AS (reg.kood XXX,XXX) hagi LVi (isikukood XXX, XXX) 8 498,95 krooni nõudes ja LVi vastuhagi sõiduki omandiõiguse ümbervormistamise kohustamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
14.mai 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja KV ja kostja esindaja VK
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista LV ilt AS kasuks 67,01 EEK (kuuskümmend seitse krooni ja 01 senti). Ülejäänud osas jätta AS haginõue rahuldamata. Jätta LVi vastuhagi rahuldamata.
AS kohustamiseks sõiduki omandiõiguse ümbervormistamiseks
Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
1.AS ja LVi vahel sõlmiti 17. augustil 2000.a. kapitalirendi leping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto XXX. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ning täitma ka muid lepinguga võetud kohustusi.
12.jaanuaril 2004.a. teavitas kostja soovist vara välja osta, mistõttu koostas hageja kostjale väljaostuarve summas 41 106,77 krooni. Kostja tasus väljaostuarvest vaid 32 607,80 krooni ning jättis tasumata 8 499,01 krooni.
2.03. augustil 2006.a. saatis hageja kostjale tähitud kirjaga teatise, milles palus võlgnevus tasuda. Teatise on kostja kätte saanud XXX, kuid võlgnevust ei ole tasunud. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista 8 498,95 krooni. 14.jaanuaril 2004 koostatud väljaostuarve oli ühtne arve, mille aegumine algas selle sissenõutavaks muutumisest s.o 18.jaanuarist 2004. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi.
3.Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis koosneb: XXX tagastusteenus 4 720 krooni, OÜ teenus 2 062 krooni, liiklustrahvid 1 650,00 krooni, viivis 67 krooni, kokku 8 499 krooni.
4.Kostja ei ole XXX tagastamisteenust tellinud ega ole olnud XXX klient. Ei ole selge, mille alusel hageja nõuab OÜ esitatud arve tasumist. Arve tasumise tähtajaks oli 23.08.2003.a. Järelikult on nõue aegunud. Liiklustrahvide nõude tõendamiseks on esitatud parkimistrahvide aruanne. Hageja aruannet ei saa pidada kostja võlgnevuse tõendiks. Trahvide kuupäevad on XXX ja XXX. Järelikult on ka need nõuded aegunud. Viivitused ei ole tõendatud. Viivist on arvestatud 2002. - 2003.a. maksete eest. Nimetatud nõue on aegunud.
5.Kostja esitas vastuhagi, milles palub kohustada hagejat sõiduauto XXX omandiõiguse ümbervormistamist tema nimele. Kostja esitas 12.01.2004.a. kostjale avalduse sooviga välja osta auto ennetähtaegselt. Pärast seda esitas hageja kostjale väljaostuarve. Arve summa oli kokku 32 607,76 krooni, mis koosnes osamaksest (26 250,05) ja intressist (1 383,64) pluss käibemaks (4 974,07). Kostja tasus nimetatud väljaostuarve kogu ulatuses. Kapitalirendilepingu maksegraafik oli seega täielikult täidetud. Vaatamata sellele, et maksegraafik oli täidetud ja vara väljaostuarve tasutud, keeldus hageja autot kostja nimele ümber vormistama, põhjendades oma keeldumist kostja debitoorse võlgnevuse maksmata jätmisega. Seega pärast ostuhinna saamist oli hageja vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustatud auto kostjale üle andma. Auto puhul tähendab üleandmine muuhulgas auto ümbervormistamist ostja nimele ARKs. Aga hageja keeldus auto ümbervormistamisest. Järelikult rikkus ta müügilepingust tulenevat kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt: kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja vastuväited vastuhagile.
6.Hagejale jääb vastuhagi esitamine ebaselgeks. Hageja ei ole keeldunud vara ümbervormistamisest kostja nimele, kuid tingimuseks on, et kostja tasub kogu väljaostuarvel näidatud summa. Kohtu järeldused.
7.Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
Pooltel puudub vaidlus selles, et vara väljaostmiseks maksis kostja hageja poolt esitatud nõutavast summast arve nr XXX järgi osamakse ja intressi summas 32 607,76 krooni. Tasumata jäi arvel märgitud debitoorne võlgnevus 8499,01 krooni.
8.Kohus leiab, et nõutav võlgnevus on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Hageja on esitanud XXX tagastusteenuse kohta tõendina AS arve summas 4 720 krooni ning lisaks oma töötajate tegevuse kava, kuid nimetatud tõendid ei tõenda XXX poolt osutatud teenust hagejale. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud teenuse eest oleks ta XXX-le tasunud.
9.Ka ei nähtu parkimistrahvide aruandest trahvi summat ega seda, kes on trahvi tasunud ja kas üldse on tasutud.
10.Kindlustusmaksete tõendamiseks esitatud OÜ arve LV ile summas 2 062 krooni ei tõenda, et arvel näidatud summa tasumise kohustus oli hagejal või et hageja tasus kostja eest kindlustusmakse.
11.Viivise nõude tõendamiseks on esitatud arve , milles on ära näidatud viivise arvestus, so makse tasumise tähtaeg ning tegeliku tasumise kuupäev. Kostja arvates on viivisnõue summas 67,01 krooni tõendamata. Kohus leiab, et kostja vastuväited viivisenõudele on üldsõnalised. Kostja ei ole vastu vaielnud viivise arvestuse õigsusele.
12.Kostja taotlus hageja nõuete osas aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Lepingu üldtingimuste punkt 2.7.3. sätestab, et juhul kui rentnik on võlgnevuses, siis rentnikult makse laekumisel liisingfirma arvelduskontole pangas, kustutatakse esimeses järjekorras kõige vanema lepingu makse mittekohasest tasumisest tulenev viivisevõlgnevus, seejärel kõige vanem lepingu makse võlgnevus ning alles siis toimub allesjäävate rahaliste vahendite arvelt hiljem tekkinud võlgnevuste kustutamine. Seega oli kostja poolt tasutud summa arvelt hagejal õigus kõigepealt kustutada viivisevõlg ning alles siis vara jääkmaksumus. Eelnevast lähtudes on hageja nõue põhjendatud summas 67,01 krooni, ülejäänud osas ei kuulu nõue rahuldamisele.
13.Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendamata. Hageja kirjast (t.lk 54) nähtub, et kapitalirendileping on ühepoolselt üles öeldud. Seega lõppes pooltevaheline kapitalirendileping VÕS § 186 p 6 alusel, selle ülesütlemisega hageja poolt. Pärast lepingu lõpetamist väljastas hageja kostjale sõiduki väljaostuarve. Seega tegemist oli pooltevaheliste suhete jätkamisega müügilepingu näol. Kostja tasus väljaostuarve, küll osaliselt, tasumata on 67,01 krooni, kuid samas on vara jätkuvalt kostja kasutuses. Seega ei ole hageja müügilepingust tulenevaid kostja õigusi rikkunud.
14.Mis puutub omandi ümberregistreerimisse ARK-is, siis hageja väite kohaselt ei ole ta kunagi keeldunud vara kostja nimele umber vormistamast ning vastupidist ei ole ka kostja tõendanud. Hageja väitis, et vara omandi ümbervormistamist on takistanud asjaolu, et kostja ei ole andnud hagejale volitusi vastava toimingu tegemiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus peab otstarbekaks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.