Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

xxx AS esitas 28.02.2007 hagi xxx vastu 139 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600229/26st, millega hageja andis kostjale 20 000 krooni krediiti.

21.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0600229/26st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe sõlmimisel kinnitas võlgnik, et kokkuleppe sõlmimise aja seisuga võlgneb ta krediidiandjale 47 033.63 krooni, millest krediidisummana 20 000 krooni ja intress 27 033.63 krooni. Intress summas 27 033.63 krooni annulleeriti. Poolte kokkuleppel suurendati võlgniku kasutuses olevat krediidisummat 20 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi võlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 40 033.41 krooni. 03.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0600229/26st kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 sõlmimisel kinnitas võlgnik, et kokkuleppe sõlmimise aja seisuga võlgneb ta krediidiandjale 90 939.09 krooni, millest krediidisummana 39 597.95 krooni ja intress 51 341.14 krooni. Intress summas 51 341.14 krooni annulleeriti. Poolte kokkuleppel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 30 000 krooni võrra. Pärast täiendavat krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 69 597.95 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 03.06.2006 loeti intressimääraks 27.35 % krediidisummalt aastas. Poolte kokkuleppele kohaldati xxx AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja on alates 2006.a. juulist s.o kokkuleppe nr 2 esimesest maksepäevast alates lepingut rikkunud, jättes oma kohustused täitmata. Hageja saatis 20.07.2006 ja 24.08.2006 kostjale meeldetuletused võla tasumiseks, kostja sellele ei reageerinud. Hageja saatis 02.10.2006 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis võlgnevuse likvideerimiseks täiendava tähtaja. Kostja võlga ei tasunud ja 26.10.2006 ütles hageja lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 139 000 krooni. Tagastamata krediidisumma on 69 597.95 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27.35 % krediidisummast ühe aasta kohta. Üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on sissenõutavaks muutunud tasumata intress 12 341.08 krooni. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 alusel viivist, lugedes viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, mis on 27.35 %. Lepingu ülesütlemisel 26.10.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 75.77 krooni, perioodil 27.10.2006-26.02.2007 on hageja arvestanud kostjale üldtingimuste p 6.1, 6.2, 5.3 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 6 414.55 krooni. Leppetrahvi nõue tuleneb üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 ja VÕS § 108 lg 1 ja § 158 lg 1. Leppetrahvi suuruseks on 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis on 13 919.59 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulu 900 krooni, mis tuleneb üldtingimuste p 5.3, 9.3 ja VÕS § 108 lg 1. Hageja on saatnud kostjale kirjad 20.07.2006, 24.08.2006, 02.10.2006 ja 26.10.2006. Kahjuhüvitis 35 751.06 krooni tuleneb üldtingimuste p 5.3 ning VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2 ja 4. Hageja on kahju hüvitiseks arvestanud saamata jäänud tuluna lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Nimetatud summast on hageja arvestanud maha lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ning leppetrahvi. Kostjal on õigus nõuda kahjuhüvitist summas 69 129.70 krooni, kuid palub välja mõista kahju osaliselt. Kostja ei ole tasunud mitte ühtegi kokkulepitud makset. Hageja on veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte 10.03.2007. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHAD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja sai isiklikult kohtukutse kätte 10.04.2007.

