lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-9598/10

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-9598/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2602
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2007 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-9598

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants (registrikood: XXXX, asukoht:XXXX) hagi M.L. (isikukood: XXXXXX, elukoht XXXX) vastu 37 442.72 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. märtsi 2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant-kostja M.L.

esindajad

Vastustaja-hageja OÜ Aktiva Finants, esindaja Alari Avamägi Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 12. märtsi 2007 otsus muutmata.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Apellandi apellatsiooniastmes kantud mentluskulud jätta tema kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Aktiva Finants esitas 29.06.2005 Tallinna Linnakohtule hagi M.L. vastu võlgnevuse kokku summas 37 442.72 krooni (sh põhivõlgnevus 18 721.36 krooni ja viivis 18 721.36 krooni) väljamõistmiseks kostja ja AS Tele2 Eesti vahel 14.10.1998 sõlmitud Q-GSM lepingu nr 10033571 alusel. 22.05.2006 esitas hageja avalduse hagi aluse muutmiseks ning hagi hinna vähendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks, mille kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti 19.06.2001 kostjaga tähtajalise Q-GSM lepingu telefoninumbriga XXXXX. Kostja valis teenuspaketiks Dynamo, mille kuutasu oli 45 krooni, tasus vastavalt ettemakse arvele nr TE 02542 ettemaksuna esimese kuumaksu, liitumistasu ja mobiiltelefoni subsideeritud hinna, kokku 993 krooni. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi, soodustingimustel mobiiltelefoni Ericsson A2618s ja asus hageja poolt kostjale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Kostja allkirjaga lepingul kinnitas, et on tutvunud Q-GSM lepingu ning lepingu lahutamatuks osaks oleva mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustega. Kostja tasus arveid osaliselt kuni 2002. a maikuuni. 11.03.2002 sõlmis kostja AS-ga Tele2 Eesti tähtajalise Tele2 lepingu telefoninumbriga 05534088. Kostja valis teenuspaketiks Dynamo, mille kuutasu oli 45 krooni, tasus ettemaksuna esimese kuumaksu, liitumistasu ja mobiiltelefoni subsideeritud hinna, kokku 1143 krooni. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi, soodustingimustel mobiiltelefoni Nokia 3310 ja asus hageja poolt kostjale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et AS Tele2 Eesti kohustub osutama kostjale mobiiltelefonisideteenuseid, milliste saamise eest on kostja kohustatud tasuma. Kostjal on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest 17 211.36 krooni ja leppetrahv kahe mobiiltelefoni eest 1500 krooni. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 18 711.36 krooni ja viivised summas 18 711.36 krooni, kokku 37 442.72 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Q-GSM leping nr 10033571 on lõpetatud ja kostjal lepingujärgseid võlgnevusi ei ole. Hageja poolt hagi muutmise alus on vastuolus TsMS §-ga 376 lg 5 p 1, 2, 3 ning eeltoodust tulenevalt on nõue põhjendamatu. Julianuse Inkasso saatis kostjale 01.06.2005 võlateatise, kus viidatakse lepingule nr 10033571. Valesti koostatud võlateatis ei andnud kostjale võimalust seletada võla puudumist. Kostja on sõlminud 19.06.2001 ja 11.03.2002 lepingud, kuid võla tekkimisest ei olnud ta teadlik, sest ei ole arveid kätte saanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 12. märtsi 2007 otsusega hagi ning mõistis välja M.L. lt 37 442.72 krooni ja kohtukuludena 4671.13 krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Otsuse kohaselt esitas hageja 29.06.2005 hagi kostja vastu 37 442.72 krooni väljamõistmiseks. Asja menetlemise käigus selgus, et hageja on hagiavaldusele valesti lisanud nõude aluseks oleva Q-GSM lepingu nr 10033571, 07.10.1998. 22.05.2006 muutis hageja hagi alust ja vähendas hagi hinda, täpsustades, et kostja võlgnevuse aluseks on 19.06.2001 ja 11.03.2002 sõlmitud Q-GSM

