lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-9598/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-9598/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2318
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553Aktiva Finance Group OÜ10746479

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-9598

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2007.a Tartu

Tsiviilasja number

2-05-9598

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi M.L. vastu 37 442,72 krooni välja mõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • • • Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija

hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood:10746479, Jõe tn 3, Tallinn); hageja esindaja Alari Avamägi (AS Julianuse Inkasso Agentuur, registrikood: 10686553, Jõe 3, 10151 Tallinn) kostja M.L. Kostja nõustaja A.S.

14. veebruar 2007.a. Istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi M.L. vastu 37 442,72 krooni välja mõistmiseks.
2.Välja mõista M.L. 37 442,72 krooni (kolmkümmend seitse tuhat nelisada nelikümmend kaks krooni ja 72 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Välja mõista M.L. kohtukuludena 4671,13 krooni (neli tuhat kuussada seitsekümmend üks krooni ja 13 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt AS Tele2 Eesti sõlmis 19.06.2001.a kostjaga tähtajalise Q-GSM lepingu telefoninumbriga 055614047. Kostja valis teenuspaketiks Dynamo, mille kuutasu oli 45,00 krooni kuus, tasus vastavalt ettemakse arvele nr TE 02542 ettemaksuna esimese kuumaksu, liitumistasu ja mobiiltelefoni subsideeritud hinna, kokku summa 993,00 krooni. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi, soodustingimustel mobiiltelefoni Ericsson A2618s ja asus hageja poolt kostjale pakutavaid

mobiilsideteenuseid kasutama. Kostja allkirjaga lepingul kinnitas, et on tutvunud Q GSM lepingu ning lepingu lahutamatuks osaks oleva mobiilsideteenuste kasutamise tingimustega. Kostja tasus arveid osaliselt kuni mai kuuni 2002.a. Kostja sõlmis 11.03.2002 lisaks AS-ga Tele2 Eesti tähtajalise Tele2 lepingu telefoninumbriga 05534088. Kostja valis teenuspaketiks Dynamo, mille kuutasu oli 45,00 krooni kuus, tasus ettemaksuna esimese kuumaksu, liitumistasu ja mobiiltelefoni subsideeritud hinna, kokku summa 1143,00 krooni. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi, soodustingimustel mobiiltelefoni Nokia 3310 ja asus hageja poolt kostjale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et AS Tele2 Eesti kohustub osutama kostjale mobiiltelefonisideteenuseid ning milliste teenuste saamise eest on kostja kohustatud tasuma. Kostjal on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku 17 211,36 krooni ning leppetrahv kahe mobiiltelefoni eest kokku summas 1500,00 krooni ning hagi nõue on summas 18 711,36 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks tekkinud võlgnevus 18 711,36 krooni ja viivised summas 18 711,36 krooni, kokku võlgnevus summas 37 442,72 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 2800,00 krooni ja hageja esindajale makstud tasu õigusabi eest 1872,14 krooni.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

Kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt hagi muutmise alus on vastuolus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 376 lg 5 p1,2,3. Nõue 18 711,36 krooni nõudes on põhjendamatu.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Alari Avamägi, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et 2006.a. mais esitatud hagis tugineb hageja lepingule nr. 660335; 19.06.2001.a, mis oli tähtajaline leping 18 kuuks sõlmitud ja selle alusel sai kostja enda kasutusse telefoni ja lepingule nr. 981571; 11.03.2002.a. Mõlemale lepingule on märgitud kostja kliendinumber 10033571. Nende lepingute alusel on kostjal jäänud tasumata arved, mis on talle saadetud ja kostja võlgnevuseks on 18 771.36 krooni. Sellest summast on hageja lahutanud 19.07.2002.a. hagejale saadetud arves nimetatud viivised 60 krooni ja hageja nõudeks jääb 18 711.36 krooni. 17.06.2005.a kohtule saadetud hagiavalduses on tõepoolest viidatud valele lepingule, 14.oktoobrist 1998.a., kuid seal lepingus on kliendi number sama, mis alguses oli kostjale märgitud kliendinumbriga. Viga tuleneb sellest, et põhiosas on hagiavaldus koostatud programmipõhiselt, hiljem on viga avastatud, kuid programmi jäi viga. Hageja on hilisemalt hagi täpsustanud, et ta tugineb teistele kostja ja Tele 2 vahel sõlmitud lepingule, need on ka hilisemalt välja toodud. Kostja esindaja tahab rõhuda sellele, et hageja on muutnud korra nii hagi alust kui eset, kuid tegelikult hageja ei ole nõuet muutnud, on vähendanud haginõuet 10 krooni võrra. Võib juriidiliselt vaielda kas hagi alust on muudetud või mitte, kuid seadus võimaldab hagi muuta, täpsustada, mida hageja on teinud ja hageja tugineb 19.06.2001.a ja 11.03.2002.a. sõlmitud lepingutele. Kostja nende lepingute sõlmimist ei ole vaidlustanud, ei ole vastu vaielnud ka esitatud arvetele. Arved on kostjale väljastatud posti teel lihtkirjaga. 19.06.2001.a. lepingu sõlmimise järgselt saadeti arved kostjale V 10-4, Tartus, kostja poolt antud aadressile. 11.03.2002.a. lepingu sõlmimise järgselt on kostjale saadetud arved alates 19.03.2002.a. aadressile Supelranna 9 Tartus, nagu on kostja poolt esitatud aadressiks 11.03.2002.a lepingu sõlmimisel. Kuigi hageja ei tugine oma nõudes 17.10.1998.a. sõlmitud lepingust tulenevale võlale viitab hageja siiski ka siinkohal, et juba ka 07.10.1998.a. on kostja näidanud enda aadressina Supelranna 9, Tartus. Hageja on täpsustanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja tugineb oma nõudes 2001.a. ja 2002.a. sõlmitud lepingutest tulenevale võlale. Kostja M.L. nõustaja A.S. poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et Julianuse Inkasso saatis M.L. 01.06.2005.a võla teatise, mis on hagiavalduse lisa nr. 11 all, kus on, et nõude alus 44 332,32 krooni. See võlateatis koosnes ühest lehest a ́ 4 formaadist ja ei sisaldanud mitte midagi rohkemat, et kust need summad pärit on, mingeid lisadokumente ega arvete koopiaid ei olnud, need on nüüd lisatud kohtule esitatuna. Kostja ei ole saanud mingeid teatisi arvete kohta. Hagiavalduse esitas Aktiva Finants 17.06.2006.a. Tallinna Linnakohtule summas 18 721.36 krooni, mis sisaldas endas

ka konkreetselt ja üheselt mõistetava hagi aluse – QGSM leping nr. 10033571 sõlmitud 14.10.1998.a. Sama leping on korrektselt lõpetatud, lepingu lõpetamisel on kirjas, et võlg on OK – kirjutatud klienditeenindaja käekirjaga. Lepingust tulenevate teenuste eest on esitatud 526.10 krooni M.L. arve, seda arvet ei ole lisatud hagiavaldusele, kuid see summa on fikseeritud avaldusel, kus M.L. taotleb 04.08.1999.a selle summa tasumise tähtaaja pikendamist. Q GSM esindaja on nõustunud, et selle summa võib tasuda 15.08.1999.a. Lepingu nr. 10033571 lõpetamine sai teoks M.L. algatusel, planket vormistati kuupäevaga 03.11.1999.a. ja kinnitus selle kohta 25.11.1999.a. Q GSM esinduses. Lepingu lõpetamisel on märge – OK, mis tähendab, et kõik on korras Kui M.L. oleks olnud lepingust 10033571 mingeid võlgnevusi, mida lepingu lõpetamise päeval klienditeeninduse ei märganud, siis lepingu lõpetamise blanketil on kirjas, et Q GSM esitab peale lepingu lõpetamist kahe kuu jooksul lõpparve, peale lepingu lõpetamise dokumendi allkirjastamist. Lepingu 10033571 lõpetamise kinnitamise kuupäevast 25.11.1999.a hiljemalt kahe kuu möödudes ei esitatud kostjale mingeid arveid, mis oleks tõendanud tema võlgnevust hageja ees, s.t. et arve summas 526.10 krooni oli tasutud enne lepingu lõpetamist 04.08.1999.a. Kohtule ei ole esitatud ühtegi arve koopiat, mis tõendaks vastupidist. Hageja nõudel ei ole alust, kostja teadis kindlalt, et tal võlgnevust hageja ees ei ole. Hagi aluse muutus on vastuolus TsMS §-i 376 lg 5 p 3-ga. Kostja väidab, et need lepingud, mille alusel püütakse kohtu kaudu kostjalt võlgnevus välja nõuda, on hilisemalt sõlmitud lepingud. Leping nr 660335 ja leping nr 981571, on täiesti erinevad lepingud ja kliendinumbriga ei ole siin midagi pistmist, lepingutel on numbrid. Valesti koostatud võlateatis ei andnud kostjale võimalust seletada enda poolt võla puudumist, ta seati fakti ette, et võlgnevus tuleb tasuda 37442.71 summas, lepingu 10033571 alusel, mille alusel tal aga võlgnevust ei ole. Kostja ei ole saanud kätte ühtegi arvet ei Tele2-lt ega teda esindavalt firmalt, ei lihtkirja ega tähitud kirja peale võlateatise 01.06.2005.a. Kui hagi on esitatud ühe lepingu alusel, siis hagi alust sellisel viisil muuta ei saa. Kui kostjal oleks olnud võlgnevus lepingu nr. 10033571 alusel ja kui kostja tunnistaks seda võlgnevust, saaks hageja võtta selle aluseks ja esitada kõrvalnõude, kuid kostja ei tunnista hagi ja esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks võlgnevus lepingu nr 10033571 alusel. Võlateatisele 01.06.2005.a vastuväite esitamiseks ei andnud Julianuse Inkasso võimalust. Kostja ei ole sellele võlateatisele vastuväidet esitanud, kuna see oli valesti koostatud. M.L. ei teadnud võla olemasolust selle lepingu alusel. Lepingute nr. 660335 ja nr. 981571 sõlmimisest oli kostja teadlik, aga võla kui sellise tekkimisest ta ei olnud teadlik, sest ta ei olnud arveid kätte saanud. Väidetavalt keegi on kasutanud seda teenust. Kostja, M.L., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema mingeid arveid saanud ei ole, telefoni tal ei ole, kuna kasutab mehe telefoni. Ta on sõlminud 19. juunil 2001.a ja 11. märtsil 2002.a hageja poolt nimetatud lepingud.

KOHTU SEISUKOHT

Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagi aluse muutmine on vastuolus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 376 lg 5 p-ga 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lg 1 kohaselt hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lg 5 p 3 kohaselt hagi muutmiseks ei loeta esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et OÜ Aktiva Finants esitas 29. juunil 2005.a. hagi M.L. vastu 37 442, 72 krooni välja mõistmiseks. Asja menetlemise käigus selgus, et hageja on ekslikult hagiavaldusele valesti lisanud hagi nõude aluseks oleva Q GSM lepingu nr 10033571, 07.10.1998.a. (tl 16).

22.mail 2006.a muutis hageja hagi alust ja vähendas hagi hinda (tl 36-39), täpsustades, et kostja võlgnevuse aluseks on 19. juunil 2001.a ja 11. märtsil 2002.a sõlmitud Q GSM ja Tele2 lepingute alusel kostjale osutatud mobiiltelefoniteenuste eest tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse nõue. Kohus on seisukohal, et kuna hageja esitas nõude aluseks olevad õiged lepingud, siis nende lepingute esitamine ei ole käsitletav teise eseme nõudmisega nõutud eseme asemel ning seega on

tegemist hagi muutmisega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lg 1 mõtte kohaselt ja puudub vastuolu Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lg 5 p-ga 3. Asja materjalidest nähtub, et hagejal oli sõlmitud QGSM leping nr 10033571; 07.10.1998 (tl 14). Nimetatud leping lõpetati 25.11.1999.a. ja lepingujärgseid võlgnevusi kostjal ei olnud. (tl 15). 1998.a sõlmitud lepingu lõpetamise kohta pooltel vaidlusi ei ole, mõlemad pooled on kinnitanud et leping on lõpetatud ja võlgnevust ei ole. Kostja on sõlminud AS-ga Tele2 Eesti 19. juunil 2001.a tähtajalise Q GSM lepingu nr 660335, telefoninumbriga 055614047, kliendinumbriga 10033571 (tl 40). Samuti on kostja sõlminud 11. märtsil 2002.a AS-ga Tele2 Eesti mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 981571, telefoninumbriga 05534088, kliendinumbriga 10033571 (tl 46). Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et eelpoolnimetatud lepingud on sõlmitud tema poolt. Kostjale on edastatud 01. juunil 2005.a aadressil Supelranna 9 võlateatis, millest nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on 18 781,36 krooni (tl 25). Kostja on nimetatud võlateatise kätte saanud. Kostja on seisukohal, et kuna võlateatisel on märgitud lepingu kuupäevaks, millest võlg on tekkinud 14. oktoober 1998.a ja kuna see leping oli lõpetatud, siis kostjal ei olnud võimalust seletada võla puudumist ja kuna võlateatis oli valesti koostatud, siis ei pidanudki kostja sellele vastama. Võlateatisest nähtuvalt on lepingu numbriks, mille järgi kostjal on võlgnevus tekkinud märgitud 10033571. Samas on kostjale edastatud arved telefoni nr 055614047 kohta (tl 53, 55, 57, 59, 61, 63, 65, 67, 69, 71, 73, 75, 77) ja telefoni nr 05534088 (tl 69, 71, 73, 75, 77, 79) kohta. Samade telefoninumbrite kohta on sõlmitud AS-ga Tele2 lepingud vastavalt 19.06.2001.a ja 11.03.2002.a. Kostjale on samale aadressile edastatud ka lepingu lõpetamise teade 30.06.2002 (tl 23). Sellest ajast tekkis hagejal nende kahe lepingu alusel võlgnevuse sissenõude õigus. Seega hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kohtus on leidnud tõendamist kostja võlgnevus hageja ees kohtule esitatud lepingutega nr 660335; nr 981571 ja kohtule esitatud arvetega, samuti hageja poolt antud seletustega ning kostja enda poolt kohtuistungil antud seletustega, selle kohta, et kostja on nimetatud lepingud AS-ga Tele2 sõlminud ning et samuti on ta saanud kätte ka hageja poolt edastatud arved. Asjaolu, et hageja on võlateatisele ekslikult märkinud vale lepingu numbri ei võta kostjalt ära kohustust tasuda talle osutatud teenuste eest. Kostja seisukoht selle kohta, et tema ei saanud oma õigusi kohtuväliselt kaitsta on vastuolulised, kostja on ise tunnistanud et ta on hageja poolt näidatud lepingutele alla kirjutanud ja samuti nähtub, et kostja on tutvunud ka kõigi lepingu tingimustega, seega pidi kostja aru saama, et lepingu sõlmimine ja teenuse tarbimine toob kaasa ka kohustused. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on lepingute nr 660335; 19.06.2001.a ja nr 981571; 11.03.2002.a alusel 18 711,36 krooni. Kostja nõude suuruse kohta vastuväiteid esitanud ei ole ja seega kuulub põhivõlgnevus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktile 7.5 (tl 20), on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on näidanud maksmisega viivituse perioodiks 17.09.2002.a kuni 17.06.2005.a ja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 18 711,36 krooni. Kuna kohtus leidis tõendamist asjaolu, et kostja on oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitanud, siis on hageja nõue viiviste nõude osas põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 18 711,36 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 37 442,72 krooni.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2800 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja poolt kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud summas 1871,13 krooni. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati summas 37 442,72 krooni, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja õigusabikulud summas 1871,13 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja