Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-06-35387

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

06.06.2007.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-35387

Tsiviilasi

Tartu linna avaldus Mxxx Kxxxxx hoolekandeasutuses viibimise pikendamiseks Avaldaja: Tartu linn, esindaja Tartu Linnavalitsus, asukoht Raekoda Tartu linn Esindajad sotsiaaltöötajad Marju Mägi ja Signe Urgard Puudutatud isik Mxxx Kxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat Uno Paimets Puudutatud isik: Üxxxx Kxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

10.01.2007.a, 26.01.2007.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta avaldus rahuldamata. Mitte pikendada Mxxx Kxxxxxxxxnõusolekuta tema hoolekandeasutuses viibimist. Kohtukulud - ekspertiisitasu 4450 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimets’a tasu 1982,4 krooni ja postikulu 36,6 krooni - jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes abinõu rakendati, tema abikaasa, temaga koos elanud perekonnaliikmed, eestkostja, usaldusisik, isiku elukohajärgne valla-või linnavalitsus ja kinnise asutuse juht. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele selle teatavakstegemisega avaldajale. Kohus tuvastas:

Tartu linn taotleb Mxxx Kxxxxxx suhtes tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldusteenuse pikendamist 1 aasta võrra, kuna ei ole ära langenud asjaolud, milliste esinemisel Mxxx Kxxxxx ööpäevaringsele hooldusele paigutati. Kohus läks nõupidamisele, et asjas lahend teha ning 12.02.2007.a uuendas tsiviilasjas menetluse, et selgitada täiendavalt välja Mxxx Kxxxxxx ohtlikkus. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et Mxxx Kxxxxxx kinnises asutuses viibimist ei tule pikendada. Hooldekodu teenindav psühhiaater Ljudmilla Väre asus 10.08.2006.a seisukohale, et hooldusteenust tuleb pikendada, Mxxx Kxxxxxxxx ei ole ravi mõju avaldanud ning ta on periooditi kuri, agressiivne, personali korraldustele ei allu, on omavoliliselt osakonnast lahkunud, toodud politsei poolt tagasi. Psühhiaater on kinnitanud eelnevalt antud arvamust kohtule saadetud kirjas 05.02.2007.a. Ekspert Ilmar Laas leidis, et Mxxx Kxxxxx ei vaja tugevdatud järelevalvega hooldusteenust, kuid ta vajab pidevat hooldust ja järelevalvet; Mxxx Kxxxxxxx esineb alkoholsõltuvus, mis on tekitanud ajuatroofia, ajuatroofia väljendub tunduvates mälu– ja intellektihäiretes s.o nõrgamõistuslikkuses; Mxxx Kxxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Võisiku Hooldekodu 2.osakonna, kus Mxxx Kxxxxx viibib, osakonnavanem Maie Urv selgitas kohtule, et Mxxx Kxxxxx viibib 2.osakonnas alates detsembrist 2005.a ning on sellel perioodil olnud rahulik, vägivaldne pole olnud. Kohtunik küsitles MxxxxKxxxxxxx Võisiku Hooldekodus, Mxxx Kxxxxx oli võimeline vastama lihtsamatele küsimustele. Kohtunik tutvus Võisiku Hooldekodus Mxxx Kxxxxxxxtoimikuga, toimikust ei nähtunud, et Mxxx Kxxxxx oleks olnud agressiivne või vägivaldne või lahkunud omavoliliselt osakonnast. Lõuna Politseiprefektuurist teatati kohtule, et MxxxxKxxxxxxxx seoses pole Võisiku Hooldekodusse olnud ühtegi väljakutset. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse nõusolekuta hoolekandeasutusse järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Käesoleval juhul on MxxxxKxxxxxx võime oma käitumisest aru saada ja seda juhtida piiratud tema nõrgamõistuslikkuse tõttu, ta vajab ööpäevaringset abi. Tõendite uurimisel ilmnes, et MxxxxKxxxxxxei ole agressiivne ega vägivaldne, ta on rahulik ja passiivne. Seega ei ole Mxxx Kxxxxx ohtlik teistele ning endale on ohtlik vaid juhul, kui ta ei saa ööpäevaringset abi. Sellise isiku puhul ei ole põhjendatud tema nõusolekuta hoolekandeasutuses hoidmine, tema suhtes on võimalik kohaldada muid hoolduse liike. Taotlus nõusolekuta hoolekandeasutuses viibimise pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 4450 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimetsa tasu 1982,4 krooni ja postikulu 36,6 krooni. TsMS § 172 lg 2 kohaselt jäetakse kohtukulud riigi kanda. Tsiviilasja lahendamisel juhindub kohus TsMS §-dest 533 p 1, 535 lg 1, 536, 537 lg 1, 539 lg 1, 541, 543.