Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2001.a. otsusega AS-lt (pankrotis) välja mõistetud Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuse kasuks kohtukulud kokku 194 240 krooni; Kulutused advokaadiabile: 52 392 krooni (alus: pankrotitoimkonna 31.01.2000.a. ja 22.02.2001.a. otsused); Esindaja tasud kohtuvaidluses XXX: 27 027 krooni, sellelt arvestatud sotsiaalmaks 33% summas 8919 krooni ( alus: pankrotitoimkonna 17.03.1998.a. koosoleku otsus); AS (pankrotis) pankrotivara (lihakonservid) hoiutasu AS-le sõlmitud hoiulepingule: 29 364,30 krooni;

keskus vastavalt 20.05.1998.a.

Töötajatele väljamakstud töötasunõuetelt arvestatud sotsiaalmaks 64 934 krooni. Kokku moodustavad pankrotimenetluse kulud 566 771 krooni: Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3). I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: V.R väljamakse summas 12 233 krooni; A.V väljamakse summas 13 788 krooni; K.P väljamakse summas 19 140 krooni; M.V väljamakse summas 6695 krooni; L.N väljamakse summas 5949 krooni; V.J väljamakse summas 12 082 krooni; S.F väljamakse summas 285 krooni; A.K väljamakse summas 6961 krooni; R.A väljamakse summas 3047 krooni; V. P väljamakse summas 13 027 krooni; I.U väljamkase summas 2490 krooni; J.L väljamakse summas 2824 krooni; E.P väljamakse summas 51 460 krooni; R.S väljamakse summas 6059 krooni; L.V väljamakse summas 4320 krooni; N.A väljamakse summas 2010 krooni; S.A väljamakse summas 612 krooni; H.H väljamakse summas 3838 krooni; E.K väljamakse summas 1098 krooni S.O väljamakse summas 1430 krooni; A.R väljamakse summas 2609 krooni; S.M väljamakse summas 24 814 krooni. Rahandusministeerium väljamakse summas 131 890 krooni. Kokku: 328 661 krooni. III järgu nõuded: Eesti Vabariik M - ja T P M ja tollikeskuse kaudu väljamakse summas 14 396 krooni;

Pandiga koormatud vara antud pankrotimenetluses ei olnud. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6). Haldur korraldas pankrotivara hulka kuulunud kahe sõiduki parkimise tasulistes parklates, nende sõidukorrasoleku kontrolli ja sõidukite müügi. Enne pankrotimenetluse algust oli AS (pankrotis) andnud oma vara – lihakonservid AS valdusesse, kes keeldus konserve tagastamast, põhjendades keeldumist sellega, et konservid on arvatud XXX. Pikkade läbirääkimiste tulemusena anti AS-le (pankrotis) konservide valdus üle ja haldur sai sõlmida konservide hoiulepingu. Pärast konservide valduse üleandmist AS-le (pankrotis) korraldas pankrotihaldur vara müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7). III järgu nõuded: Eesti Vabariik M - ja T P M - ja tollikeskuse kaudu saamata jäänud nõude suurus 208 542,16 krooni; Eesti Vabariik R kaudu saamata jäänud nõude suurus 43 524 krooni; V järgu nõuded: BE saamata jäänud nõude suurus 2045 krooni; AS saamata jäänud nõude suurus 4205,55 krooni; EE saamata jäänud nõude suurus 1 272 480 krooni; AS saamata jäänud nõude suurus 34 959,95 krooni; AS saamata jäänud nõude suurus 1 894 892 krooni; Eesti Vabariik M - ja T P M - ja T kaudu saamata jäänud nõude suurus 98 250,49 krooni; VI järgu nõuded: AS saamata jäänud nõude suurus 61 828,30 krooni; Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8). Enne pankrotimenetluse algust oli võlgniku esindaja esitanud Tallinna Linnakohtusse hagi, millega palus tunnistada kehtetuks EEKRF ja AS-i vahel 20.02.1997.a. sõlmitud ostu-müügi lepingu, tunnistada kehtetuks EEKRF ja AS-i vahel 20.03.1997.a. sõlmitud ostu-müügi lepingu ja pandilepingu (ts.asi nr XXX). Kuna tegemist oli tagasivõitmise hagiga Pankrotiseaduse mõistes, siis tulenevalt sellest, et PankrS §31 järgi on haldur pankrotimenetluses võlgniku esindaja, kes esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes, asus haldur eelpoolnimetatud vaidluses hageja – AS – esindajaks. Tallinna Linnakohus tegi tsiviilasjas nr. XXX otsuse 13.oktoobril 1999.a., millega rahuldas AS-i (pankrotis) hagi EK ja G S ja AS-i vastu ostu-müügi ja pandilepingute tühistamiseks, kuid nii E K ja G S kui ka AS esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse.

