Tsiviilasi nr 2-06-24625
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 11.juunil 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
NK’e (isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi AS-i (registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu liiklusõnnetuse põhjustaja ja kahju iseloomu välja selgitamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
15.05.2007 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja ja hageja nõustaja MP kostja esindaja ES
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Tunnistada 14.02.2006 kell 19.00 XXX tänavate ristmikul toimunud liiklusõnnetuse, mille põrkasid kokku OS ́u poolt juhitud sõiduk XXX(reg/märk XXX) ja NK ́e poolt juhitud XXX(reg/märk XXX), põhjustamise eest vastutavaks sõidukit XXXjuhtinud OS. Tunnistada sõidukit XXXjuhtinud OSu poolt sõiduki XXXomanikule tekitatud kahju liikluskahjuks liikluskindlustuse seaduse § 26 lõike 2 mõttes. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud 14.02.2006 kell 19.00 toimus XXX tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku OS’u poolt juhitud sõiduauto XXX(reg/märk XXX) ja NK’e (edaspidi hageja) poolt juhitud sõiduauto
XXX(reg/märk XXX). Kokkupõrke tagajärjel said mõlemad sõiduautod kahjustada. Sõiduautot XXXjuhtinud OS’u tsiviilvastutus liiklusõnnetuse momendil oli kindlustatud AS-s ja sõiduauto XXXjuhi NK’e oma Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-s. 26.04.2006 tegi AS otsuse kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise ja kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Kindlustuse vaidluskomisjon rahuldas 05.09.2006 otsusega NK’e kaebuse AS-i vastu ning tunnistas 14.02.2006 kell 19.00 XXX tänava ristmikul toimunud liiklusõnnetuse, milles osalesid sõiduautod XXXregistreerimismärgiga XXX ja XXXregistreerimismärgiga XXX, põhjustamise eest vastutavaks sõiduautot XXXjuhtinud OS’u. Samuti tunnistas kindlustuse vaidluskomisjon sõiduauto XXXomanikule tekitatud kahju liikluskahjuks liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 26 mõttes ja kohustas AS-i tasuma vaidluskomisjoni kulud. 13.09.2006 esitas AS Harju Maakohtule taotluse NK’e poolt kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks, kuna ei nõustunud kindlustuse vaidluskomisjoni 05.09.2006 otsusega. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja mööda XXX suunaga kesklinna poole, kui XX ja XXX tänava ristmikul sõitis XX tänavalt XXX ette OS, kes ei andnud teed XXXsõitnud hagejale. Seetõttu toimus sõiduauto XXXja sõiduauto XXXkokkupõrge selliselt, et sõiduauto XXXsõitis sisse sõiduauto XXXvasakpoolsesse esiosa piirkonda. Seejärel tegi sõiduauto XXXpöörde ümber oma telje ning paiskus vastu XXX ja XXX tänavate ristmiku läheduses olnud piirdeaeda ja tänavavalgustusposti. Sõiduauto XXXliikus samal ajal mööda XXX tänavat edasi. XXX tänaval on enne XXX tänavaga ristumist liiklusmärk „Anna teed”, mis kohustab juhti andma teed ristuval teel sõitvale juhile. Seega on XXX tänav XXX tänava suhtes kõrvaltee ja XXX tänav XXX tänava suhtes peatee. Sõiduauto XXXjuht ei andnud teed peateel sõitnud hagejale, millega rikkus liikluseeskirja nõudeid. Sõiduauto XXXjuhi õigusvastane käitumine on otseses põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega ja selle tagajärjel liikluskahju tekkimisega. Seega vastutab sõiduautot XXXjuhtinud OS liiklusõnnetuse põhjustamise ja selle tagajärjel liikluskahju tekkimise eest. Antud juhul esinevad kõik liikluskahju obligatoorsed tingimused. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest ja mitme suurema ohu allika valdaja poolt ühiselt neile endile kahju tekitamise korral omab suurema ohu allikate valdajate tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel tähtsust iga suurema ohu allika valdaja süü kahju tekitamisel. Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada 14.02.2006 kell 19.00 XXX ja XXX tänavate ristmikul toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks sõiduautot XXXjuhtinud OS ja tema poolt hagejale tekitatud kahju liikluskahjuks LKS-i § 26 mõttes. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et liiklusõnnetuse ajal viibis inimene sõiduauto XXXjuhiistmel ja alati ei pruugi raskes liiklusõnnetuses osalejal kehavigastusi tekkida. Hageja selgitas ka, et sõiduauto XXXoli enne avariid täielikult taastatud. III Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu. Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks tellis kostja asjatundja arvamuse, mille kohaselt oli antud juhul tegemist kahe liiklusõnnetusega: 1) sõiduauto XXXsõitmisega vastu XXX tänava piirdeaeda; 2) sõiduauto XXXotsasõiduga seisvale sõiduautole XXX. Juhindudes LKS § 44 lg 3 p-st 3 ei kuulu liikluskindlustuse alusel hüvitamisele kahju, mis tekkis sõiduauto XXXomanikule tema sõiduki sõitmisest vastu XXX tänava piirdeaeda ja kahju, mis tekkis sõiduauto XXXomanikule tema sõiduki sõitmisest vastu sõiduautot XXX. Sõiduauto XXXjuht ei ole vastutav sõiduauto XXXomanikule kahju tekitamise eest. Seega XXXomanikule tekkinud kahju puhul ei ole tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKS § 26 mõttes ja kostjal puudub sõiduauto XXXomaniku ees kahju hüvitamise kohustus.
Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskukud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et ekspert on väga kindlalt öelnud, et sõiduauto XXXjuhiistmel ei saanud kokkupõrke hetkel inimest viibida, vastasel juhul oleksid pidanud juhile tekkima vigastused. Samuti on kostja esindaja seisukohal, et liiklusõnnetus oli lavastatud. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ja tunnistaja OS ́u ütlused ning uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. LKS § 26 lõike 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. LKS § 44 lõige 3 sätestab kahjud, milliseid antud seaduse alusel ei hüvitata, Nimetatud kahjude hulka kuulub kahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju, välja arvatud isikukahju. Kostja O.S ́u kasutuses olnud sõiduki suhtes kindlustusandjana on vaidlustanud oma kohustuse hüvitada vaidlusaluse liiklusõnnetusega hageja kasutuses olnud sõidukile tekitatud kahju. Kostja vaidleb vastu kahel alusel: 1) tegelikkuses oli tegemist kahe liiklusõnnetusega (ühes sõitis XXXvastu XXX tänava piirdeaeda ja teises sõitis XXX otsa seisvale XXXle) ning LKS § 44 lõike 3 punkti 3 alusel ei pea kindlustusandja hüvitama ei kahju, mis tekkis XXX omanikule vastu piirdeaeda sõitmisest ega kahju, mis tekkis XXXomanikule tema sõiduki sõitmisest vastu XXXt; 2) peale eksperdi arvamusega tutvumist lisandus vastuväide, et tegelikkuses oli tegemist lavastatud liiklusõnnetusega selliselt, et XXX, millel oli kasko-kindlustus, pandi tänavale seisma ja XXXsõitis sellele otsa. Kohus lähtub vaidluse lahendamisel järgmistest analüüsitud tõenditest: teade liiklusõnnetusest 14.02.2006 (kindlustuse vaidluskomisjoni toimiku nr 7-0106/54 lk 53), mille kohaselt tunnistas end vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist liikluskahju põhjustamise eest vastutavaks OSja juhid kirjeldasid liiklusõnnetuse asjaolusid selliselt, et OSsõitis XXX tänavale välja; 15.02.2006 ja 16.03.2006 hageja poolt kostjale esitatud kahjujuhtumi kirjeldus (samas lk 55-56, 62), millede kohaselt kirjeldas hageja juhtumit muuhulgas järgmiselt: sõitis mööda XXX tänavat kesklinna poole; kiiruseks oli 50 km/h; oli üksi autos; teine auto libises ristuvalt