Avalikult teatavakstegemine
06. juuni 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Hagi ese
nr 2-06-17926 Vladimir Vassiljev versus Elgi Soots lepinguvälise kahju väljamõistmiseks
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis Hageja
kohtunik Toomas Lillsaar Vladimir Vassiljev (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx, xxx-xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx) Elgi Soots (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx)
Kostja
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis
Hagejale kuulub maatulundusmaa 2,5 ha (Halliste vallas, Uue-Kariste külas, Variku maaüksus. Väärteomenetluses on 10. jaanuari 2006 otsusega karistatud naaberkinnistu omanikku Elgi Sootsi 1 800 krooniga, selle eest, et tema 29. novembril 2006 raius omavoliliselt maha talu juurde viiva tee äärest kasvavad lepapuud, millega tekitas hagejale kui kinnisasja omanikule varalist kahju 3000 krooni. Väärteoasjas otsus jõustus 26. jaanuaril 2006. 30. mail 2006. pöördus hageja kirjaliku pretensiooniga 3 000 krooni nõudes kostja vastu, paludes 10. juuniks nimetatud summa ära tasuda. Kostja pretensioonile ei reageerinud ega ole tasunud nõutud summat.
kuuluv kinnistu) ja Ojasalu taludele. Oja (kostjale kuuluv kinnistu) tallu juurdepääs kulgeb Ojasalu maadel ja enne truubile sõitmist (järsk lang ja kurv) võisid tõesti tee ja kraavi nurgas kasvavad lepad segada liiklemist. Lepad olid ühiseesvoolu kaldal. Maavaldaja kohustused on määratud maaparandusseaduse § 45 ja 46, mille kohaselt, see kes saab kasu ühiseesvoolu toimimisest, peab hoidma korras oma kinnistu piires kulgevad kraavi kaldad. Kuna Vilpsaare oja on üle 10 km2 suure valgalaga, siis peaks kallas olema puhas vähemalt 6 m laiuselt st ekskavaatori töötee piires. Asjaolust, et väärteoprotokollis on fikseeritud hagejale tekitatud varaline kahju 3000 krooni, ei tee kohus järeldust, et hagejal ka reaalselt sellises ulatuses varaline kahju tekkis. Väärteoprotokollis on kvalifitseeritud rikkumise fakt, mis eelkõige seisnes omavolilises raides. Tsiviilasja materjalidest jäi nähtu, millest konkreetne 3 000 krooniline varaline kahju tuleneb, s. t puudub kahju arvestus. Kohus järeldab, et eeldatavalt on politseiametnik fikseerinud varalise kahju oma subjektiivse hinnanguna. Ka hageja ei ole kohtule varalise kahju suuruse kohta tõendeid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja väited temale tekitatud kahju 3 000 krooni ulatuses ei ole piisavalt tõendatud. Nähtuvalt väärteoprotokollist on kostja saanud karistada õigusvastastase tegevuse eest omavolilises raides. Samas nähtub, et raide eesmärgiks oli liiklemistakistuse kõrvaldamine ning sellega kaasnes ka kraavi kalda korrastamine, milline kohustus lasus tegelikult ka hagejal. Kohtul ei ole alust kahelda ka maaparandusbüroo antud arvamuse (tl 24) usaldusväärsuses. Hagejale ja kostjale kuuluvate kinnitute asukoht ja kinnistutele juurdepääsutee kulg nähtub ka maaparandusbüroo koostatud skeemist (tl 25). Hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse motiivil, kusjuures kohus arvestab seejuures asjaoludega, et kostja raiutud lepapuud ilmselt takistasid liiklust ning ebaseadusliku raie asus ka Vilpsaare oja kaldal, mille kallas peaks olema puhas 6 meetri laiuselt. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kohtus ei leidnud usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et kostja oleks raiutud lepapuud omastanud.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.