Tsiviilasi nr 2-07-11236
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-11236
Tsiviilasi
AS EMT hagi Txxxx Rxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn) Hageja esindaja: Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4 Tallinn 10151) Kostja: Txxxx Rxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
04.06.2007.a.
Kohaldada hageja nõudele aegumist. Jätta hagi rahuldamata Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud AS-i EMT kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
AS EMT esitas 26.03.2007 hagiavalduse Txxxx Rxxxxxx vastu 1645,05 krooni võlgnevuse ja 1644,05 krooni viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.06.2001.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr B01040081280 ja 103817562, kokku summas 1812,30 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja sellest tasunud kokku 150 krooni. Ülejäänud summa on tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas 1(3)
viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2080 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 17118,40 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning lähtudes kohtupraktikast, nõuab hageja viivise tasumist summas 1644,05 krooni. Hageja tugineb nõudes võlaõigusseaduse §§-ele 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 108 lg 1, 113 lg 1. hageja palub esitada kohtul menetluskulude jaotus, märkides, et hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 659,80 krooni. Kohus võttis hagiavalduse 28.03.2007 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat vastavalt TsMS § 393 hagile vastama. Kostja saatis 15.05.2007 kohtule hagi vastuse, milles teatab, et ta hagi õigeks ei võta. Kostja väitel on hagi aegunud ja ta taotleb nõudele aegumise kohaldamist. Lisaks teatab kostja, et tema ei ole hagejaga väidetavat liitumislepingut sõlminud ja seda allkirjastanud. Lepingu sõlmimise perioodil kaotas kostja autojuhiloa. Võimalik, et leping on sõlmitud kellegi teise poolt kostja nimel ja tema juhiloa alusel. Asjaolu, et liitumislepingul pole tema allkiri, soovib kostja tõendada käekirjaekspertiisiga, mille palub kohtul määrata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohus pidas asja arutamiseks 04.06.2007 kohtuistungi. Kohtuistungil osales kostja Txxxx rxxxxxx. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Esindaja oli varem esitanud kohtule taotluse asja läbivaatamiseks ilma hageja kohalolekuta. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja palus kohaldada nõudele aegumist, jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kostja kirjaliku vastuse ja kuulanud ära suuliselt kostja, leiab, et asjas tuleb teha vaheotsus, lahendamaks kostja taotlus nõudele aegumise kohaldamiseks. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Lähtudes kostja esindaja taotlusest kohaldada aegumist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud või mitte. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue põhineb kostjaga sõlmitud liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlanõudel. Kohtu hinnangul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja osas kohaldada TsÜS § 147 lõiget 3. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
2(3)
Hageja on esitanud kostjale võlgnevuse tasumiseks arved nrB01040081280 ja 103817562, vastavalt 30.04.2001 ja 31.03.2001. Seega TsÜS § 147 lg 3 alusel algas aegumistähtaja kulgemine 01.01.2002.a. ja lõppes TsÜS § 147 lg 1 arvestades 01.01.2005.a. Hageja nõue on aegunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et aegumise kohaldamine on põhjendatud. Kohus kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik:
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.