2-05-15692/34 (endine tsiviilasja nr 2/34-22817/05)
Tsiviilasi
AS-i hagi KK vastu kahju 21 914,38 krooni hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Kohtustungi toimumise aeg
hageja AS (registrikood XXX asukoht esindaja KV kostja KK (isikukood XXX elukoht XXX) 19.04.2007.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja KV
esindajad
XXX), lepinguline
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista KK 21 914 (kakskümmend üks tuhat üheksasada neliteist) krooni ja 38 senti AS-i kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista KK kohtukuluna 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 21 914,38 krooni ja kohtukulud s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 750 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS RakS §-le 12 lg-e 1 ja 2, VÕS §§ 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 4, 367 lg 4 ja TsÜS § 146 lg 1 ja 147 lg 3.
2.14.02.2006 esitas hageja avalduse hagi aluse muutmiseks.
3.Poolte vahel sõlmiti 17.08.2001 kasutusrendileping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto XXX, registrimärgiga XXX, edaspidi „vara“. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ning kasutusse. Kostja kohustus tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule. Maksegraafikut on kostja avalduse alusel muudetud.
4.Kostja oma kohustusi korrektselt ei täitnud ja saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ning hageja ütles lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima.
5.Lepingu üldtingimuste kohaselt oli kostja kohustatud hagejale hüvitama vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Hagejal õnnestus müüa vara hinnaga 156 779,66 krooni, millele lisandus käibemaks. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli kokku 178 694,04 krooni, millest vara jääkmaksumus 134 557,71 krooni, kostja debitoorne võlgnevus 22 221,95 krooni, tasumata maksed 6 083,47 krooni, vara kindlustamise maksed 6 059,72 krooni ja hageja poolt kantud vara tagastamise ning realiseerimisega seotud kulud 9 771,19 krooni. Vara realiseerimisest tulenev reaalne kahjum 21 914,38 krooni koosneb hageja nõudest 178 779,66 krooni, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa 156 779,66 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et nõue ei ole aegunud, siis on see põhjendamatu. Pooled on kokku leppinud sõiduauto kasutamises ning selles, et kostja sellekohase soovi korral on tal õigus omandada sõiduks ostueesõigusega lepingus ettenähtud tingimustel. Kostja tasus sõiduki kasutamise, mitte selle omandamise eest. Hageja saaks nõuda üksnes tasumata rendimakseid, milline nõue on aegunud. Juhul kui hagejal on kahju hüvitamise nõudeõigus, ei ole hageja reaalselt kahju kandnud. Lepingu üldmõistete kohaselt vara jääkmaksumuseks lepingu tähtaja suvalisel ajahetkel rentniku poolt rendileandjale vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamata osa. Lepingu lõpetamisel (xxx) oli sõiduki jääkmaksumuseks 134 557,71 krooni (km-ta). xxx võõrandati sõiduk 156 779,66 krooni (km-ta) eest. Lepingu p 5.19. järgi käsitlesid pooled vara võõrandamisest tekkinud kahjuna vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahet ja kulusid. Arvestades eeltoodut ei jäänud hageja auto võõrandamisega kahjumisse vaid võitis 22 221,95 (156 779,66-134 557,71) krooni. Tähtajaks tasumata rendimaksete ja vara kindlustamise maksete, kokku 34 368,14 krooni arvestamine ja nõudeõigus on vastavalt VÕS, TsÜS, REÕS RS § 9 lg 1, 2 ja TsÜS § 146 lg 1 sätestatust aegunud. Juhindudes lepingust puudus rendimaksete nõudeõigus. Hageja poolt kantud vara tagastamise ja vara müügiga seotud kulutused on tõendamata.
Kohtuotsuse põhjendused
2-05-15692/34
7.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi ajast ja kohast teadlik - kohtukutse on kostja perekonnaliikmele (abikaasa) kätte toimetatud. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. TsMS § 410 järgi lahendab kohus hageja taotlusel asja sisuliselt.
8.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Kuna kasutusrendileping on kestvusleping ning kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täielik täitmine pidi toimuma pärast 01.07.2002, tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldada asjas
1.juulist 2002. a kehtivat võlaõigusseadust.
10.Vastavalt VÕS § 116 lg-le 6 võib kahjustatud lepingupool kestvuslepingu üles öelda, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut. VÕS § 195 lg 1 järgi on lepingu kehtivaks ülesütlemiseks vajalik teha teisele poolele ülesütlemise avaldus. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et sõlmitud kapitalirendi leping nr XXX öeldi hageja poolt (tl 24) üles kostja lepingurikkumise tõttu.
11.VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab kehtiv lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kasutusrendileping öeldi üles . Seega oli kuni selle ajani rentnikul kohustus tasuda kasutusrendilepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Hageja esitatud õiendi kohaselt (tl 28) moodustab kostja debitoorne võlgnevus 28 305,42 krooni, millest 22 221,95 krooni on katnud vara müügist saadud summa. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale kasutusrendilepingu alusel 6 083,47 krooni. Lisaks kuuluvad tasumisele lepingu lõppemisel kindlustusmaksete võlgnevus summas 6 059,72 krooni (tl 64).
12.Puudub vaidlus, et lepingu ülesütlemise seisuga oli vara jääkväärtus 134 557,71 krooni ning, et vara võõrandati 156 779,66 krooni eest.
13.Vaidlus on kahju olemasolus. Hagejal on kostja vastu nõue 21 914,38 krooni. See summa moodustub 178 694,04 krooni (mis kostja hagejale võlgneb) ja auto müügist (käibemaksuta) saadud 156 779,66 krooni vahest. Hageja nõue 178 694,04 krooni tasumiseks koosneb järgmistest summadest: auto jääkmaksumus 134 779,66 krooni; kostja lepingujärgsete maksete võlgnevus (nn debitoorne võlgnevus) 28 305,42 krooni; kostja kindlustusmaksete võlgnevus 6 059,72 krooni; auto tagastusteenuse tasu 3000 krooni; auto müügiteenuse tasu 6 271,19 krooni; auto remondi tasu 500 krooni. VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Riigikohus on asunud seisukohale, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisinglepingu ülesütlemisest ning seetõttu lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste vastava punkti tähenduses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-06). Üldtingimuste p. 5.19 (tl 16) kohaselt rentnik on kohustatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ning vara võõrandamisel hüvitama rendileandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st. vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse
2-05-15692/34 vahe) ja kulud (sh. vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Kuivõrd pärast kasutusrendilepingu ülesütlemist tuli kostjal auto hagejale tagastada on tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud (tl 65-66) ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Samuti puudub kohtul alus kahelda müügikulude tekkimises ja vajalikkuses, kuivõrd igasuguse võõrandamistegevusega kaasnevad üldjuhul kulud. Müügikulude tekkimist ja suurust tõendab OÜ-u poolt esitatud arve müügiteenuse eest (tl 68-69). Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud väiteid müügikulude suuruse kohta, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda ka hinnata.
14.TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hagi aegumine algas TsÜS § 147 lg 3 järgi selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Leping on üles öeldud , seega kohtule saabunud hagi on esitatud tähtaegselt ja enne aegumise tähtaja saabumist. Kohtukulud
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1 750 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.