Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tagajärjel sõitis sellele otsa hageja juhitud sõiduauto XXX, reg nr XXX. Liiklusõnnetuses tekitati hageja sõiduautole XXX tehnilisi vigastusi. Hageja tasus sõiduki õnnetuspaigalt pukseerimise eest 13.01.2007.a kviitung-arve nr XXX alusel 1’360.- kr ja 15.02.2007.a sularahaarve nr 3422693 alusel autor remondi eest 30’390.- kr kostja asemel. J.V tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt liikluskindlustuse lepingu alusel, mille kohta oli välja antud poliis nr XXX. Kostja oma 30.01.2007.a otsusega on leidnud, et J.V (hagiavalduse kohaselt ka V ), põhjustas liikluskahju, kuna rikkus liikluseeskirja § 91. Kostja nõustus hüvitama vaid 50% kahjus 31’070.kr, sh 30’390.- kr auto remondi eest ja 680.- kr sündmuskohalt teisaldamise eest. Kostja pole oma otsuses leidnud, et hageja põhjustas liiklusõnnetuse. Kostja leidis, et hageja ei hoidnud pikivahet. Milliste tõendite alusel kostja pikivahet ebapiisavaks pidas, otsusest ei selgu. Hagejal puudub igasugune süü liiklusõnnetuse põhjustamises. Blanketil „Teade liiklusõnnetusest” tunnistas ennast liikluskahju põhjustamise eest vastutavaks J. V . Seetõttu politsei liiklusõnnetuse toimumiskohalt jälgi ei fikseerinud. Hageja käitumine oli õiguspärane, ta sõitis oma suunavööndis ja tavapärase kiirusega, ilmutades tavapärast hoolsust ja hoidis tavapärast pikivahet. J.V äkkpidurdamine oli sedavõrd ootamatu, et hageja ei saanud midagi ette võtta otsasõidu vältimiseks. J.V rikkus LE § 128 p 2, mille kohaselt juht ei tohi järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks. See õigusvastane tegu tõi kaasa tagajärje – liiklusõnnetuse ja kahju tekkimise hagejal. J.V suurema ohu allika valdajana oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamise eest hooletuse vormis. Hageja leiab, et J.V rikkus LE §-des 2, 11, 91 ja 145 sätestatud nõudeid. Hagejal oli õiguspärane ootus, et kõik liiklejad täidavad liikluseeskirja nõudeid, et XXX juht ei soorita põhjendamatult äkkpidurudust. Sõiduauto XXX muutus J.V äkkpidurduse järel hageja jaoks liiklusohuks – sõiduteel asuvaks takistuseks. Hageja sõitis ühtses liiklusvoos tavapärase kiirusega ja hoidis tavapärast pikivahet. Hageja püüdis otsasõitu vältida takistusest möödapõikamise kaudu, kuid see temal ei õnnestunud. Üllatav takistus oli etteaimamatu. Hageja käitus mõistlikult ja ilmutas liikluses tavapärast hoolsust. Hageja ei tekitanud liiklusohtu ja ta ei ole teise liikleja poolt tekitatud liiklusohu põhjustamises süüdi. Liiklusohu vältimise ebaõnnestumine ei tähenda, et tema oleks liiklusõnnetuse põhjustamises iseenesest süüdi. Kostja on kohustatud täitma oma lepingulist kohustust, sest ta on saanud selle eest kindlustusmakseid ja on oma võimalikud väljamaksed edasi kindlustanud. Hageja palub kostjalt välja mõista kohustuse täitmiseks 31’070.- kr. . Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist. 11.05.2007.a on hageja täpsustanud viivise nõuet ja esitanud selle alljärgneval kujul: mõista kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6’835,40 krooni ja viivis 0,4 % põhinõudest iga järgneva viivitatud päeva eest arvates 13.03.2007.a kuni põhinõude täitmiseni osas, mis ei ületa 24’234,60 kr (tl 41). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 20.04.2007.a on hageja täpsustanud, et J.V poolt juhitud auto mitte ei liikunud hageja ees, vaid hageja põrkus kokku keset teed pargitud sõidukiga. Sellist takistust ei olnud hagejal võimalik ette aimata. Kostja oletused, et hageja pidanuks seda ette aimama, on meelevaldsed ja ei arvesta mõistliku inimese arusaamaga. Hagejat ei ole karistatud pikivahe hoidmata jätmise eest ja seda ei olnudki võimalik teha, sest hageja pikivahe oli mõistlik. Alusetu on kostja etteheide hageja kiiruse kohta. Kostja pole tõendanud hageja kiirust ega selle ülemäärasust. Hageja arvates ei saa sõiduki juhilt eeldada, et ta vähendaks sõidukiirust üksnes võimaluse tõttu, et eessõitja võib sõiduauto ootamatult seisma jätta keset teed Kostja ei ole tõendanud liikluseeskirja rikkumist hageja poolt. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 03.04.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista, leides et hagi on õiguslikult alusetu. Hageja 24.01.2007.a seletuse kohaselt märkas ta, et eesliikuval sõidukil XXX süttisid pidurituled. Hageja samuti pidurdas, kuid jätkas liikumist suuremal kiirusel kui sõiduk XXX. Mõne aja

pärast märkas hageja eesliikuval sõidukil XXX uuesti piduritulede süttimist. Hageja nägi piduritulede süttimist, kuid ei alandanud oma sõiduki liikumiskiirust selliseks, et vältida otsasõitu eest ootamatult pidurdanud sõidukile. Eesliikuv sõiduk XXX oli hageja jaoks etteaimatav takistus. Päevasel ajal oli sõiduk XXX igal juhul tajutav. Eesliikuval sõidukil mitmel korral piduritulede süttimine, kiiruse ning kahe sõiduki vahelise pikivahe vähenemine viitas sõiduki XXX pidurdamisele (takistus oli etteaimatav). Liiklusõnnetuse põhjustas hageja poolne LE § 123 rikkumine. Hageja ei valinud talvistes teeoludes sellist liikumiskiirust, et ta suudaks oma sõiduki peatada sõiduki XXX ees. Antud liiklusõnnetus oleks tekkinud olenemata sellest, mis põhjusel XXX juht pidurdas. Seega ei oma sõiduki XXX juhi rikkumine põhjusliku seose kohalt tähtsust ja antud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab hageja, kes sõitis otsa ees ootamatult peatunud sõidukile XXX. Hageja rikkus LE §-s 129 sätestatud pikivahe hoidmise kohustust, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Oleks hageja olnud hoolikam ja ettevaatlikum, oleks ta suutnud enda sõiduki õigeaegselt peatada ja eest peatunud sõidukile otsasõitu vältida. Seega esineb kaebuse esitaja rikkumise ja liiklusõnnetuse tekkimise vahel põhjuslik seos. J.V väidetav liikluseeskirja rikkumine ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tekkimisega ja tsiviilõiguslikku tähendust selle ei ole. Kuigi J.V tunnistas ennast sündmuspaigal süüdi liiklusõnnetuse tekkimises, et ole see siduv kindlustusandjale ega asja läbivaatavale kohtule. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 13.01.2007.a toimus liiklusõnnetus Tallinn-Paldiski maantee 27.kilomeetril, kus sõiduauto XXX reg nr-ga XXX, mida juhtis JV, ootamatult pidurdas, mille tagajärjel sõitis sellele otsa hageja juhitud sõiduauto XXX, reg nr 695 MCJ. Liiklusõnnetuses tekitati hageja sõiduautole XXX tehnilisi vigastusi ja hageja on kandnud kulutusi seoses sõiduki õnnetuspaigalt pukseerimisega remondiga, mis on jäänud kostja poolt 50 % ulatuses hüvitamata. J.V tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt liikluskindlustuse lepingu alusel, mille kohta oli välja antud poliis nr XXX. Poolte vahel on vaidlus selles, kas J.V oli süüdi liiklusõnnetuses ja hagejale kahju tekkimises ning kas kostjal on kohustus selles tulenevalt hüvitada hagejale kahju. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja suhtes omab tähendust asjaolu, et J.V tunnistas enda õnnetuspaigal liiklusõnnetuses süüdi ja kas kostja peab tõendama, et hageja rikkus liikluseeskirja mõistliku pikivahe ja kiiruse mittejärgmisega. Poolte vaidlus taandub küsimusele, kas tegemist on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga (liikluskahjuga) ehk kas lisaks LKindlS § 26 lg 2 p-des 1 ja 2 nõutavale on täidetud veel ka sama lõike p-des 3 ja 4 toodud eeldused: esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Vaidluses on oluline kindlaks teha, kas J.V l tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega ehk oluline on kausaalsuse küsimus. Vastutus suurema ohu allikaga kahju tekitamisel on süüst sõltumatu ja kannatanu peab tõendama üksnes riski realiseerumise (mitte õigusvastase teo) (VÕS § 1056 lg 1). Seoses sellega jätab kohus tähelepanuta hageja väited J.V poolt liikluseeskirjade rikkumise kohta kui asjakohatud. Antud juhul on ilmne, et XXX juhi poolt pidurdamise põhjus ei ole oluline, liiklusõnnetus oleks toimunud sellest hoolimata, mis põhjusel XXX juht pidurdas. XXX juhi poolne võimalik liikluseeskirja rikkumine ei ole kahju tekkimisega kausaalses seoses.

Kausaalsuse puhul tuleb arvestada selle topeltfunktsiooni: riski realiseerumine peab kõigepealt põhjustama kahju, käesoleval juhul hageja autole. Selline esmane tagajärg peab olema omakorda põhjuslikus seoses kahjuga, mida kannatanu nõuab. Küll on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses hageja enda poolt vajaliku pikivahe mittehoidmine ja valesti valitud sõidukiirus. Hageja väited, et kostja peaks tõendama hageja poolt pikivahe mittehoidmise ja valesti valitud sõidukiiruse, ei ole kohtu arvates õiged. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Seejuures järeldatakse tüüpiliste asjaolude korral kogemuste põhjal kindla asjaolu eeldusena teise asjaolu järgnemist. Kahju hüvitamise õiguses kasutatakse seda eriti kohustuse rikkumise ja põhjusliku seose puhul. Kindla tagajärje korral – antud juhul tagant sissesõidu korral – on süüdi tagumine sõitja. Seega ei ole kostjal vaja tõendada asjaolu, et hageja rikkus liikluseeskirjas sätestatud vajaliku pikivahe ja mõistliku kiiruse reeglit (LE §-d 123 ja 129). Ekslik on hageja väide, et J.V poolt enda süüdi tunnistamine õnnetuspaigal on kostja jaoks siduv. Liiklusõnnetuse puhul ei kehti kindlustusvõtja poolt kannatanu liikluskahju hüvitamise nõude suhtes antud võlatunnistus või nõude täitmine kindlustusandja suhtes vastavalt võlaõigusseaduse §-le 523 (LKindlS § 53). Nimetatud sättest tulenevalt ei saa kehtida ka J.V poolt süü tunnistamine (sisuliselt nõude tunnustamine) kannatanu ehk hageja suhtes. Asjaolu, et nõude tunnustamata jätmine oleks kahjustatud isiku huvisid arvestades ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega, hageja esile ei ole toonud. Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale liiklusõnnetusega tekkinud kahju (LKindlS § 44 lg 3 p 3), ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi jääb rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.