ja Tele2 lepingute alusel kostjale osutatud mobiiltelefoniteenuste eest tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse nõue. Kohus oli seisukohal, et kuna hageja esitas nõude aluseks olevad õiged lepingud, siis nende lepingute esitamine ei ole käsitletav teise eseme nõudmisega nõutud eseme asemel ning seega on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõtte kohaselt ja puudub vastuolu TsMS §-ga 376 lg 5 p 3. Asja materjalidest nähtub, et hagejal oli sõlmitud Q-GSM leping nr 10033571, 07.10.1998. Nimetatud leping lõpetati 25.11.1999. 1998. a sõlmitud lepingu lõpetamise üle pooltel vaidlusi ei ole, mõlemad pooled on kinnitanud, et leping on lõpetatud ja võlgnevust ei ole. Kostja on sõlminud AS-ga Tele2 Eesti 19.06.2001 tähtajalise Q-GSM lepingu nr 660335, telefoninumbriga XXXXXXX, kliendinumbriga 10033571. Samuti on kostja sõlminud 11.03.2002 AS-ga Tele2 Eesti mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 981571, telefoninumbriga XXXXXX, kliendinumbriga 10033571. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et nimetatud lepingud on sõlmitud tema poolt. Kostjale on edastatud 01.06.2005 aadressil X võlateatis, millest nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on 18 781.36 krooni. Kostja on võlateatise kätte saanud. Võlateatises on lepingu numbriks, mille järgi kostjal on võlgnevus tekkinud, märgitud 10033571. Samas on kostjale edastatud arved telefoni nr XXXXX kohta ja telefoni nr XXXXXX kohta. Samade telefoninumbrite kohta on sõlmitud AS-ga Tele2 lepingud vastavalt 19.06.2001 ja 11.03.2002. Kostjale on samale aadressile edastatud ka lepingu lõpetamise teade 30.06.2002. Sellest ajast tekkis hagejal nende kahe lepingu alusel võlgnevuse sissenõude õigus. Kohus oli seisukohal, et kohtus on leidnud tõendamist kostja võlgnevus hageja ees kohtule esitatud lepingutega nr 660335 ja 981571 ning kohtule esitatud arvetega, samuti hageja ning kostja poolt kohtuistungil antud seletustega selle kohta, et kostja on nimetatud lepingud AS-ga Tele2 sõlminud ning et samuti on ta saanud kätte ka hageja poolt edastatud arved. Asjaolu, et hageja on võlateatisele ekslikult märkinud vale lepingu numbri, ei võta kostjalt ära kohustust tasuda talle osutatud teenuste eest. Kostja seisukoht, et tema ei saanud oma õigusi kohtuväliselt kaitsta, on vastuoluline. Kostja on ise tunnistanud et on hageja poolt näidatud lepingutele alla kirjutanud ja samuti nähtub, et kostja on tutvunud ka kõigi lepingu tingimustega, seega pidi kostja aru saama, et lepingu sõlmimine ja teenuse tarbimine toob kaasa ka kohustused. VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates

1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole TsK § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on lepingute nr 660335, 19.06.2001, ja nr 981571, 11.03.2002, alusel 18 711.36 krooni. Kostja nõude suuruse kohta vastuväiteid esitanud ei ole ja seega kuulub põhivõlgnevus kostjalt väljamõistmisele. Hageja on näidanud maksmisega viivituse perioodiks 17.09.2002 kuni 17.06.2005 ja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. Kuna kohtus leidis tõendamist asjaolu, et kostja on oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitanud, siis on hageja nõue viiviste osas põhjendatud ning tuleb TsK § 191 lg 1 ja poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 7.5 alusel rahuldada summas 18 711.36 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.M.L. