, missuguse kostjate ühise õigusega või kohustusega on vaidlus seotud, mis on õiguse või kohustuse tekkimise aluseks ning kas on tegemist samalaadsete ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuete või kohustustega. Seega ei ole hagiavalduses toodud hagiavalduse esitamist selles loetletud kostjate vastu tingitud asjaolusid ning ei ole selge kas peavad kostjad vastutama solidaarselt, ühiselt või muul viisil. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esitatud hagiavalduses esitatud nõue ei ole piisavalt selgelt väljendatud ning on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p 1 ettenähtud hagiavaldusele esitatava nõude rikkumisega. Samuti on rikutud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 338 lg 2 tulenev kohustust mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud märkima kohtule esitatavas menetlusdokumendis füüsiliste isikute isikukoodid või nende puudumisel sünniajad. Esitatud hagiavalduses puuduvad kostjate isikukoodid või sünniajad. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 338 lg 3, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Seda aga hageja ei teinud. Arvestades seda, et mainitud isikute tuvastamist võimaldavad andmed esitatud avalduses puuduvad ning avalike registrite kasutamine ei võimalda kostjate isikute kindlaksmääramist, ei ole menetlusdokumentide edastamise ega muude menetlustoimingute tegemine kohtu poolt võimalik, kuna nende teostamiseks ei piisa üksnes isikute informatsioonist aadresside kohta. Eeltoodu alusel on hagiavalduses olemas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 11 tulenev menetlusse võtmist takistav põhjus.
2-07-14893 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p 3 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates seejuures konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 338 lg 1 p 6 tuleneb, et kohtule esitatavas menetlusdokumendis peavad olema märgitud taotlust põhjendavad asjaolud. Kohtu arvates on tuleneb viidatud paragrahvidest hagiavalduse põhistamise kohustus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 235 kohaselt on põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega pidi hagiavalduse esitaja oma nõudeid pärimisõiguse ja omandiõiguse tunnistamise osas põhjendama antud asjas õigusliku tähendust omavate tõendite abil. Isikute kooselu ega Rahvastikuregistrijärgne registreerimiskoht ei saa olla registreerimiskoha omandiõiguse aluseks ning neid asjaolusid ei saa tuua mainitud nõuete põhjendamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 4 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes pärimisseaduse § 9, § 10 lg 1, § 11 lg 1, § 19, § 20, § 95 lg 1, § 100, perekonnaseaduse § 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 125, § 139 lg 2 p 1, lg 3, § 207 lg 1, § 235, § 338 lg 1 p 6, lg 3, § 363 lg 1 p 1, 3, § 368, § 371 lg 1 p 10, p 11, lg 2 p 2, § 372 lg 2, § 463 - § 466, § 661, riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.