Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05. juunil 2007 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-04-2071
Kohtuasi
HKi hagi AS, SMi ja AS vastu sõlmitud müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks Hageja: HK, ik. XXX XXX, Kostja: AS, ik. XXX XXX, Kostja: SM, ik. XX XXX, Kostja: AS reg.k. XXX XXX Kolmas isik: notar TS XXX 25. aprill 2007
Menetlusosalised ja esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord
Hagi rahuldada osaliselt ja tuvastada sõlmitud müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisus HK`i osas Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja AS-iga (edaspidi kostja 3) liisingulepingu, mille esemeks oli kinnistu, kinnisturegistri number XXX asukoht XX. Liisingulepingu liisinguvõtjaks oli HK, kes pidi järgmise 30 aasta jooksul tasuma makseid lepingueseme kasutamise eest. Pärast liisingulepingu lõppemist pidi lepingueseme omandiõigus minema üle hagejale. XXX pidi hageja kirjutama notari juures lepingueseme omandi ülemineku lepingutele alla. Hageja eeldas, et notar tagab seaduslike tehingute sõlmimise vastavalt osalejate tahtele seadusega ettenähtud menetlustoimingute kaudu. XXX sõlmiti notar TS juures notariaalne lepingueseme müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt AS müüs lepingu eseme SMile (edaspidi kostja 2) ja ASle (edaspidi kostja 1). Hageja kui lepingu järgi kohustatud isik pidi üle andma lepingueseme otsese valduse kostjatele 1 ja 2. Hageja tahe ei olnud suunatud tehingu sõlmimisele lepingus sätestatud tingimustel. Notar jättis välja selgitamata hageja, kes on XXX kodanik ega valda eesti keelt, tegeliku tahte ega selgitanud talle tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Lepingu sõlmimisel ei tõlgitud hagejale, kes
Kohtule esitatud kirjaliku tõendiga, sõlmitud müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga, registri nr. XXX on tõendatud, et notariaalakti esilehel hageja nime ja isikuandmete järel puuduvad TõS § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud notari märkused hageja kui tehingus osaleja eesti keele valdamise, notariaalakti kirjaliku tõlke nõudmise õiguse ja hageja tõlkest loobumise kohta. Notariaalakti lõpuosas on märgitud, et akt ja sellele lisatud dokumendid on eesti keelt mittevaldavale osalejale akti tõestaja poolt suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde, antud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktist ei nähtu, et seda oleks suuliselt või kirjalikult eesti keelest inglise keelde tõlgitud või et hageja on kirjalikust tõlkest loobunud. Hagile vastuväited esitanud kostjad ja kolmas isik ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et eelnimetatud märkused akti esilehel jäid ära tehnilise eksimuse tõttu, et tegelikkuses anti hagejale selgitusi nii vene kui ka inglise keeles, et ta sai antud selgitustest aru ning et hageja tahe oli antud tingimustel leping sõlmida. Tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja valdaks vene keelt tasemel, mis võimaldanuks tal aru saada sõlmitud lepingu tingimustest vene keelde tõlgituna. Seega asub kohus seisukohale, et TõS § 17 lg 2 kohaselt on 16.08.2004 sõlmitud müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping tühine osaliselt hageja, lepingus nimetatud kui kohustatud isiku osas. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitati kohtule . TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 60 lg 3 sätestas, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirju ja kuludokumente ei esitatud. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.