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 12. märtsi 2007 otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud oluliselt menetlusnorme. Hageja on muutnud samaaegselt nii hagi alust kui eset. TsMS § 376 lg 1 sätestab, et hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Hageja on esimese astme menetluses asunud seisukohale, et tema nõue ei tulenegi esitatud lepingust, vaid hoopis mingist teisest lepingust. Esialgselt väitis hageja, et kostja võlgnevus tuleneb 14.10.1998 lepingust nr 1033571. Kostja esitas järgnevalt tõendid selle kohta, et viidatud leping on lõpetatud ja selle alusel võlgnevust ei ole. Kostja esitas tõendi, et viidatud leping lõpetati 25.11.1999. Hageja omakorda väitis, et leping lõpetati 25.07.2002. Sellist olukorda on kostjal raske mõista ning tegemist on ilmselt pahatahtliku käitumisega. Hageja poolt väidetavalt saadetud Saldo kinnitus ei saa olla arvutatud seisuga 34 kuud pärast lepingu lõpetamist. Pärast vastavasisuliste vastuväidete esitamist sai ka hageja aru, et hagi on alusetu ning üritas muuta nii hagi alust kui eset samaaegselt. Hageja esitas oma nõude alusena nüüd lepingud, mille alusel pole enne kohtumenetlust kostja vastu ühtegi nõuet esitatud ja mille osas pole kostja saanud kohtuväliselt tõendada võlgnevuse puudumist. Samuti on kostja kogu aeg väitnud, et mingeid arveid ta saanud ei ole. Hagi aluse ja eseme üheaegse muutmise keeld on sätestatud väga üheselt ning selle rikkumine peab kaasa tooma hagi läbivaatamata jätmise. Hagi aluse ja eseme üheaegne muutmine võib näiteks rikkuda ühe poole õiguseid tugineda aegumisele. Kohus on vääralt hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid. Kui ka asuda seisukohale, et hagi aluse ja eseme muutmine oli antud juhul õigustatud, siis puudub igasugune õigustus mõista kostjalt välja viivis ning kohtukulud. Kohus on tuvastanud, et hageja esitas oma nõude valel alusel ning kõik eelnevalt saadetud võlateatised olid samuti esitatud valel alusel. Seega on tegemist hageja veaga, mis on tinginud asjatu kohtuvaidluse. Kostja on kogu aeg olnud teadmises, et hagi esmaseks aluseks olnud lepingu järgi temal võlgnevust pole, seda on kostja ka kohtus tõendanud. Samuti on kostja väitnud, et uute lepingute järgi saadetud arveid pole kostja kätte saanud. Seega on hea usu põhimõtte vastane mõista kostjalt välja viivised, mille tekkimises on süüdi hageja, ning kohtukulud, mida oleks saanud vältida kui hageja oleks probleemi üritanud korrektselt kohtuväliselt lahendada.
5.OÜ Aktiva Finants vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme ega hinnanud vääralt asjaolusid ja tõendeid. Hageja ei ole muutnud korraga nii hagi alust kui eset. Hageja on täiendanud ja täpsustanud hagi alust, esitades menetluse käigus lepingud ja arved, millel hageja nõue põhineb. Hageja ei ole muutnud nõuet (hagi eset). Hageja on oma nõuet täpsustanud ja vähendanud nii põhinõuet kui viivisenõuet 10 krooni võrra, et hageja ei nõuaks ja arvestaks ebaseaduslikult viivistelt viiviseid. Nimelt sisaldus kostjale Tele2 Eesti AS poolt 05.09.2002 saadetud arves nr 4304165 60 krooni ulatuses viiviseid, mille tasumist oli Tele2 Eesti AS nõudnud kostjalt juba 19.07.2002 saadetud arvega nr 3841977. Inimliku matemaatilise eksimuse tõttu on 05.09.2002 arve summast 18 771.40 kroonist 60 krooni lahutamisel saadud summaks 18 721.36 krooni, mitte 18 711.36 krooni, milline on õige põhinõude suurus. Hageja on selle vea kohtumenetluse käigus

