Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

karistati väärteomenetluse korras suulise hoiatusega Maardu linna koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest KOKS § 663 lg 1 ja VäMS § 53 lg 2 alusel. Hageja oli samasuguse avaldusega politseisse pöördunud ka 2005. a. novembri lõpus. Kostja rikub jätkuvalt loomapidamise eeskirju, lastes koeral vabalt ringi joosta väljaspool oma krundi territooriumi. Hageja nõudis 30.03.2006 kirjaga kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, millele kostja ei reageerinud. Vastavalt VÕS §-le 1060 vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Kostja poolt hagejale tekitatud varaline kahju koosneb koera ravikuludest, sõidukuludest, hagejal saamata jäänud töötasust märtsikuu viie tööpäeva eest ning õigusabikuludest nõudekirja koostamise eest. Koerale oli tekitatud vigastuste tõttu vajalik teha operatsioon maksumusega 1 370 krooni, ravimisele kulutas hageja 600 krooni. Hageja viis koera kuus korda loomakliinikusse, mis asub Tallinnas Linnamäe tee 91, ja kulutas kütusele 111,20 krooni. Seoses operatsiooniga vajas koer 6 päeva jälgimist ning hageja võttis palgata puhkuse, mistõttu tal jäi saamata 5 päeva töötasu summas 817 krooni. Kostjale pretensiooni koostamine maksis vastavalt Septem Partnerid õigusbüroo esitatud arvele 1 000 krooni. Kokku moodustas hagejale tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu 3 898,20 krooni. Tuginedes VÕS § 128 lg-tele 2 ja 4, § 1043 lg-le 1 ja §-le 1060, palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista kokku 3 898,20 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja krunt kolmest küljest aiaga piiramata. Hageja koer jookseb aias ja tänaval ning hageja krundile on ligipääs kõigil ümberkaudsetel koertel. Koera tõust ja suurusest lähtuvalt ei ole võimalik, et kostjale kuuluv toiterjer oleks hageja koerale vigastusi tekitanud. Kostja koer ei viibi kunagi üksi õues, kui ühtegi pereliiget kodus ei ole. Kostja krundil on küll aed ümber, aga koer on ennast aia alt läbi kraapinud ning naabri aeda läinud. Varem koer kedagi rünnanud ei ole. Keegi ei näinud, et just kostja koer ründas hageja koera. Hageja ei pöördunud ka kostja poole 11.03.2006 seoses väidetava rünnakuga. Kostja leidis, et hageja esitatud koera ravikulud ning kulutused õigusabile on liiga suured. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus tegi 21.12.2006 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Vello Egorilt Olga Dementjeva kasuks välja 1 970 krooni õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 50 % ulatuses kummagi poole kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 11.03.2006 tehti hageja koerale hammustushaava tõttu loomakliinikus operatsioon. Otsuse põhjenduste kohaselt on tunnistajate M. D ja V. G ütlustega tõendatud et hageja koerale põhjustas 11.03.2006 vigastused kostja koer. Kuigi tunnistajad ei näinud hammustamise momenti, ei näinud nad aias ka teisi koeri. Kuna hagejal ei ole võimalik rohkem tõendeid esindada, peaks kostja tõendama, et tema koer ei ole võimeline selliseid hambajälgi tekitama. Kostja vastavad väited on paljasõnalised. Kohus tegi pooltele ettepaneku pöörduda kostja väite kohta kinnituse saamiseks loomaarsti juurde ning küsis kostjalt arvamust ekspertiisi tegemise kohta. Kumbki pool loomaarsti tõendit ei toonud ning kostja ekspertiisi läbiviimist ei soovinud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et

