Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05. juunil 2007 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-04-2071

Kohtuasi

HKi hagi AS, SMi ja AS vastu sõlmitud müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks Hageja: HK, ik. XXX XXX, Kostja: AS, ik. XXX XXX, Kostja: SM, ik. XX XXX, Kostja: AS reg.k. XXX XXX Kolmas isik: notar TS XXX 25. aprill 2007

Menetlusosalised ja esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord

Hagi rahuldada osaliselt ja tuvastada sõlmitud müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisus HK`i osas Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja AS-iga (edaspidi kostja 3) liisingulepingu, mille esemeks oli kinnistu, kinnisturegistri number XXX asukoht XX. Liisingulepingu liisinguvõtjaks oli HK, kes pidi järgmise 30 aasta jooksul tasuma makseid lepingueseme kasutamise eest. Pärast liisingulepingu lõppemist pidi lepingueseme omandiõigus minema üle hagejale. XXX pidi hageja kirjutama notari juures lepingueseme omandi ülemineku lepingutele alla. Hageja eeldas, et notar tagab seaduslike tehingute sõlmimise vastavalt osalejate tahtele seadusega ettenähtud menetlustoimingute kaudu. XXX sõlmiti notar TS juures notariaalne lepingueseme müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt AS müüs lepingu eseme SMile (edaspidi kostja 2) ja ASle (edaspidi kostja 1). Hageja kui lepingu järgi kohustatud isik pidi üle andma lepingueseme otsese valduse kostjatele 1 ja 2. Hageja tahe ei olnud suunatud tehingu sõlmimisele lepingus sätestatud tingimustel. Notar jättis välja selgitamata hageja, kes on XXX kodanik ega valda eesti keelt, tegeliku tahte ega selgitanud talle tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Lepingu sõlmimisel ei tõlgitud hagejale, kes

valdab ainult XXX jaXXXX keelt, notariaalakti. Hageja isikusamasust tuvastati Türgi passi alusel ning notar pidi märkama ja aru saama, et hageja ei valda eesti keelt. Hageja ei saanud loobuda kirjaliku tõlke koostamisest, kuna talle sellist võimalust ei pakutud. Kostjate vastuväited Kostja 1 tunnistas viimases esitatud vastuses hagi. Kostjad 2 ja 3 hagi ei tunnistanud, paludes selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt sai hageja aru milliste tingimustega ta lepingu sõlmis, hageja soovis sellise sisuga lepingu sõlmimist ning tehingu sisu ja tingimusi selgitas talle lepingu sõlmimise ajal ka notar. Hageja ei avaldanud, et ta soovib lepingu tõlkimist. Kuna hageja ja kostja 1 vahel olid perekondlikud suhted, siis olid hagejale lepingu üksikasjad ja tingimused hästi teada. Kostjate arvates on hageja tahe käesolevaks ajaks muutunud perekondlike suhete halvenemise tõttu, kuid see ei ole tehingu tühistamise aluseks. Kolmanda isiku arvamus Kolmas isik hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei olnud hageja sõlmitud lepingu pooleks, ta kaasati lepingusse vaid kohustatud isikuna valduse üleandmise kokkuleppe osas, mis ei mõjuta ülejäänud tehingute kehtivust ega õiguslikke tagajärgi. Kuigi notariaalakti esilehel jäid tehnilise esituse tõttu ära märkused seoses eesti keele mittevaldamisega, andis kolmas isik hagejale vene ja inglise keeles selgitusi, muuhulgas õigust nõuda tõlke koostamist. Hageja avaldas, et ta saab aru mõlemast keelest, mida kinnitas ka asjaolu, et suhtlemine hageja ja kostja 1 vahel toimus vene keeles. Notariaalakt oli tõlgitud nii hagejale kui ka kostjale 1 eesti keelest vene keelde, inglise keelde tõlkimist hageja ei taotlenud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tehingu tõestamise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas tõestamisseaduse (edaspidi TõS) § 18 lg 1, et notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. TõS § 17 lg 1 kohaselt kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt või, kui notariaalakt koostatakse võõrkeeles, piisavalt seda keelt, märgib notar selle asjaolu notariaalakti. TõS § 17 lg 2 kohaselt tuleb notariaalakt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul osalejale ettelugemise asemel tõlkida, ilma selleta on tõestamine tühine. Kui kõik osalejad avaldavad, et nad valdavad keelt, millesse notariaalakt tõlgitakse, ja loobuvad ettelugemisest, siis asendab tõlkimine ettelugemist. Kui osaleja nõuab, koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge. Kirjalik tõlge tuleb notariaalaktile lisada. Notar teatab osalejale, et viimasel on õigus kirjalikku tõlget nõuda. Need asjaolud märgib notar notariaalakti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hageja on hagiavalduses esile toonud asjaolud, et tema tahe ei olnud suunatud tehingu sõlmimisele lepingus sätestatud tingimustel, et notar ei selgitanud välja, millistel tingimustel hageja soovib lepingut sõlmida, et ta ei saanud loobuda kirjalikust tõlkest, kuna talle seda ei pakutud ning, et ta valdab vaid XXX ja XXX keelt.