parandanud. Sellist vastutulekut kostjale ei saa käsitleda nõude muutmisena. Hageja on kogu aeg tuginenud ühtede ja samade tasumata arvete summale ning seega hageja nõue ei ole muutunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi on hagejal õigus esitada oma nõude ja väidete tõendamiseks ning põhistamiseks tõendeid, mida ta ka on teinud. Tõendid on esitatud tähtaegselt. Hageja esitas esimese astme kohtumenetluse jooksul Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingud nr 660335, 19.01.2001, ja nr 981571, 11.03.2002, ning nende alusel esitatud arved nr 1796201, 19.07.2001; 1905896, 19.08.2001; 2015659, 19.09.2001; 2141040, 19.10.2001; 2271659, 19.11.2001; 2424599, 19.12.2001; 2549455, 19.01.2001; 2709964, 19.02.2002; 2849168, 19.03.2002; 3002330, 19.04.2002; 3224002, 19.05.2002; 3601183, 19.06.2002; 3841977, 19.07.2002; 4304165, 05.09.2001, mille kohus on vastu võtnud ning millest koopiad olid saadetud ka kostjale. Varasemalt on hageja esitanud asja materjalide hulka ärakirja 01.06.2005 võlateatisest. Võlateatisel oli märgitud kostja põhivõlana 18 721.36 krooni ehk sama summa, mille ulatuses esitas hageja kohtusse hagiavalduse ja mida hageja on kohtumenetluse käigus avastatud aritmeetilise vea parandamisega täpsustanud (nõuet vähendanud 10 krooni võrra). Kostjal paluti võlg tasuda hiljemalt 08.06.2005. Kostjale oli antud võlateatisega võimalus kompromissiks ja vajadusel nõude täpsustamiseks, teatisel olid märgitud hageja esindaja kontaktandmed. 14.02.2007 kohtuistungil on kostja nõustaja kinnitanud kostja poolt 01.06.2005 võlateatise kättesaamist, kostja ei ole nõustaja kinnitust vastavalt TsMS §-le 228 lg 3 seejärel koheselt tagasi võtnud või parandanud, mistõttu tuleb esitatu lugeda kostja poolt esitatuks. Seega on kostja kinnitanud oma teadlikkust tekkinud võlast enne hageja poolt kohtusse pöördumist, kuid ei ole nõudele reageerinud, vajadusel selle tekkimise aluste täpsustamiseks, rääkimata võla tasumisest. 14.02.2007 kohtuistungil on kostja kinnitanud 19.06.2001 ja 11.03.2002 lepingute sõlmimist. Kostja on kinnitanud oma elukohana XXXXX, milline on märgitud kostja elukohajärgse aadressina 11.03.2002 lepingul. Kostja ei ole avaldanud nimetatud lepingu sõlmimisel enda postiaadressina muud aadressi, järelikult tuleb lugeda nimetatud aadressile saadetud kirjad ja arved kostjale esitatuks. Kostja ei ole informeerinud ei varasemat võlausaldajat Tele 2 Eesti ASi, hagejat OÜ-t Aktiva Finants ega hageja esindajat AS-i Julianuse Inkasso Agentuur oma elukoha ja/või postiaadressi vahetusest, mida kostja oleks pidanud vastavalt Tele2 Eesti AS mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele tegema. Eeltoodust tulenevalt olid kostjal kõik võimalused oma õiguste kaitseks ja kohustuste täitmiseks enne kohtumenetlust ning kostja vastuväited tuleb lugeda paljasõnalisteks ning otsituteks. Kostjale on olnud tagatud igakülgne võimalus enda vastuväidete tõendamiseks ja põhistamiseks, mida ta aga teinud ei ole. Kostja vastuväidete paikapidamatust iseloomustab asjaolu, et kostja kliendinumber (tarbijanumber) 10033571 on jäänud samaks ka 19.06.2001 ja 11.03.2002 lepingute sõlmimisel. Samuti on nimetatud number kostjale saadetud arvete koondnumbriks ning see on märgitud ka 01.06.2005 võlateatisel ja 17.06.2005 esitatud hagiavaldusel. Kostja ei ole vaidlustanud 19.06.2001 ja 11.03.2002 lepingute sõlmimist ja võla olemasolu nimetatud lepingute alusel. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja poolt täiendavalt esitatud tõendite asja materjalide hulka võtmisele. Kostja ei ole vaielnud ka vastu võlasummale. Kostja ei taotlenud viiviste vähendamist, kuigi hageja esindaja viitas sellele ise kaudselt vastuseks kohtu küsimusele kompromissi saavutamise võimalikkuse kohta. Seega on apellant väljunud apellatsioonkaebuses esimese astme kohtu menetluse raamidest ning apellandi sellekohased märkused apellatsioonkaebuses tuleb jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
12.märtsi 2007 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused, millega ringkonnakohus nõustub.
