Muud › Muud hagiasjad

Hageja esitas 04.10.2001 AS-ile Eesti Energia taotluse Saare Maakonnas Liiva vallas Võikülas asuva Kadaka ja Karjamaa maaüksustele paigaldatavate kümne elektrituuliku koguvõimsusega kuni 9 MW liitmiseks Võiküla alajaamas pingel 10 kV. Hageja liitumistaotlusele ei vastatud. AS-ile Eesti Energia esitatud liitumistaotluste alusel sõlmivad käesoleval ajal liitumislepinguid AS Eesti Energia tütarettevõtted OÜ Põhivõrk ja OÜ Jaotusvõrk. OÜ Jaotusvõrk on kohustatud hagejaga liitumislepingu sõlmima ja OÜ Põhivõrk on kohustatud liitumise kooskõlastama. Nõue ei ole aegunud. Hageja esitas nõude elektrituruseaduse § 65 lg 1 p 1 alusel. Hageja ja kostjate vahel puudub leping, mis reguleeriks pooltevahelisi suhteid seoses Võiküla alajaama liitumisega. Nõue esitati seaduse alusel. Hageja nõude aegumistähtaeg on kümme aastat ja nõue ei ole aegunud. Kohtul tuleb anda hinnang pooltevahelisele õigussuhtele, mida saab teha kõiki asjas kogutud tõendeid ja poolte väiteid hinnates üksnes asja sisulise arutamise käigus. Kostjate vastuväited Kostja OÜ Põhivõrk ja OÜ Jaotusvõrk hagi ei tunnistanud. Kostjad taotlesid hagi suhtes aegumise kohaldamist ja aegumise osas vaheotsuse tegemist. Hageja nõue on aegunud. 04.10.2001 esitas hageja lihtkirjaliku avalduse ja liitumistaotluse Võikülla tuulepargi rajamiseks liitumistingimuste väljastamiseks. Liitumistaotluse alusel ei tekkinud võrguettevõtjal mitte kohustus sõlmida liitumisleping, vaid õigusaktist tulenev kohustus esitada taotlejale liitumistingimused. Liitumistingimusi kostja hagejale taotluse alusel ei väljastanud, kuna hageja ei lisanud avaldusele paigaldatavate tuulikute tehnilisi näitajaid ja kostja ei saanud oma kohustust täita. Hageja liitumistaotluse esitamise ajal kehtis VV 18.07.2000 määrusega nr 234 kehtestatud “Energia- ja gaasivõrguga liitumise kord”. Nimetatud korra §-d 2 ja 3 sätestasid liitumispakkumise esitamise tähtajad, mille kohaselt oli jaotusvõrguettevõtja 30 päeva ja põhivõrguettevõtja 90 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest kohustatud väljastama liitujale või energiaettevõtjale liituja või energiaettevõtja elektripaigaldise liitumistingimused. Eesti Energia AS pidanuks esitama hiljemalt 02.11.2001 liitumistingimused jaotusvõrguga liitumiseks või hiljemalt 02.01.2002 liitumistingimused põhivõrguga liitumiseks. Nimetatud tähtaegadest hakkas jooksma nõude aegumise tähtaeg. Hageja nõue (et kostja esitaks liitumispakkumise) aegus kostja vastu 01.07.2005. Hageja nõue tuleneb tehingust ja mitte seadusest. Hageja liitumistaotlus on tehing s.o õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Hageja nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Hageja viidatud elektrituruseadus ja võrgueeskiri jõustusid alles 01.07.2003, enne seda kehtis energiaseadus ja VV 18.07.2000 määrus nr 234 ning VV 31.07.2002 määrus nr 241. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks. Kohus jättis rahuldamata OÜ Estwind Energy hagi OÜ Jaotusvõrk ja OÜ Põhivõrk vastu kohustuse täitmise nõudes ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole, et OÜ Estwind Energy esitas 04.10.2001 AS-ile Eesti Energia taotluse Saare Maakonnas Liiva vallas Võikülas asuva Kadaka ja Karjamaa maaüksustele paigaldatavate kümne elektrituuliku koguvõimsusega kuni 9 MW liitmiseks Võiküla alajaamas. AS Eesti Energia hageja liitumistaotlusele ei vastanud. Aegumise kohaldamise taotluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hageja nõudeõigus tuleneb

