2-05-2560/277
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.juuni 2007.a. Tallinn, Kentmanni 13
Tsiviilasja number
2-05-2560/277
Tsiviilasi
AS hagi SE vastu 126 160,76 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (reg.kood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja MM (AS XXX) Kostja SE(ik XXX, elukoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
04.juuni 2007.a.
1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista SE`lt 126 160,76 (ükssada kakskümmend kuus tuhat ükssada kuuskümmend krooni ja 76 senti) krooni ja menetluskulu (riigilõiv) 8 000,00 (kaheksa tuhat krooni ja 00 senti) krooni AS kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
AS esitas hagi SE vastu 126 160,76 krooni nõudes. Hageja ja kostja vahel on XXX. sõlmitud kapitalirendi leping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto XXX, riikliku registrimärgiga XXX. Lepingu kohaselt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus maksma vastavalt maksegraafikule makseid. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale XXX teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu lõpetas hageja kostjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Kuna hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja andma hagejale üle vara valduse. Hageja asus vara realiseerima. Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 353 067,54 krooni (tähtajaks tasumata rendimaksed summas 22 699,01 krooni, vara jääkmaksumus 307 712,63 krooni, kostja poolt hagejale hüvitamata vara kindlustamise maksed summas 12 994 krooni ja hageja poolt kantud vara müügiga seotud kulutused summas 9 661,90 krooni). Kuna hind, millega õnnestus varale ostja leida, oli 226 906,76 krooni, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid sai hageja otsest kahju 126 160,76 krooni ulatuses. 13.10.2004.a. saatis hageja kostjale kirja, milles palus tasuda vastav kahjusumma 14 päeva jooksul. Käesoleva ajani pole kostja võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võla katteks 126 160,76 krooni ja riigilõiv.
Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Kirjaliku vastuse kohaselt hagiavaldusele nähtub hagiavaldusest, et hageja suutis kasutusrendilepingu esemeks oleva sõiduauto võõrandada alles XXX. augustis, seega kaks aastat peale lepingu lõpetamist. Sõiduauto müüdi poole odavama hinnaga kui see oli kasutusrendi lepingu sõlmimise hetkel. Kostja leiab, et realiseerides sõiduauto mõistliku aja jooksul peale lepingu lõpetamist oleks hageja võinud saada kõrgemat hinda, kuna sõiduauto väärtus väheneb selle vananedes. Kuna hagiavalduse kohaselt on hageja kostjat teavitanud müügikahju sissenõudmisest enam kui aasta peale müügikahju teket, siis leiab kostja, et selline hageja käitumine tekitab kahtluse sõiduauto kasutamises hageja poolt, samuti sõiduauto ostjas ja müügihinnas. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu. Täiendavate vastuväidete kohaselt möönab kostja, et ta sõlmis hagejaga kasuturendilepingu, kuid ta loobus enne esimese maksegraafikujärgse sissemakse tegemist sõiduauto kasutusrendile võtmises majanduslikel põhjustel. Kostja maksegraafikujärgset sissemakset hagejale ei tasunud ning luges kasutusrendilepingu p-le 14.1.1 tuginedes lõppenuks. Samuti ei ole kostjale kunagi üle antud kasutusrendilepingus nimetatud sõiduauto faktilist valdust. Seega ei saa olla faktilist lepingulist suhet hageja ja kostja vahel. Kasutusrendilepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale ühe nädala jooksul peale allkirjastamist maksegraafikujärgse sissemakse. Alles peale sissemakse laekumist pidi hageja sõlmima ostu-müügilepingu sõiduauto müüjaga. Kuna tõendeid, et kostja oleks sissemakset teinud esitatud ei ole, siis on hageja sõlminud ostu-müügilepingu müüjaga omaalgatuslikult ning andnud auto tuvastamata kolmanda isiku kasutusse. Ka ei ole hageja esitanud auto tagastamise akti. Kuna auto anti müüki OÜ-sse , siis arvab kostja, et auto tegelik kasutaja oligi OÜ . Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud hageja esindaja ja kostja, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 7-21) kohaselt sõlmisid pooled XXX. kasutus rendilepingu. Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostja valdusesse ja kasutusse sõiduauto XXX, kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt maksegraafikule makseid. Lepingu p.2.1. järgi tasub rentnik rendileandjale 1 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist maksegraafikujärgse sissemakse. Lepingu p. 2.2. järgi sõlmib hageja pärast maksegraafikujärgse sissemakse laekumist pangas asuvale rendileandja arvelduskontole müüjaga ostu-müügilepingu ja valmistab ette ning korraldab vara üleandmise rentniku valdusesse ja kasutusesse. Asja materjalidele lisatud maksekorraldusest (tlk 109) nähtub, et kostja on tasunud XXX. hagejale 173 250,01. Sama summa tuli samaks kuupäevaks tasuda ka lepingu maksegraafiku järgi (tlk 112) Asja materjalidele lisatud ostu-müügilepingu (tlk 6) järgi on hageja ostnud kasutusrendilepingus (tlk 11) märgitud vara.