Tallinna Ringkonnakohus oma 27. jaanuari 2000.a. otsusega tühistas Tallinna Linnakohtu 13.oktoobril 2000.a. otsuse ja tegi uue otsuse: Jättis rahuldamata AS (pankrotis) hagi EEKFvahel 20.02.1997.a. sõlmitud ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Jättis rahuldamata AS (pankrotis) hagi EEKRFja AS vahel 20.03.1997.a. sõlmitud ostu-müügi ja pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Jättis rahuldamata AS (pankrotis) hagi EEKRFja AS vahel 20.02.1997.a. saadud vara Tallinnas, Saeveski 10 asuvate hoonete, ehitiste, seadmete ja masinate osas selle tagastamise võimatuse korral 6 450 000 krooni välja mõistmiseks. Tühistas otsuse välja mõistetud kohtukulude osas ning mõistis välja AS-lt (pankrotis) EKGS kasuks 80 (kaheksakümmend) krooni. Tallinna Maksuametil tagastada EEKGS tasutud riigilõiv 194 160 (ükssada üheksakümmend neli tuhat ükssada kuuskümmend) krooni. AS (pankrotis) esitas Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2000.a. otsusele kassatsioonkaebuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 21.juuni 2000.a. otsusega otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27.jaanuari 2000.a. otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi AS (pankrotis) ja EEKRF vahel 20. veebruaril 1997.a. sõlmitud ostumüügilepingu tühisuse või kehtetuks tunnistamiseks, EEKRF ja AS vahel 20. märtsil 1997.a. sõlmitud pandilepingu tühisuse tunnistamiseks, vara pankrotivarasse tagastamise nõudes ja nõuti sisse kohtukulu 80 krooni AS-lt (pankrotis) ja tagastati EEKGS riigilõiv. Tühistatud osas saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2001.a. otsusega otsustati: Tühistada Tallinna Linnakohtu 13.10.1999.a. otsus osas, millega rahuldati AS (pankrotis) hagi ja tunnistati kehtetuks EEKRFja AS vahel 20.02.1997.a. sõlmitud ostu-müügilepingu ning EEKRFja AS vahel 20.03.1997.a. sõlmitud rendileping, kohustati EKGS tagastama AS pankrotivarasse XXX asuvad hooned ja ehitised ning nendes asunud seadmed ja masinad, selle vara tagastamise võimatuseks mõisteti pankrotivarasse välja 6 450 000 krooni, samuti osas, millega EKGS ja AS mõisteti kummaltki 40 krooni riigilõivu AS (pankrotis) kasuks ja EKGS 194 200 krooni riigilõivu riigituludesse. Jätta rahuldamata AS (pankrotis) hagi EKGS ning AS vastu EEKRF ja AS vahel 20.02.1997.a. sõlmitud ostu-müügilepingu ning EEKF ja AS vahel 20.03.1997.a. sõlmitud pandilepingu kehtetuks tunnistamises, kostjate kohustamiseks tagastamata pankrotivarasse 20.02.1997.a. ja 20.03.1997.a. sõlmitud ostu-müügilepingute alusel saadud vara, selle vara tagastamise võimatusel hoonete ja seadmete maksumuse katteks 6 450 000 krooni pankrotivarasse väljamõistmiseks. EKGS ning AS apellatsioonkaebused rahuldada. Välja mõista AS-lt (pankrotis) EKGS kasuks kohtukulu 194 240 krooni. AS (pankrotis) esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2001.a. otsusele, milles palus: Vabastada kassaator kassatsioonikautsjoni tasumisest. Anda kaebusele menetlusluba ning peatada Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2001.a. otsuse täitmine. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2001.a. otsus ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu Loakogu 09.05.2001.a. resolutsiooniga otsustati AS (pankrotis) kassatsioonkaebusele jätta menetlusluba andmata. Rohkem hagisid haldur esitada ei kavatse. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (PankrS § 162 lg 2 p 10).

Haldur pöördus 08.02.2000.a. Harju Politseiprefektuuri kuriteoteate avaldusega, mille alusel algatati kriminaalasi nr.XXX võltsimise fakti suhtes KrK § 186 tunnustel. Menetlus lõpetati 04.12.2000.a. §5 lg1 p1 alusel. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri arvamuse kohaselt toodangule tellimusi esitanud firmade poolt ettemaksete tasumata jätmine, mis omakorda põhjustas tootmise järjepidevuse katkemise. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.

Kohus, tutvunud pankrotihaldur LM esitatud lõpparuande ja asja materjalidega, leiab, et AS pankrotimenetluse lõpparuanne kuulub kinnitamisele. Lõpparuande koostamisel on haldur juhindunud PankrS § 162 sätetest. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.