teelt järsult ette; jõudis minimaalselt pidurdada; kokkupõrke tagajärjel põrkas XXX vastu piirdeaeda; sündmuskohal täitis teate liiklusõnnetusest, mille OS allkirjastas; politseid ei kutsutud, kuna jõudsid kokkuleppele; 17.02.2006 ja 14.03.2006 OSpoolt kostjale esitatud seletuskiri ja kahjujuhtumi kirjeldus (samas lk 58-60, 64), mille kohaselt kirjeldas OSjuhtumit muuhulgas järgmiselt: sõitis renditud XXXga mööda XXX tänavat XXX tänava poole; tee oli kaetud „lumepudruga“; kiiruseks oli 40-50 km/h; viibis sõidukis üksi; politseid ei kutsunud; kostja otsus 26.04.2006 kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise ja kahju hüvitamisest keeldumise kohta (samas lk 83-84), millest nähtub, et kostja keeldus kahju hüvitamisest põhjusel, et kuna tegemist oli kahe erineva liiklusõnnetusega, siis XXX juht ei ole vastutav XXXomanikule kahju tekitamise eest (kahju eest, mis tekkis XXXsõitmisest vastu XXX tänava piirdeaeda sõitnud XXXt); hr AL arvamus 26.03.2006 (samas koos fotodega lk 29-52), mille kohaselt oli
tegemist kahe eraldi võetava liiklusõnnetusega; hr JK arvamus 21.08.2006 (samas koos fotodega lk 19-26), mille kohaselt ei saa välistada, et vaadeldav liiklusõnnetus toimus juhtide poolt deklareeritud viisil; võimaliku kokkupõrkemehhanismi eelduseks on asjaolu, et sõidukitevahelise esmase kontakti momendiks oli sõiduauto XXX praktiliselt peatunud; Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdi L.T arvamus (akt nr LL-1907/519, kohtutoimikus koos fototabeliga lk 48-66), mille kohaselt on XXXesiosa vigastused on ühildatavad XXX vasaku külje esiosa piirkonnas olevate vigastustega; XXXparempoolse esiukse piirkonnas olevad vigastused on oma iseloomult ühildatavad XXX vasakpoolse tagatiiva ja pöörleva tagarattaga; pärast esmast kokkupuudet on XXX raskuskeskmest ettepoole suunaga vasakult paremale mõjunud löögijõu toimel paiskunud edasi pöördudes samal ajal esiotsaga paremale ning XXX vasakpoolne tagatiib ja tagaratas on kontakteerunud XXXparempoolse esiuksega pidi XXX esmalt saama kahjustada kontaktidest Audiga ja seejärel kontaktidest tänavavalgustusposti, piirdeaia ja piirdeaia postiga; esmasel kokkupuutel Audiga pidi XXX seisma; liiklusõnnetuse ajal ei saanud XXX juhiistmel inimest viibida; tunnistaja OS ütlused (samas lk 89-90), millede kohaselt sõitis ta mööda tänavat; hakkas pidurdama, aga ei saanud enne ristmikku seisma ja sõitis teisele autole ette; tema auto jäi seisma; kui ta nägi, et teine auto tuleb, hüppas juhi kohalt ära; tahtis hüpata kõrvalistmele, aga ei jõudnud ja jäi kahe istme vahele; sõitis lahtise turvavööga; selg sai põrutada, aga arsti poole ei pöördunud, külg valutas, selg oli kange; tunnistas end liiklusõnnetuses süüdi, kuna sõitis peateele ette; kokkupõrke hetkel tema auto seisis; kinnitas, et oli kokkupõrke ajal autos ega tundnud enne hagejat. Loetletud tõendite hindamisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lõikest 1, mille kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavasisulised pooltevahelised kokkulepped antud asjas puuduvad. Loetletud tõendite kogumis analüüsimise tulemusena on kohus seisukohal, et kostja vastuväited tõendamist ei leidnud. Nii eriteadmistega J.K arvamusega kui eksperdi J.T arvamusega on veenvalt ja üheselt tõendatud, et tegemist oli ühe liiklusõnnetusega. Asjaolu, et kokkupõrke ajal XXX tõepoolest juba seisis, nähtub ka tunnistaja ütlustest. Kostja poolt vastupidist tõendava eriteadmistega A.L arvamust ei võta kohus otsuse tegemisel aluseks põhjusel, et selles esitatud järeldus on saadud eeldusel, et kokkupõrke hetkel XXX liikus. Eelpool aga leidis tõendamist, et tegelikkuses XXX kokkupõrke hetkel juba seisis. Kohtul puuduvad tõendid, mis tõendaksid vastupidist. Ka puudub A.L arvamuses analüüs ja sõidukite vigastuste kõrvutamine osalejate poolt väidetud õnnetuse tekkimise asjaoludega. Kostja teine vastuväide lisandus kohtumenetluse ajal, kui kostjale sai teada XXX salongi vaatluse tulemusena esitatud eksperdi arvamus, mille kohaselt liiklusõnnetuse toimumise ajal selles salongis juhiistmel inimest ei viibinud. Nimetatud asjaolu alusel ei teinud kostja 26.04.2006 keeldumise otsust, ei viidanud sellele vaidluskomisjoni menetluses ega esitanud vastavasisulist küsimust kohtueksperdile. Ekspert tegi oma järelduse selles osas teatavaks TsMS § 301 lõike 3 alusel. Kohus on asja sisulise uurimise tulemusena seisukohal, et esitatud tõendite kogumi tulemusena
ei leidnud kostja vastuväide veenvat tõendamist. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist (akti lk 3, t lk 50), et ekspert XXX salongi vaatlusel tuvastanud muuhulgas järgmist: juhi turvavöö eelpinguti oli turvavöö kinnitamata asendis, järelikult sai juhi kohal olnud inimene kokkupõrgetel salongis vabalt liikuda, kuid salongist ei nähtu ühtki inimese poolt tekitatud vigastust või kontaktjälge; arvestades deformatsioone juhi koha piirkonnas ja asjaolu, et liiklusõnnetuse ajal ei olnud juhi turvavöö kinnitatud, pidi sõidukis olnud inimene saama kehalisi vigastusi; kuna osalejate poolt õnnetuse toimumise kohta antud andmetest ei nähtu, et XXX juht oleks saanud kehalisi vigastusi, ei saanud seega liiklusõnnetuse toimumise ajal XXX juhiistmel inimest viibida. Tunnistaja OS ütluste kohaselt oli tal tõepoolest turvavöö kinnitamata, kuid et kokkupõrke toimumise hetkel ei viibinud ta mitte juhikohal, vaid jõudis liikuda paremale kahe istme vahele. Samuti kinnitas OS oma ütlustes, et sai kokkupõrke tulemusena põrutada, kuid ei pidanud vajalikuks sellest kindlustust teavitada ega arsti poole pöörduda. Kohtul puuduvad igasugused alused tunnistaja ütlustes kahelda. Ekspert on aga andnud oma arvamuse XXX juhi sellist tunnistust teadmata, kuna kohtueelses menetluses nimetatud asjaolu (juhi paiknemine salongis kokkupõrke hetkel) kohta juhtidelt teavet ei küsitud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei võtnud kohtuekspert temaga arvamuse kujundamise käigus ühendust. Kohus nõustub hageja poole seisukohaga, et ainult sõiduki vigastuste alusel ei ole võimalik üheselt järeldada, kas selles viibinud isik sai (mitte kas pidi saama, aga kas tegelikkuses ka sai) vigastada ja kui, siis kui raskelt. Ka kohtu jaoks on ajakirjanduse kaudu teatavaks saanud rea liiklusõnnetuste asjaolud, kus osalenud sõidukite vigastustest tulenevalt ei oleks üldse mõistlik arvata, et neis viibinud isikud jäid ellu või said kergelt vigastada või ei saanud üldse vigastada, kuid tegelikkuses ometi nii oli. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud seega tõendamist asjaolud, millised kostja väitel andsid talle aluse keelduda liikluskahju hüvitamisest LKS § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Samade tõenditega on tõendatud ka, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustajaks oli OS, kes rikkus liikluseeskirjade punkti 159 ja eiras liiklusmärki „Anna teed“ ning et OS tegevuse tagajärjel tekkis hageja juhitud sõidukile kahju, millise näol on tegemist liikluskahjuga LKS § 26 lõike 2 mõttes. Kuna muid vastuväiteid kostja kahju hüvitamisele ei esitanud, ei pea kohus vajalikuks analüüsida liikluskahju koosseisu vajalikke tingimusi eraldi LKS § 26 lõike 2 mõttes. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool esitatud põhjendustest jäävad antud menetluses kulud kostja kui isiku, kelle kahjuks otsus tehti, kanda.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.