2(5)

hagejat ründas mõni muu, mitte kostja koer. Kaudselt kinnitab kohtu järeldust ka kostja selgitus, et tema krundil on küll aed ümber, kuid koer kaevab ennast aia alt läbi ning väärteoasjas menetlusaluse isiku ülekuulamise 15.03.2006 protokoll, milles kostja selgitab, et tema koer pääseb teinekord aiast välja. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1060 vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest VÕS § 1060 alusel, kuna on tõendatud, et kostja koer tekitas hagejale kahju ja seaduses ei ole sätestatud looma poolt kahju tekitamisel vastutust välistavaid asjaolusid. Riigikohus on asunud 08.02.2000 otsuses nr 3-2-1-11-00 seisukohale, et „..mitme suurema ohu allika valdaja poolt ühiselt neile endile kahju tekitamise korral omab suurema ohu allikate valdajate tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel tähtsust iga suurema ohu allika valdaja süü kahju tekitamisel.“ Kuigi see seisukoht on antud tsiviilkoodeksi alusel, on nimetatud põhimõte kohaldatav ka VÕS § 1060 rakendamisel. Antud juhul on tegemist kahe suurema ohu allikaga, kes tekitasid kahju neile endile. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja koer ründas hageja koera hageja aias, on välistatud hageja süü ning kostjalt tuleb kahjusumma välja mõista kogu ulatuses. Hagejale ei saa ette heita värava puudumist, ükski õigusakt ei kohusta oma krunti aiaga piirama. Küll aga saab kostjale ette heita, et tema koer pääseb aiast ilma peremehe teadmata välja. VÕS § 128 lg 2 kohaselt kuulub hüvitamisele varaline kahju, mis on otsene varaline kahju ning saamata jäänud tulu. Hageja esitatud arve-kviitungitega nr 164 ja 165 luges kohus tõendatuks, et hageja on tasunud koera operatsiooni eest 1 370 krooni ja ravi eest 600 krooni (tl 13). Hageja on esitanud OÜ M. M tõendi oma viimase kuue kuu töötasu kohta ning 15.11.2006 välja antud tõendi, et ta 11.03.2006-18.03.2006 ei töötanud. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks käinud 6 korda koeraga arsti juures ning kandnud seoses sellega sõidukulusid. Samuti ei ole hageja hoolimata kohtu tähelepanu juhtimisest tõendanud, et ta oleks seoses koera põetamisega ilma jäänud töötasust. 15.11.2006 tõendist ei nähtu, mis põhjusel hageja töölt ära oli ning et ta jäi seoses sellega ilma ka 5 päeva töötasust. Ka töötasu tõendil ei kajastu hageja 2006. a. märtsikuu eest saadud töötasu. Selles osas ei lugenud kohus kahju hüvitamise nõuet tõendatuks ning pidas vajalikuks hagi rahuldada ainult koera ravikulude (summas 1 970 krooni) osas. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 21.12.2006 otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ning menetluskulude jaotamise osas, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav kahjuhüvitis 1 928,20 krooni. Samuti palub apellant mõista vastustajalt apellandi kasuks välja menetluskulud ja jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Hageja ei vaidlusta Harju Maakohtu 21.12.2006 otsust osas, milles kohus leidis, et kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest. Hageja ei nõustu kaevatava kohtuotsusega osas, milles kohus luges tõendamatuks hageja kantud sõidukulud, saamata jäänud töötasu ja õigusabikulud nõudekirja koostamise eest. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esitanud kohtule vastuväidet hageja kantud sõidukulude ega saamata jäänud töötasu kohta, mistõttu kohtul ei olnud õigust jätta hageja nõuet selles osas rahuldamata. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või

3(5)

otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 436 lg 4 esimesest lausest tulenevalt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus saab otsuse tegemisel aluseks võtta vaid neid asjaolusid, mida menetlusse on toonud pool oma nõude või vastuväite alusena. Hageja arvates on kohus otsuse tegemisel ületanud kostja vastuväite piire ja rikkunud TsMS § 439 ja § 436 lg 4. Sõidukulude summas 111,20 krooni ja saamata jäänud töötasu summas 817 krooni nõude rahuldamata jätmise osas tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, kuid antud nõuete osas hindas esimese astme kohus hageja arvates ka tõendeid ebaõigesti. OÜ M. M tõend hageja keskmise palga kohta ning 15.11.2006 tõend, et hageja ei töötanud 11.03.2006-18.03.2006, kinnitavad, et hageja puudus töölt ajavahemikul pärast seda, kui kostja koer hageja koera ründas, s. o 11.03.2006. Viimatinimetatud fakti ega ka hageja töötasust ilmajäämise fakti ei ole kostja vaidlustanud ega teiste tõenditega ümber lükanud. Samuti ei võtnud kohus arvesse loomaarsti poolt väljastatud tõendit, et koer vajas pärast operatsiooni ravi ja ööpäevaringset valvet 6 päeva. Samuti on kohus ekslikult leidnud, et hageja ei ole tõendanud sõitmist loomaarsti juurde. Selle kohta andsid ütlusi tunnistajad. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata hageja nõude õigusabikulude hüvitamiseks, mida hageja kandis nõudekirja (pretensiooni) koostamisel. Hageja esitas õigusabikulude kandmise kohta tõendi. Kohtu seisukoha põhjendamata jätmine on TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 järgi kohtuotsuse vastavas osas tühistamise aluseks. Hageja juhib tähelepanu, et kostja ei vaielnud vastu õigusabikulude kandmise faktile, vaid kulude suurusele. Kostja ei tõendanud, et õigusabikulud summas 1 000 krooni on põhjendamatult suured. Hageja arvates on selline tasu pretensiooni koostamise eest igati mõistlik ja vastab VÕS § 128 lg-le 3. Seetõttu tuleb hageja nõue antud osas rahuldada. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotuse. Kohus on leidnud, et menetluskulud peavad jagunema poolte vahel pooleks, kuid ei ole otsuses märkinud, et kostja peab hagejale hüvitama hageja poolt makstud riigilõivu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja väidab vastuses apellatsioonkaebusele, et ei oska seda õigeks tunnistada ega vastu vaielda, ja palub kohtul otsustada seaduse ja oma äranägemise järgi. Harju Maakohtu menetluskulude jaotust peab kostja õiglaseks. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustaja vastuse ning toimiku materjalidega, ei tuvastanud materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormide rikkumist, mistõttu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on otsust seaduse nõuete kohaselt põhjendanud ning see tugineb toimikus olevatele tõenditele. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohtadega, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. TsMS § 230 lg1 kohaselt on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, põhjendas, miks ta ei rahulda hageja nõuet saamatajäänud töötasu ja sõidukulu osas. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et eelnimetatud nõuete rahuldamiseks ei

4(5)

ole esitatud usaldusväärseid tõendeid. Apellandi poolt viidatud tunnistajad V. G ja M. D andsid ütlusi selle kohta, et kostja koer hammustas hageja koera ning et abi saamiseks pöörduti loomaarsti poole, kuid hageja töölt äraoleku põhjuse ja sõidukulu kohta ei ole tunnistajad ütlusi andnud. Toimik sisaldab hageja tööandja OÜ M.M tõendit hageja töölt äraoleku kohta 11.03-18.03.2006, kuid sellest tõendist ei nähtu töölt eemaloleku põhjus. Samuti puudub tõend selle kohta, millises suuruses jäi hagejal töötasu saamata. Sellele on ka maakohus otsuse põhjendavas osas juhtinud hageja tähelepanu. Apellandi väide on ekslik, et kohus on ületanud hagi piire. Eelnimetatud hagi piiride ületamist kolleegium ei tuvastanud. Ka ei ole õige, et kostja ei ole vastuväidetes vastu vaielnud töötasu ja sõidukulu nõudele. Kostja vastusest / t. lk. 73/ ilmneb, et kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Seega tuli kohtul võtta seisukoht kõigi esitatud kulutuste osas, mida ta ka tegi. Kuivõrd hagi rahuldati osaliselt ca 50 % ulatuses, siis oli igati õiglane jätta kohtukulud 50 % ulatuses kummagi poole kanda. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, mistõttu apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.