7.TsMS § 376 lg 1 kohaselt hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. 29.06.2005 kohtule esitatud hagiavalduses on hageja märkinud, et tema nõue 37 442.72 krooni põhineb kostjaga 14.10.1998 sõlmitud lepingul nr 10033571. 22.05.2006 täpsustas hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja kinnitas, et nõue 37 442.72 krooni põhineb kostjaga 19.06.2001 sõlmitud lepingul nr 660335 ja 11.03.2002 sõlmitud lepingul nr 981571. Eelnev kinnitab, et hageja täiendas menetluse käigus hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, s.o hagi alust. Hagi esemeks on kohustuste täitmise nõue, mis tuleneb kostja poolt mobiiltelefoniteenuste osutamise lepingutes ettenähtud kohustuste mittetäitmisest, ning seda ei ole hageja muutnud. Seetõttu on ekslik apellandi seisukoht, et hageja on muutnud menetluse käigus nii hagi alust kui eset ning maakohus hagi rahuldades rikkunud TsMS § 376 lg 1 sätteid.
8.Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kohtuvaidlus on tingitud hageja ebaõigest käitumisest ning seetõttu puudus alus temalt viivise ja menetluskulude väljamõistmiseks. Apellant on kinnitanud, et ta sai 01.06.2005 koostatud võlateatise kätte. Nimetatud võlateatisest nähtub, et apellandile tehti ettepanek tasuda võlgnevus vabatahtlikult ning võlgnevuse mittetasumisel nõutakse võlgnevus sisse kohtu kaudu. Vaatamata sellele, et võlateatisele oli märgitud ebaõige lepingu number, oli apellandil võimalus pöörduda Tele2 esindusse või võlateatise saatja poole ning selgitada välja võlateatise saatmise asjaolud. Apellandil oli sõlmitud kaks mobiiltelefoniteenuste osutamise lepingut ning sellest tulenevalt ei saanud ta eeldada, et mobiiltelefoniteenuste kasutamine toimub tasuta. Apellant on lepingutel (t.l 40 ja 46) kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate tingimuste ja muude materjalidega, mis käsitlevad teenuseid ning Q-GSM ja Tele2 võrku ning kohustub neid täitma. Tingimuste p 4.1.7 kohaselt oli apellant kohustatud teatama mobiiltelefoniteenuste osutajale aadressi muutumisest ning p 7.2 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine tarbijat kohustusest tasuda arve tähtaegselt. Seega isegi juhul, kui apellant ei saanud mingil põhjusel kätte mobiiltelefoniteenuse kasutamise arveid, oleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt pidanud ta huvi tundma oma lepingutest tulenevate kohustuste täitmise vastu ning võlateatisele reageerides oleks ta saanud vältida kohtumenetlust. Ülaltoodu lükkab ümber apellandi eksliku väite, nagu saanuks kohtumenetlus alguse hageja poolt võlateatisele märgitud ebaõigest lepingu numbrist ning kinnitab seda, et hea usu põhimõtte vastaselt on käitunud apellant. Vastupidiselt apellandile leiab ringkonnakohus, et viiviste tekkimises on süüdi apellant, kes ei täitnud õigeaegselt lepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja on vähendanud viiviste summat 25 999.81 kroonilt 18 711.36 kroonini, s.o kuni põhivõlgnevuse suuruseni. Kuivõrd apellant on jätnud mobiiltelefoniteenuste osutamise lepingutest tulenevad kohustused täies ulatuses täitmata ning ebaõigesti leidnud, et viiviste tekkimises on süüdi hageja, siis puuduvad seadusest tulenevad alused põhivõlani vähendatud viivise veelgi vähendamiseks.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja