Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu kostja võlg hagejale on 2 302 krooni ja 12 senti ning viivised summas 5 677 krooni ja 03 senti. Tegutsedes heas usus hageja vähendab viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt viivist summas 2 301 krooni 12 senti. VÕSRS § 12 lg. 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseaduse üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07. 2002.a. kohaldatakse nende tekkimise ajal kehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Kuna kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, vastutab ta TsK § 222 lg. 1 järgi kui lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt mõeldakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. TsK § 191 lg. 1, § 192 ja § 231 lg. 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2 302 krooni ja 12 senti, viivised 2 301 krooni ja 12 senti, hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabi eest 2 500 krooni. Hagi on esitatud TsK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1 ja § 230 lg. 1 alusel. II. Asja kohtulik menetlus, menetlus, kostja kostja kirjalik vastus ja hageja arvamus. Hageja esitas nõude kostja vastu 29.12.2006.a. maksekäsu kiirmenetluses. Kuna kostja esitas vastuväite, jätkus menetlus hagimenetluses. Hagiavaldus on kohtule esitatud 21.03.2007.a. Kostja kohtule 12.04.2007.a. saadetud kirjalikus vastuses avaldab, et asja saab lahendada kokkuleppel. Samas kostja hagi ei tunnista, sest vastavalt lepingule oli teenuste osutajaga kokkulepe, et teenuste summa ei ületa 500 krooni ja teenuste osutaja esitab vahearved, kui osutatud teenuste summa ületab lepingus määratud limiidi. Vahearveid pole esitatud, selletõttu kostja ei osanud ette näha limiidi ületamist, kuna kostja ise ei olnud teenuste tegelik tarbija. Kostja peab põhjendamatuks õigusabi eest esitatud nõuet summas 2 500 krooni, kuna esitatud arvete kohaselt on tasumine toimunud kaks korda, summades 885 ja 1 615 krooni. Selletõttu kostja arvab, et samas võlanõudes on õigusabi osutatud kaks korda. Kostja pole nõude tegelikust summast aru saanud, sest osa arveid on puudu ja nt. telefonimakseid pole kostja kasutanud. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda, sest enne hagi esitamist oleks võinud kokku leppida summade tasumise ja tasumise tähtaegade osas. Kostja on nõus asja kirjaliku läbivaatamisega. Kohus 13.04.2007.a. saatis kostja vastuse hagejale teadmiseks ja palus hageja arvamust. 27.04.2007.a. saabus hageja arvamus kostja vastusele. Hageja selgitab täiendavalt, et asjaolu, et hageja võimaldas kliendile hinnakirjas fikseeritust suuremat krediidilimiiti, ei anna kostjale õigust jätta tarbitud teenuste eest tasumata. Kostjal oli õigus talle esitatud arveid vaidlustada, kuid kostja pole seda teinud. Teenuste eest mittetasumist ei vabanda asjaolu, et kostja ise ei olnud teenuste tegelik tarbija. Vastavalt Üldtingimuste p.-le 4.2., kui kostja võimaldas mobiiltelefoni või SIM kaarti kasutada kolmandal isikul, jääb vastutavaks osutatud teenuste eest arvete tasumise osas siiski lepingu sõlminud isik ehk kostja. Hageja selgitab ka, et õigusabi on esitatud nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses ning kantud seaduslikul alusel. Hageja oma arvamuses täiendavalt selgitab kostja poolt tarbitud teenuste ja esitatud arvete vastavust, kinnitab, et on nõus kompromissiga, samuti asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus saatis hageja arvamuse kostjale teadmiseks.

III. Kirjalik Kirjalik menetlus ja kohtuotsuse põhjendused. põhjendused. Tulenevalt poolte seisukohast kohus 16.05.2007.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses, ja andis veel kord pooltele aega soovi korral avalduste, taotluste või muude dokumentide esitamiseks hiljemalt 05.06.2007.a. Hageja 05.06.2007.a. teatas, et hageja pakkus kostjale võimalust kompromissi sõlmimiseks, kuid kompromissi ei ole sõlmitud. Hageja on kõik dokumendid esitanud, kostja vastusest tulenevalt kostjale täiendavalt selgitanud nõude suurust ja aluseid. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ja kostjalt menetluskulud välja mõista. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. VÕSRS § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust ning sama seaduse § 12 lg. 1 sätib, et enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a. tsiviilseaduse üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07. 2002.a. kohaldatakse nende tekkimise ajal kehtinud seadust. Kehtinud TsK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad lepingul. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TsK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingu lahutamatuks osaks on Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused, mille p-s 7.4 kohaselt on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. Viidatud tingimustes on sätestatud poolte õigused ja kohustused ning arvelduste kord. Ka alates 01.07.2002.a. jõustunud VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid või vastuväiteid. Kostja pole oma vastuväited tõendatud. Kostja vastuväited on üldsõnalised ja väljendavad kostja arvamust. Õige on hageja väide, et lepingu järgi on vastutav kostja ja oli kostja otsustada, kas ta kasutas teenust ise või võimaldas enda vastutusel seda kasutada kellelgi muul isikul. Kuna kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohasel viisil, siis kuulub hagi rahuldamisele tervikuna nii võlasumma kui viiviste nõudes ja kokku summas 4 603 krooni ja 24 senti. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 200 krooni ja hagi esitamisel vastavalt seadusele täiendavalt tasunud riigilõivu 50 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista summas 250 krooni. Hageja õigusabikulud on käsitletavad TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 2 500 krooni, kuivõrd kostja pole soovinud oma võlgnevust tasuda kohtuväliselt.

Kostja on korduvalt väljendanud, et on soovinud ja soovib asja lahendamiseks kokkulepet, kuid pole selleks ise midagi teinud. Hageja on lähtunud seadusest, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamisel on võimalik hagi esitada. Seega suurenesid sama asja ühest menetlusest kostja vastuväite esitamise tõttu teise menetlusse üleminekuga nii riigilõiv kui õigusabikulud. Kompromissi sõlmimine ja selle kohtus kinnitamine oleks aga võimaldanud kohtul hagejale poole tema tasutud riigilõivust tagastada. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 190, 192, 222 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 148, § 162, § 178, 441- 442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 16. juulil 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.