Kostja jättis kohtuistungile ilmumata, mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Poolte vahel on 16.02.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0600229/26st (t lk 7-12). Lepingut on muudetud 21.03.2006 sõlmitud kokkuleppega nr 1 (t lk 13-19) ning 03.06.2006 sõlmitud kokkuleppega nr 2 (t lk 20-23). Kokkuleppele nr 2 kohaldati üldtingimusi S (tl 24-26). Pärast kokkuleppe nr 2 sõlmimist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 69 597.95 krooni ning intressimääraks 27.35 %. Hageja ütles lepingu üles üldtingimuste p 5.1.1 alusel, kuna kostja on lepingut rikkunud alates kokkuleppe nr 2 esimesest maksepäevast 2006.a juulist, mistõttu hageja on pärast kostjale määratud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja möödumist lepingu üles öelnud 26.10.2006 (tl 27-30). Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seoses lepingu lõppemisega ülesütlemise tõttu nõuab hageja kostjalt 139 000 krooni, mis koosneb: tagastamata krediidisumma 69 597.95 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 12 341.08 krooni, viivis 6 490.23 krooni, leppetrahv 13 919.59 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 35 751.06 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud, et tal on hagejale tagastamata krediidisumma 69 597.95 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on kohustuse summas 69 597.95 krooni hageja ees osaliselt või täielikult täitnud. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 12 341.08 krooni. Pooled on lepingu põhitingimustes kokku leppinud intressimääraks 27.35 % krediidisummast ühe aasta kohta (t lk 20). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi, mis on muutunud sissenõutavaks kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega kuulub hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 12 341.08 krooni osas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist 6 490.32 krooni üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. Lepingu ülesütlemisel seisuga 26.10.2006 oli sissenõuetavaks muutunud tasumata viivis 75.77 krooni, alates 27.10.2006 kuni 26.02.2007 6 414.55 krooni. Hageja väiteil on viivise määraks lepingu üldtingimustes sätestatud intressimäär ehk 27.35 % võlgnetavalt summalt aastas ning see on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab tarbijaga sõlmitud lepingu puhul krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras (t lk 25). Hinnakirja kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele viivist seaduses sätestatud määras, muudele lepingutele 0.25 % päevas. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale arvestatud viivis ei vasta poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.1, hinnakirjale (tl 31) ega seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tulenevalt VÕS § 113 lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 27.35 %. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause viitab lepingujärgsele viivisele, VÕS § 415 lg 1 viitab VÕS § 113 lg 1 esimeses kahes lauses sätestatud seadusjärgsele intressimäärale. Tulenevalt VÕS § 421 on VÕS § 415 lg 1 imperatiivne norm, mis

on sätestatud tarbija kaitseks ning sellest kõrvale kaldumine ei ole lubatud. Üldtingimuste p 6.1 ja hinnakiri viitavad seadusjärgsele viivisele ning nendes ei ole viidatud, et viivise määraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 415 lg 1 tuleb viivise arvestuses lähtuda seadusjärgsest intressimäärast, milleks on VÕS § 94 kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. 01.07.2006 kuni 01.01.2007 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2.75 % (viivis kokku 9.75 %) ja alates 01.01.2007 on 3.50 % (viivis kokku 10.5 %). Kostja ei ole viiviseperioodi vaidlustanud. Lepingu ülesütlemise ajaks tagasimaksega viivitamise eest 06.07.2006 kuni 26.10.2006 on viivis (369.81 x 0.0267 % x 113) 11.18 krooni. Alates 27.10.2006 kuni 31.12.2006 on viivis (69 597.95 x 0.0267 % x 66) 1 226.28 krooni ja alates 01.01.2007 kuni 26.02.2007 on viivis (69 597.95 x 0.0288 % x 57) 1 142.28 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks viivisena välja mõista 2 379.74 krooni. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 13 919.59 krooni. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 6.3 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et leppetrahvi nõue on põhjendatud ja seaduslik. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvi määr on ebamõistlikult suur võrreldes teiste suuremate krediidiasutuste leppetrahvi suurusega (AS Hansapank ja AS SEB Ühispank kuni 2 % tagastamata krediidisummalt). VÕS § 42 lg 3 sätestatud tühisuse alused ei võimalda tarbija suhtes hinnangulist lähenemist, seega on üldtingimus p 6.3 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab hageja leppetrahvi kostjalt väljamõistmise nõude 13 919.59 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 900 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 4 kirja (tl 27-30). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 9.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni oas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt kahju saamata jäänud tulu näol osaliselt summas 35 751.06 krooni, mis vastab umbes 1,5 aasta intressile. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127

kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafiku järgsed tagasimaksed. Lepingu ülesütlemine on põhjustatud maksete tasumata jätmisest. Lepingu ülesütlemise tõttu jäid hagejal saamata lepingujärgsed intressid. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus leiab, et kui hageja nõuab kahju saamata jäänud intressi näol 1,5 aasta eest, tuleb tal tõendada, et kostja poolt kohustuse täitmine enne 1,5 aasta möödumist ei ole tõenäoline. Käesoleval juhul on hageja paljasõnalised väited, et kostja ei täida kohustust pärast kohtuotsuse kuulutamist ning kohtuotsuse täitmine venib pikemale ajale. Kohus ei saa eeldada, et kostja ei täida vabatahtlikult kohtuotsust. Kohus leiab, et tõendatud on kahju saamata jäänud tuluna alates lepingu ülesütlemisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni summas 17 998.67 krooni. Nimetatud summas on hageja kahju juba kandnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 17 998.67 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 69 597.95 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 12 341.08 krooni, viivis 2 379.74 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja kahju 17 998.67 krooni, kogusummas 103 217.44 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hageja nõude suuremas osas, tuleb jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.