OÜ-lt
Asja materjalidele lisatud registreerimistunnistuse (tlk 113) kohaselt registreeriti XXX.a. s.o. maksegraafikujärgse sissemakse tegemisele järgnenud päeval sõiduk ERA hageja nimele ning kasutajana pandi kirja kostja. Vastavalt lepingu p-le 5.4. oli vara registreerimise kohustus kostjal. Asja materjalidele lisatud maksekorralduse (tlk 111) kohaselt tasus kostja hagejale 3 kuu rendimaksed kokku summas 24 936,50 krooni Arvestades asjaoluga, et asjas on tõendamist leidnud, et maksegraafikujärgse sissemakse hagejale tegi kostja, kostja tasus ka 3 kuu rendimaksed ning RA oli registreeritud auto kasutajaks kostja, siis leiab kohus, et kostja väited, mille kohaselt ei ole ta kunagi saanud auto valdust ei ole usutavad. Kohus leiab, et usutavamad on eeltoodud asjaoludel hageja väited auto üleandmise kohta, sest kui autot poleks kostjale üle antud siis polnuks vajadust auto kasutajaks kostjat registreerida ning kostja poolt rendimakseid tasuda. Asja materjalidele üleandmise-vastuvõtuakti lisatud ei ole ja hageja väitel temal see puudub. Kohus osutab, et lepingu p. 5.3. järgi on rentnik kohustatud hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast
vara müüjalt oma valdusesse saamist toimetama rendileandjale müüja ja rentniku poolt allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtuakti rendileandja eksemplari. Kuna hageja väidetel ta akti kostjalt saanud ei ole siis leiab kohus, et kostja tuginemine üleandmise-vastuvõtmisakti puudumisele asja materjalide juurest ei ole kohane. XXX teatisega (tlk 22) ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid makseid. Lepingu p.2.3. järgi tasub rentnik rendimakseid vastavalt maksegraafikule pangas asuvale rendileandja arvelduskontole. Asja materjalidele lisatud teatisest (tlk 66) nähtub rendimaksete võlgnevuse kujunemine. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud rendimakseid kokku summas 22 699,01 krooni kostja hagejale tasunud ei ole. Vastavalt lepingu p-le 9.3. järgi on rentnik kohustatud tasuma vabatahtliku kindlustuse kindlustusmakseid kindlustuslisas näidatud tähtaegadel ja korras. Lepingu p. 9.3.4. järgi kindlustusmakse tasumata jätmisel on rendileandja õigus tasuda kindlustusmakse rentniku eest. Asja materjalidele lisatud arvete (tlk 114-115) kohaselt esitas OÜ kostjale kindlustusmaksete tasumiseks arved. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja neid arveid tasunud ei ole. Asja materjalidele lisatud kinnitusega (tlk 67) on tõendatud, et hageja on tasunud kindlustusmakseid kostja eest summas 12 994 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus kindlustusmaksete suuruse ja kindlustusperioodi üle. Lepingu p 1.5. kohaselt kohustub rentnik tähtaegselt ja kohaselt täitma kõiki lepinguga võetud kohustusi. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a., enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub kohaldamisele tsiviilkoodeks. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kuna kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud ei ole siis leiab kohus, et põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue rendimaksete osas summas 22 699,01 krooni ja kindlustusmaksete osas summas 12 994 krooni. Lepingu p 5.19 järgi on kostja kohustatud, juhul kui hageja lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st. vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh. vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Hageja nõuab kostjalt vara müügiga seotud kulutuste hüvitamist summas 9 661,90 krooni. Asja materjalidele lisatud tarvikute vahetamise ja müügiteenuste arvetest (tlk 72-74 ning tlk 76-78) ning maksekorraldustest (tlk 71 ja 75) nähtub, et müügiteenuse osutajale on hageja poolt seoses kostja kasutuses olnud sõidukiga tasutud kokku 9 661,90 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue auto müügiga seotud kulutuste väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja tõendatud. Lähtudes kasutusrendilepingu olemusest, tuleb kasutusrendilepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral hüvitada rendileandjale kui krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused. TsK järgi on nimetatud kulutused käsitletavad rendileandja kahjuna. Kohus leiab, et antud vaidluses on tõendamist leidnud, et kahju ei oleks tekkinud kui kostja oleks täitnud lepingut nõuetekohaselt. Asjas ei ole kostja tuginenud sellele, et need kulutused ei ole põhjendatud või need ei ole mõistliku suurusega. Lepingu maksegraafiku (tlk 112) järgi oli kostja poolt hagejale kasutusrendilepingu eseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 307 712,63 krooni. Asja materjalidele lisatud arve (tlk 69) ja konto väljavõttega (tlk 70) on tõendatud ei hageja müüs
vaidlusaluse sõiduki 226 906,78 krooniga (käibemaksuta). Kostja on hagejale ette heitnud müügiperioodi pikkust ja liiga madala hinnaga müüki. Kohus leiab, et kostja sellesisulised väited on paljasõnalised. Asja materjalidele lisatud tõendilt (tlk 68) nähtub müügiprotsess ja selle käigus tehtud allahindlused. Kostja ei ole esile toonud, mida hageja oleks pidanud tegema, et sõiduk kiiremini ja samas kõrgema hinnaga maha müüdaks. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et sõidukit oleks saanud maha müüa ka kõrgema hinnaga, siis leiab kohus, et auto tegelik väärtus (turuhind) oligi selle auto müügihind. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Vastavalt TsK § 222 lg 2 mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kuna vara jääkmaksumus ja vara realiseerimisega seotud kulud moodustavad kokku 317 374,53 krooni ja vara realiseerimisest tulenev summa moodustab 226 906,78 krooni on hageja kahju 90 467,75 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summas kahju tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi, millest tulenevalt tuli hagejal leping ennetähtaegselt üles öelda ja vara võõrandada Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevad kohustused täitnud tähtaegselt ja kohaselt ei oleks eelnimetatud kahju tekkinud. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 8 0000 krooni. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada ja juhindudes TsMS §-st 60 lg 1 leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulude katteks 8000 krooni.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.