2(5)

seadusest või tehingust. Hageja esitas AS-ile Eesti Energia liitumistaotluse, mis oli suunatud elektrivõrguga liitumiseks ja võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimiseks. Taotlus oli hageja ühepoolne tahteavaldus, mis oli suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele ning hageja taotlust tuleb hinnata ühepoolse tehinguna. Taotluse esitamisega väljendas hageja tahet liitumistingimuste saamiseks ja tingimuste võimaliku aktsepteerimise korral liitumislepingu sõlmimiseks. Tegemist oli õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud ja vorminõuetele vastava aktiga. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et tehing saanuks olla ainult poolte vahel sõlmitud mitmepoolne leping. Leping ei ole ainuke tehingu esinemisvorm. Käesoleval juhul on tegemist tehingust tuleneva nõudeõigusega. Hageja liitumistaotluse esitamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 18.07.2000 määrusega nr 234 kehtestatud „Elektrivõrguga liitumise kord”. Nimetatud korra §-d 2 ja 3 sätestasid liitumispakkumise esitamise tähtajad, mille kohaselt oli jaotusvõrguettevõtja 30 päeva ja põhivõrguettevõtja 90 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest kohustatud väljastama liitujale või energiaettevõtjale liituja või energiaettevõtja elektripaigaldise liitumistingimused. Hageja esitas ASile Eesti Energia taotluse 04.10.2001, seega AS Eesti Energia pidanuks esitama liitumistingimused jaotusvõrguga liitumiseks hiljemalt 02.11.2001 või liitumistingimused põhivõrguga liitumiseks hiljemalt 02.01.2002. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt, kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 kolm aastat. Sama seaduse § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Lähtudes eeltoodust aegus hageja nõue kostjate vastu 01.07.2005. Hagi esitati kohtule 28.03.2006. Ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse aegumise katkemise ja peatumise kohaldamiseks. Arvestades kostjate esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist, jättis kohus hagi TsÜS § 142 lg 1 alusel rahuldamata. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu kohta, samuti ei analüüsinud kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Estwind Energy palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palus menetluskulud välja mõista kostjatelt. Maakohtu otsus on ebaõige materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Kohus leidis ebaõigesti, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega. Elektripaigaldiste liitumist elektrivõrguga reguleerib elektrituruseadus ning võrgueeskiri. Elektrituruseaduse § 65 lg 1 p 1 kohaselt ühendab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. Võrgueeskirja § 32 lg 1 kohaselt õiguslikul alusel tegutseva liituja elektripaigaldise võrguga ühendamiseks või tema elektripaigaldise tarbimistingimuste muutmiseks väljastab võrguettevõtja liitujale liitumispakkumise

3(5)

liitumistaotluse saamisest alates 30 päeva jooksul. Sätet ei kohaldata põhivõrguettevõtjale. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt põhivõrguettevõtja väljastab liitujale liitumispakkumise asjakohase taotluse saamisest alates 90 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrgueeskirja § 33 lg 1 kohaselt liituja elektripaigaldise ühendamiseks võrguga või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmib võrguettevõtja liitujaga liitumislepingu. Nimetatud paragrahvi lõige 3 kohaselt sõlmib võrguettevõtja liitumislepingu 30 päeva jooksul alates päevast, millal ta on liitumispakkumisega nõustumise teatise kätte saanud. Vastavalt võrgueeskirja § 18 lg 1 p-dele 1 ja 3 jaotusvõrguga ühendatava elektrituuliku liitumine kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga ning üle 10 MW nimiaktiivvõimsusega tuulepargid ühendatakse põhivõrguga. Seega elektrituulikute ühendamiseks jaotusvõrguga väljastab jaotusvõrk, st kostja OÜ Jaotusvõrk taotleja taotluse alusel liitumispakkumise. Taotleja poolt liitumispakkumise nõustumise korral, sõlmitakse taotlejaga liitumisleping, mis kooskõlastatakse ka põhivõrguettevõtjaga, st OÜ-ga Põhivõrk. Eeltoodust tulenevalt on liitumispakkumise väljastamine, liitumislepingu sõlmimine ning liitumise kooskõlastamine kostjate seadusest tulenev kohustus. Hageja taotlus on kostja seadusest tuleneva kohustuse täitmise eelduseks, mitte hageja taotlusest ei teki vastav kohustus. Kui hageja liitumistaotlus on ühepoolne tehing, millest tekivad teisel poolel kohustused, tähendaks see sisuliselt, et mistahes isikule vastava taotluse esitamise korral, tekiks isikul kohustus liitumispakkumise väljastamiseks. Kostjate kohustused tulenevad elektrituruseadusest ning võrgueeskirjast. Asjaolu, et liitumispakkumise eelduseks on liitumistaotluse esitamine, ei muuda vastavat nõudeõigust tehingust tulenevaks. Vastasel juhul oleks tehingust tulenevad kõik erinevate haldusorganite kohustused, mis on seotud õigustatud isiku poolt taotluse esitamisega. On ilmne, et vastavad kohustused tulenevad seadusest, mille täitmine on seotud õigustatud isiku poolt vastava avalduse või taotluse esitamisega, nagu ka käesoleval juhul. Maakohus kohaldas ebaõigesti TSÜS § 146 lg-t 1. Kuivõrd tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, ei ole nimetatud sätte kohaldamine põhjendatud. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seega on käesoleval juhul nõude aegumistähtaeg kümme aastat ning nõue ei ole aegunud. Vastused apellatsioonkaebusele OÜ Põhivõrk OÜ Jaotusvõrk ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtule. Hageja esitas kohtule nõude kohustuse täitmiseks. Kostja vastuväite kohaselt oli nõue aegunud ja ta palus kohaldada nõudele aegumist ning teha vaheotsus. Maakohus rahuldas vaidlustatud otsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja tegi TsMS § 449 lg 3 järgi asjas lõppotsuse. Maakohus leidis, et tegemist on tehingust tuleneva kohustusega, mille aegumistähtaeg oli TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat ja 28.03.2006 esitatud nõue oli aegunud. Apellant väitis, et maakohtu järeldus on ekslik, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega. Kolleegium nõustub apellandiga. Hageja nõude aluseks on alljärgnevad asjaolud. Hageja esitas 04.10.2001 kostjate õiguseellasele

4(5)

AS-le Eesti Energia taotluse Muhu saarel Liiva vallas asuva kümne elektrituuliku liitumiseks AS Eesti Energia elektrivõrguga. AS Eesti Energia liitumistaotlusele ei vastanud. Vaidlust ei ole selles, et praeguseks on AS Eesti Energia vastavad kohustused üle antud kostjatele. Liitumistaotluse esitamise ajal reguleeris energiavõrguga liitumist Vabariigi Valitsuse 18.07.2000 määrusega nr 234 kehtestatud „elektrivõrguga liitumise kord“ (edaspidi: kord), mille p-des 2 ja 3 sätestati, et liitumistaotluse saamisel pidi jaotusvõrguettevõtja väljastama taotluse esitajale liitumistingimused 30 päeva jooksul ja põhivõrguettevõtja 90 päeva jooksul ja sõlmima liitumislepingu. Järelikult pidi AS Eesti Energia esitama hagejale liitumistingimused jaotusvõrguga liitumiseks hiljemalt 02.11.2001 ja põhivõrguga liitumiseks hiljemalt 02.01.2002. Liitumistingimustega nõustumisel sõlmitakse poolte vahel liitumisleping. Alates 01.07.2003 reguleerib jaotus- ja põhivõrguga liitumist elektrituruseadus, mille § 42 lg 1 p 4 järgi nähakse võrguga liitumise kord ette võrgueeskirjas. Alates 01.07.2003 nähti võrgueeskirja p-des 32 ja 33 ette liitumislepingu sõlmimise kord ja tähtajad liitumistingimuste väljastamiseks. Alates 25.05.2007 kehtiva võrgueeskirja redaktsioonis reguleeritakse lepingu sõlmimist ja liitumistingimuste väljastamist p-s 32. Õige on maakohtu järeldus, et hageja poolt taotluse esitamine oli ühepoolne tahteavaldus, kuid sellele vastav kostja kohustus liitumistingimuste väljastamiseks ja liitumislepingu sõlmimiseks ei tulene mitte tehingust vaid seadusest ja seaduse alusel vastu võetud õigusaktidest, milleks olid taotluse esitamise ajal energiaseadus ja kord ja alates 01.07.2003 elektrituruseadus ja võrgueeskiri. Avalduse esitamise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitsmise üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 149 järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seega ei ole hageja seadusest tulenev nõue kostja vastu aegunud. Kuna maakohus on tuvastanud asjaolud mahus, mis oli vajalik aegumise kohaldamise üle otsustamiseks, siis kolleegium ei pea võimalikuks teha ise asjas uut otsust hageja nõude sisulise põhjendatuse kohta. Ringkonnakohtu poolt otsuse tegemine eeldaks esmakordselt asjaolude tuvastamist ja neile õigusliku hinnangu andmist. Kuna TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuste kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega, siis rikuks ringkonnakohtus esmakordselt asjaolude tuvastamine poolte kaebeõigust. Menetluskulud tuleb maakohtul jagada asja uuel sisulisel läbivaatamisel.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.